Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Kitsastes väinades, kus tuul ei jõua lainet tõsta, on ka tavapärasest suurema tuulekiiruse juures võimalik väikese alusega edukalt sõita.
Heaks näiteks sellest fenomenist on Hiiumaa ja Saaremaa praamiühendus - Hiiumaa oma jääb seisma alati enne, kuigi tuule kiirus võib mõlemas kohas olla sama.

[Ott Laanemets]

Vaidlus, kas paadid või laevad, k.a. Egeuse merel, on natke asjakohatu. Egeuse meri pole just päris Pärnu jõgi, samas on ilm seal keskmiselt kenam ja vahemaad Türgist Kreeka maismaaterritoorimiteni kohati olematud. Ehk et seal saab paatidega ukerdada edukalt ja põgenikud ei kasuta Põhja-Aafrikas toodetavaid hiidkummipaate. Egeuse merel on alates 2016. aastast tegutsenud SNMG2 üks TU [1], mis koosneb patrull-laevadest eskortaluste asemel. Ja neil on paadid, mida laevadel ikka on. Ehk et seal on kohti, kus on hea patrullida laevaga, aga ka kohti, eriti TTW-des, kus on paadid paremad. Vahemere keskosas, st Põhja-Aafrika põgenikekoridorides, pole paat vist kõigile arusaadavalt eriline valik.

Mis puudutab meie väekaitsekaatreid, siis nendest on küll liiga suur palagan tehtud. Need on siiski paadid, kuigi ristitud. Märkimisväärne on küll see, et esmakordselt ehitati Eestis midagi mil standardile, aga need ei ole iseseisvad võimekandjad, vaid lihtsad ja odavad abivahendid.

Ma ei saa aru sellest sõukruvi vs jugakäitur jutust. Ma ei ole küll väekaitsekaatrite disainiga kuidagi seotud ehk ei tea paadimeistrile esitatud nõudeid, kuid üldjuhul on kiirustel kuni ca 40 sõlme sõukruvi kasutegur suurem kui jugakäituritel, üle selle vastupidi. See aga mõjutab peamasinate valikut ja hilisemat kütusekulu. Teiseks, ja mis on isegi ehk olulisem, sõukruvi on lihtsam, töökindlam ja odavam nii soetada kui ülal pidada. [2] Visbyd, Oksoyd ja Skjoldid on küll jugakäituritega, aga kes nendega koos või peal sõitnud, teavad, mis ’raketiteadus’, logistika ja hinnad seal taga on.

Väekaitsekaatriega asutakse kindlasti ka patrullima, sest iga täiendus 4-laevalisele mereväele on teretulnud, aga need ei saa ilmselgelt olema peamised vahendid. Patrullima peab seal, kus on, mida avastada ja tuvastada. Ja see koht ei ole Väinameres – kahtlased laevad ei saja sinna üldjuhul taevast. Need kohad, arvestades Eesti geograafiat, on Soome lahe keskel ja meie EEZ-is Läänemere avaosas. Viimases jäävad nt praeguse ilmaga (keskööks lainekõrgus 3-4 m) ka meie Sandownid hätta.
1. https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_128746.htm
2. https://www.ester.ee/record=b2353967*est , ptk 3

[London Bridge]

Vahemere keskosas, st Põhja-Aafrika põgenikekoridorides, pole paat vist kõigile arusaadavalt eriline valik.

Smuugeldajad ei pidanud vahemere keskosasse väga trügima, neil olid laevad päris Liibüa rannikul vastas - umbes kümne miili kandis. Ma arvan, et tahtmise ja teatud tingimuste juures võib olla seal ka võimalik paatidega asi seisma panna - baseerumine Liibüa rannikul ning piisavalt tihedad patrullid, ilma jälgimine jne.

[Kapten Trumm]

Ma ei saa aru sellest sõukruvi vs jugakäitur jutust. Ma ei ole küll väekaitsekaatrite disainiga kuidagi seotud ehk ei tea paadimeistrile esitatud nõudeid, kuid üldjuhul on kiirustel kuni ca 40 sõlme sõukruvi kasutegur suurem kui jugakäituritel, üle selle vastupidi. See aga mõjutab peamasinate valikut ja hilisemat kütusekulu. Teiseks, ja mis on isegi ehk olulisem, sõukruvi on lihtsam, töökindlam ja odavam nii soetada kui ülal pidada. [2] Visbyd, Oksoyd ja Skjoldid on küll jugakäituritega, aga kes nendega koos või peal sõitnud, teavad, mis ’raketiteadus’, logistika ja hinnad seal taga on.

Üldiselt sellistele kaatritele esitatakse madalvees sõitmise ja randumise nõudeid. Veepaiskuritega on nii rootslaste CB90 kui ka soomlaste Jehud. Vähemalt rootslaste CB90 on analoogse otstarbega alus (ahtris on isegi süvaveepommide/miinide relsid). Kaldu asetatud sõukruvi puhul tehakse kasuteguriga enamasti sellist hookuspookust, et võrreldakse palja sõukruvi ja paiskurkruvi kasutegurit, unustades, et kaldu asetatud kruvil tekib arvestatav jõudude jagunemine ja osa kruvi energiast kulub aluse üles tõstmiseks, mitte liikumiseks.

Praktikast selline näide, mida harva tuleb ette, et ühe kaatrit tehakse mitme eri käituriga.
Nõukogude ajal toodet Amur tüüpi alumiiniumkaatrit kolme eri käituriga, kuid täpselt sama mootori ka aluse kaalu-pikkusega. Tulemuseks oli, et kaldse veovõlliga kaater arendas veepaiskuriga kaatriga täpselt sama kiirust (tehase andmetel 42 kmh). Z-kujulise ülekandega mudel aga 45 kmh.

Madalvees liikumiseks veepaiskurist paremuselt järgmine alternatiiv on välispäramootorid, millle kallet (trimmi) (või osadel mootoritel mootori kõrgust) sättides on võimalik tõsta kruvi madalvees liikumiseks kõrgemale kui on paadi põhi (samamoodi saab tõsta ka Z-kujulist veojalga). See tekitab küll jõukao (osa võimsusekst lähe vee üles pritsimiseks), aga on võimalik tagada, et enne puutub paadi põhi vastu merepõhja kui kruvi labad kive merepõhjas.

Seetõttu trummipaatide puhul ma visioneerisingi sinna ahtrisse 3-4 suure võimsusega välispäramootorit. See on kõige soodsam kW/EUR suhtega käitursüsteem ning võimaldab ka ukerdada madalas. Rolls-Royce veepaiskurid ja Cummins sisediiselmootorid on kindlalt ägedad, kuid ka tunduvalt kallimad. No 100 tuhande euroga 1200 hj käitursüsteemi koos mootoritega ikka ei osta.

[Turist 47]

Hea Kapten Trumm. Paadi, kaatri mootori valik Teie postituses liiga lihtsustatud. Ei arva , et Kapten seda kogemuslikult ei tea, aga kobisen ikka
Endal mul on (tsiviil) paatide, kaatrite praktilise kasutamise, vajadusel hoolduse ja remondi mõningane kogemus . Kipper.ee , sealt võib leida praktilisi vastuseid võimalikele küsimustele.
Hea ilmaga, tavaolukorras pole vahet, mis mootor, jalg. Tuule, laine, madalike jne. korral asi teine. Ja 35-40 sõlme aluse Pideva (kordan, Pideva) kiiruse ja maksimaalse Töökindluse vajaduse korral on erinevate mootorite jne valik piiratud/väike/kallis.
Kütusekulu Vee peal selliste kiiruste juures (40 sõlme) ei ole enam "oluline" - kogu kütus saab otsa/kulub ära sõltumatult aluse ehitusest, mootori valikust
T.

[Kapten Trumm]

Veepaiskuri korral suures laines kipub tekkima selline probleem (just aeglaselt liikudes), et ahter tõuseb veits veest välja ja veepaiskur "ampsab" õhku. Eriti tagantlaines sõites. Laevajuht peab gaasikangiga kogu aeg valvas olema. Kas see on teemaks ka nt CB90 suuruse aluse puhul, aga 6 m kaatri puhul on küll.

Teoorias kõrgema kasuteguriga võlliliini-kruvi puhul on probleem selles, et mitte kogu võimsus ei kulu paadi liigutamiseks.
Suurtel laevadel jah võimaldab aluse pikkus panna sõuvõllid väga väikese nurga alla või päris horisontaalselt (siiski järsupõhjalise kere puhul õnnestub harva).
Veepaiskuril on teoorias lisakadu, mis tuleneb paiskuri "toru" hüdraulilisest takistusest, kuid samas 99% paiskuritest omavad veepinnaga paralleelset võllliliini.

Lisaks on veepaiskuri eeliseks (peale madalama süvise) ja manööverdusvõime, millega konkureerivad ehk Azipod ja Voidt-Schneideri käiturid.
Veepaiskuriga alus suudab kohapeal ümber keerata alal, mille läbimõõt on veidi suurem aluse pikkusest (ehk kohapeal) ja suudab pidurdada nii, et roolimees peab end kõvasti kinni hoidma, et mitte vööritekile läbi klaasi lahkuda.

CB90 ja Jehu puhul on see vajalik selleks, et maabumisel kihutatakse kuni viimase hetkeni täiskiirusel (vähendamaks viibimist haavatavuse aknas) ja vahetult enne randa pidurdatakse kõvasti, pannakse aeglasel kiirusel vöör kaldale ja siis läheb jooksmiseks.

Ja veel üks asi. Veepaiskuriga alus peab halvasti kurssi, sest põhja all puuduvad suunavad pinnad. Laeva juhitakse veejoa pööramisega.Roolilehega kruvialus või Z-kuhulise käituriga peab palju paremini.

[Turist 47]

Veepaiskuriga alus peab halvasti kurssi, sest põhja all puuduvad suunavad pinnad....

Kobisen, see pole nii.
T.

[Kapten Trumm]

6 m pikkune lõbusõidukaater aeglasel käigul, natuke külglainet, hoiab suunda ainult pideva rooli keeramisega, kiiluvesi on siksakiline. Suuremal kiirusel ja vaiksema merega on asi muidugi parem. Võibolla 40 m alusel pole see probleemiks. Mida suurem on aluse pikkuse ja laiuse suhe ning mida sügavam kiilsus, seda rohkem muidugi hoiab kere ise ka kurssi.

[Turist 47]

6 m pikkune lõbusõidukaater aeglasel käigul...

"Hea" ilmaga "paiskur", sise-, välismootor, jalaga, trimmiga jne - kõik hoiavad kurssi, sõidavad, manööverdavad.
"Tuul, laine (näit. see 6 meetrine alus nii 2-3-max4m lainet) Läänemerel ,(võimalusel mitte keskel, seal lainetus "kaootiline") ütleks, et vahet pole - oleks ainult mootoril võimsust, hea pilsipump, navi seade, õige riietus, normaalne füüsis ja tehtud
Kapten, käi Merel ära ja kui tervis lubab, just kehva ilmaga
T.
Lisa.parandan. paadi pikkus ca 6m, see 6m lainet oli paljuvõitu, liialt ohtlik

[Kapten Trumm]

Olen käinud, olen ise paadiomanik ja olen 6m veepaiskuriga teravapõhjalise kaatriga (deep-V) küllalt sõitnud ka.
Loomulikult on kõik sõidetav, ainult tänane välispäramootoriga alus hoiab palju paremini kurssi ega vaja pidevat ühe silmaga plotteri sihtimist.

[Kilo Tango]

Olen käinud, olen ise paadiomanik ja olen 6m veepaiskuriga teravapõhjalise kaatriga (deep-V) küllalt sõitnud ka.
Loomulikult on kõik sõidetav, ainult tänane välispäramootoriga alus hoiab palju paremini kurssi ega vaja pidevat ühe silmaga plotteri sihtimist.

See võib tõsi olla, kuid kursipüsivus ei sõltu niivõrd tõukejõu tekitamise vahendist, kuivõrd veesõiduki põhja arhitektuurist. Kui kursipüsivusega on eraldi tegeletud, siis võib paiskuriga paat püsida kursil paremini, kui mõni päramootoriga paat. Näiteks vanad puust redaanpõhjaga paadid olid mõnikord üsna isepäised vaatamata sellele, et neil oli lisaks sõuvõllile põhja all veel ka sõuvõlli tugi.

[Kapten Trumm]

Antud alusel see poleks probleemiks, tegemist on sügav-V tüüpi kerega, uitamine gliseerimisel on lamedapõhjaliste probleem.
Glisseerivatel redaanalustel peab vööris olema üks "laba", mida nimetatakse stabilisaatoriks.
Tagab selle, et suurel kiirusel alus rooli kuulab. Kuigi see ei rooli midagi.
Näiteks WWII aegsel Itaalia MAS torpeedopaadil on selline, asub eesmise redaani ees

[herman30]

Täitsa hämmastav! Jälle üks teema mida Le Capitan haldab nagu professionaalne. Ta oskab vist kõik. Ime et pole veel Noobel preemiad saanud.

[mongol]

Täitsa hämmastav! Jälle üks teema mida Le Capitan haldab nagu professionaalne. Ta oskab vist kõik. Ime et pole veel Noobel preemiad saanud.

Krt, isegi soome verd austatud kaasfoorumlased saavad aru juba

[paneuropa]

Millal EMV esimese merepatrulli sea-drooni soetab?