Merevägi ja rannakaitse

Vasta
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:
Akadeemiline kirjatöö ega populaarteaduslik artikkel ei ole EKV "projekt". Selliseid tööd võivadki olla teoreetilised, mitmekesised, ambitsioonikad ning mitte kunagi kaitseväe plaanidesse või praktikasse jõudvad. Õppivad ohvitserid on loodetavasti oma teemavalikus vabad ning selliste töödega arendatakse teadmisi, mille põhjalt saavad siis otsustajad konkreetseid analüüse tellida ning sihte seadvaid otsuseid vastu võtta ning arenguplaane koostama asuda. Praegune kava aastal 2021 on esimene (kui ma ei eksi), kus on väljahõigatud uus plaan mereväe kohta, mis on samuti alles üks võimalikest lahendustest ja pigem lahtine kui kivisse löödud.
Selline jutt on ehe näide, kuidas siin üritatakse musta valgeks tõestada.
Need arvukad jutud "sensorite ja relvadega platvormist" pole lihtsalt mingi akadeemiline tegevus, vaid täiesti sihipärane infokampaania eesmärgiga selgitada peamiselt maaväe taustaga ja "usku" seltskonnale laiemalt laevade vajadust ja tulla välja "plastkünade" halvast mainest tekkinud "august".
Sõduris jääb selle teema süsteemne tagumine lihtsalt silma, pole midagi teha.

Olukorras, kus 90% otsustajatest ei tea merest ega mereväest palju rohkem, kui seda, et laevad merel sõidavad, on selline selgitustöö vägagi abiks konkreetsemate asjade otsustusprotessis - kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges.
Just-just, see on ikka tõsine ja pahatahtlik info-operatsioon ning kahjurlik katse mõjutada otsustusprotsessi, kui üks mereväelane julgeb kätte võtta ning kirjutada valmis akadeemilise uurimistöö sellest, milliste võimetega Merevägi ja laevad võiksid meil tulevikus olla! Eriline nahaalsus on veel selle pika akadeemilise kirjutise refereerimine ajakirjas Sõdur, et võimalikult paljud tegev- ja reservväelased saaksid korraks mõelda selle peale, mis merel toimub või kunagi tulevikus toimuda võiks! Ja võimeplaneerimine meil anno 2020 just niimoodi toimubki, et keegi luges paari aasta eest Sõdurist mingit referaati ja selle peale pannakse nüüd kohe kümned ja sajad miljonid huugama.

Sellise loogika järgi tuleks mitte ainult mereväelastel, vaid kõikide väe- ja relvaliikide ohvitseridel rangelt ära keelata oma baka- ja magistritöödes tuleviku peale mõtlemise – jäägu kõik rangelt selle juurde, mis täna juba olemas on. Ja ärgu nad mõelgu ka oma mõlgutuste Sõduris vm avaldamise peale – äkki hakkavad nad raisad veel võimeplaneerimist kuidagi mõjutama oma kastist välja mõtetega!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma pole öelnud, et planeerimine toimub ajakirjanduse põhjal, vaid seda et sellistes kirjutistes oli selgelt tajutav propagandistlik element sees. Vähemalt mina seda tajusin ja ma pole sugugi ainuke.
Ja võimeplaneerimine meil anno 2020 just niimoodi toimubki, et keegi luges paari aasta eest Sõdurist mingit referaati ja selle peale pannakse nüüd kohe kümned ja sajad miljonid huugama.
Tohiks siinkohal meenutada KV monsterkopterite projekti mõni aeg tagasi (mis õnneks masu ohvriks läks)?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas A4 »

Sinu lause, tsiteerin – „Olukorras, kus 90% otsustajatest ei tea merest ega mereväest palju rohkem, kui seda, et laevad merel sõidavad, on selline selgitustöö vägagi abiks konkreetsemate asjade otsustusprotessis - kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges.“ – viitab ikka üsna üheselt sellele, et Mereväest muidu mitte midagi teadvad ’otsustajad’ oma ’otsustusprotsessis’ (sinu sõnad) äkki lähtuvad sellest, et „kuskilt midagi loeti“.

Mis koptereid puudutab, siis mina väga ei mäleta, et enne 2009. aastat (kui see kopterite otsus tehti) oleks ajakirjas Sõdur vm väljaannetes ilmunud massiliselt (või ilmunud üleüldse) õhuväelaste artikleid selle kohta, et hädasti oleks vaja neid helikoptereid. Tõsi, mingid artiklid hakkasid ilmuma pärast otsuse langetamist, kui USA-s alustati kopteripilootide väljaõppega, aga seda ei saa ju enam pidada „otsustusprotsessi mõjutamiseks“, kui otsus ise oli juba ära tehtud. Või mida sa selle kopterite näitega nüüd üldse üritad tõestada?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Analoogne mõjutus- ja meeldimispõhine projekt ilma erilise riigikaitselise sisuta.
Kopterite kohta võib ju samamoodi öelda, et need suudaksid vahest suurt sõda ära hoida, kui natuke eriväelasi kuskile maandaks. :oops:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Analoogne mõjutus- ja meeldimispõhine projekt ilma erilise riigikaitselise sisuta.
Kopterite kohta võib ju samamoodi öelda, et need suudaksid vahest suurt sõda ära hoida, kui natuke eriväelasi kuskile maandaks. :oops:
Ma võin sinuga nõustuda selles osas, et need kopterid oleksid andnud üsna vähe sõjalist efekti võrreldes nende soetamiseks ja ülalpidamiseks kulunud rahadega (siit ka põhjust, miks sellest projektist vaid paar aastat hiljem ja ilmselt pöördumatult loobuti). Küll aga tahaks nüüd väga teada, et kes, kuskohas ja mismoodi nende kopterite puhul siis „mõjutus- ja meeldimis-tegevustega“ tegeles? Et kui õhuväelased sel teemal akadeemilisi töid ja Sõdurisse propagandaartikleid ei vorpinud, avalikku arvamust kallutada ei proovinud jne, siis kas see tähendab, et nad kuradi masuurikad kasutasid vaid ametlikke kanaleid, kirjutades kaitseväe juhatajale ametliku ja mitteavaliku võimearendusettepaneku valmis? Või kinkisid nad hoopis kindral Laaneotsale sünnipäevaks VHS-kasseti filmiga „Black Hawk Down“? Või misasja?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Analoogne mõjutus- ja meeldimispõhine projekt ilma erilise riigikaitselise sisuta.
Kopterite kohta võib ju samamoodi öelda, et need suudaksid vahest suurt sõda ära hoida, kui natuke eriväelasi kuskile maandaks. :oops:
Ma võin sinuga nõustuda selles osas, et need kopterid oleksid andnud üsna vähe sõjalist efekti võrreldes nende soetamiseks ja ülalpidamiseks kulunud rahadega (siit ka põhjust, miks sellest projektist vaid paar aastat hiljem ja ilmselt pöördumatult loobuti). Küll aga tahaks nüüd väga teada, et kes, kuskohas ja mismoodi nende kopterite puhul siis „mõjutus- ja meeldimis-tegevustega“ tegeles?
..hea A4 - järsku sa lepid sellega, kui ma siin ütlen, et tolle jabura kopterihanke vastu olnud KVPS operatiivosakonna esindajat "mõjutati" ÕV // Kamina poolt toona ikka täiega - ja tahad tolle esindaja nime ka järsku teada :twisted:

Selle teemapealkirja jaoks siin muidugi OT - lihtsalt varjunimi A4 asjatundmatu mulina lõpetamiseks :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas A4 »

Borja kirjutas:
A4 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Analoogne mõjutus- ja meeldimispõhine projekt ilma erilise riigikaitselise sisuta.
Kopterite kohta võib ju samamoodi öelda, et need suudaksid vahest suurt sõda ära hoida, kui natuke eriväelasi kuskile maandaks. :oops:
Ma võin sinuga nõustuda selles osas, et need kopterid oleksid andnud üsna vähe sõjalist efekti võrreldes nende soetamiseks ja ülalpidamiseks kulunud rahadega (siit ka põhjust, miks sellest projektist vaid paar aastat hiljem ja ilmselt pöördumatult loobuti). Küll aga tahaks nüüd väga teada, et kes, kuskohas ja mismoodi nende kopterite puhul siis „mõjutus- ja meeldimis-tegevustega“ tegeles?
..hea A4 - järsku sa lepid sellega, kui ma siin ütlen, et tolle jabura kopterihanke vastu olnud KVPS operatiivosakonna esindajat "mõjutati" ÕV // Kamina poolt toona ikka täiega - ja tahad tolle esindaja nime ka järsku teada :twisted:

Selle teemapealkirja jaoks siin muidugi OT - lihtsalt varjunimi A4 asjatundmatu mulina lõpetamiseks :mrgreen:
Eks moderaator võib selle tõepoolest OT-ks kiskuva jutu tõsta kopterite teema alla, aga mina, ja ilmselt ka paljud teised kaasfoorumlased kuulaksid huviga, kuidas ja kelle poolt toda õnnetut operatiivosakonna inimest mõjutati; kui palju mingi operatiivosakonna esindaja on üldse seotud pikaajalise arengukava lõplike otsusekohtadega ning mismoodi lõpuks kaitseväe juhataja ära tinistati. Sest ilma nõusoleku ja allkirjata kopterid/tankid/keskmaa-õhutõrje, 40 000-pealine reserstruktuur jpm toredad asjad sinna arengukavasse poleks jõudnud.

Veelkord – ei pea ka mina seda kopteriprojekti (eriti tagantjärele tarkusega) eriti heaks mõtteks. Aga nii kehvas seisus ei olnud meie kaitseplaneerimine isegi 2008. aastal, et miljardeid kroone puudutavad otsused sündisid vaid seetõttu, et mingid õhuväelased ja ametnikud „mõjutasid“ mõnda J3 ohvitseri.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kapten Trumm kirjutas:Minu silmis on lahendus enamvähem OK - rakett-laevatõrjet on meil palju rohkem vaja kui laevu.
Siin lauses on teatavasti vastuolu, mida siin juba lugematuid kordi seletet. Umbes nagu sõna ’randumissild’. Või adrameestele: tahad oma majale punast kivikatust, aga vundamenti, seinu ja sarikaid ei taha, või pead neid vähemtähtsaiks. Väljast vaadates võivad murule laotud katusekivid isegi ilusad olla, aga katus see pole.

Samas peegeldab Trumm reaalsust. Eelmine valitsus otsustas osta rannakaitse rakette ja miine (me küll ei tea veel, mida praegune valitsus se’st arvab), aga kuidas neid kasutada, seda ei otsustatud. Ilma laevadeta on need ju toredad asjad paraadil veeretada. Ja natuke utreerides saab Miinisadama kaiääre ka ehk mineeritud, aga see on ka kõik.

Neile, kes nüüd tahaks kohe öelda, et ’PPA-l on laevad’ ja ’politsei teeb mereseiret’ niipalju, et siis ei peaks neid miine ja rakette mitte kaitseväele, vaid politseile ostma. Politsei teenistusrelvadele lisanduvad teenistusmeremiin ja teenistuslaevatõrjerakett. Ka ’sise- ja merekaitseministeerium’ oleks meie väikesele ja rahuarmastavele innovatsiooniriigile tehtav, aga liitlastes vähendavad kõik sellised sõnumid ilmselgelt apetiiti meiesugustega üldse tegemist teha. :evil:
Kriku kirjutas:Visioneerimine ja planeerimine on siiski erinevad asjad. Visioone võib teha ka Eesti kosmosevägede jaoks.
Vabandan kui neist sõnadest valesti aru sain või tõlgendasin, aga see kõlab umbes samamoodi kui ’visioon ilma ressursita on hallutsinatsioon’ inimeste suust, kelle ainus mantra on ’meil pole raha’. Visioone pole merekaitse kohta näinud, ega ka riigikaitse kohta laiemalt. Ja see on meil fundametnaalseks probleemiks. Mille alusel riigikaitset arendatakse? Vanasti öeldi, et aluseks on ohuhinnang....eilsetel faktidel põhinev tänane hinnang, mis kehtib....kui kaua? Uue võime FOC-ini läheb ca 10 aastat ja võimekandja elukaare lõpuni ca 30-40 aastat. Siis on öeldud, et see ongi kunst. Mind väga subjektiivselt häirib selline defetism, sest kõikides sõjakoolides on seni pähe taotud agressiivsust ja proaktiivsust!

See, mida mõned üksikud mereväelased seni on teinud, on teoretiseerimine. Ja sedagi vaid Eesti olukorra üldisesse merelisse paradigmasse sobitamisega, Eestile vajaliku sõjandusteooriani pole veel jõutud. Kui ühes servas on algus ja teises planeerimine (nii võime- kui operatiivplaneerimine), on sammud umbes sellised:
1. Sõjaajalugu
2. Sõjaline mõte
3. Sõjandusteooria
4. Doktriin, strateegia
5. Plaan
Mõned segavad sisse ka tänapäevase ja homse tehnoloogia, aga sellele keskendudes on lihtne rappa jõuda, nagu A2AD ja hübriid- seda ilmekalt näitavad. Raha on muidugi ka oluline (vt jõukohane riigikaitse), aga lisaks sellele peab olema ka teadmine mida soovitakse (mitte mida selle eest saab).

Sõjanduse ja riigikaitse puhul ei paista lollus tavaliselt välja, sest sõdu juhtub õnneks harva, aga kui võrrelda ’tehtud-tehtud’ lähenemise ihalust näit meditsiiniga, saame üsna troostitu pildi: miks tegelevad arstid arstiteadusega, ravigu parem inimesi. Kui koroonakriis on selgelt välja toonud teadmistepõhise lähenemise möödapääsmatuse, siis ma loodan, et riigikaitses samale järeldusele jõudmiseks ei tule sõda ootama jääda.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Said valesti aru. Kasutasin sõna "visioneerimine" samas tähenduses kui sina "teoretiseerimine". Teoreetiline arusaam millegi vajalikkusest ei tähenda veel selle soetamise planeerimist.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Olukorras, kus 90% otsustajatest ei tea merest ega mereväest palju rohkem, kui seda, et laevad merel sõidavad, on selline selgitustöö vägagi abiks konkreetsemate asjade otsustusprotessis - kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges.
Merelõvi nägid unes või?
Ma julgen öelda, et enamus MeV ohvitseridest võiksid sind meresõja küsimustes nimetada "lugemisoskusega eelkooliealiseks asjahuviliseks" :D kellel on väikelaeva juhtimise õigus ja on tormisel merel isegi oksendanud.
Mis puudutab jalaväge ja selle liigutamise võimalusi üle vee, siis siin jään ma Martin Heremiga eriarvamusele. Ma lihtsalt ei usu eriti, et olukorrateadlikkust õnnestub kuidagi säilitada ilma kriitilisi saari valdamata ja ilma selle teadlikkuseta muutuvad ka need Paide metsas asuvad raketid vähekasulikuks - saab kasutada siis, kui meile mõni liitlane pikali lastud radarite asemel seda infot söödaks.
Nii et kriitilisel saarel binokliga vaatav luuraja on ainuke alternatiiv (täiendus) mereseire radarile? Aga kui selle kriitilise saare juures pole laeva? Aga kui sihtmärgiks olev laev asub üle 10 miili saarest või rannast? Üle 30 miili Eesti misiganes vetest?
Või miks see liitlaste info nii väheusutav on?
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Selline jutt on ehe näide, kuidas siin üritatakse musta valgeks tõestada.
Need arvukad jutud "sensorite ja relvadega platvormist" pole lihtsalt mingi akadeemiline tegevus, vaid täiesti sihipärane infokampaania eesmärgiga selgitada peamiselt maaväe taustaga ja "usku" seltskonnale laiemalt laevade vajadust ja tulla välja "plastkünade" halvast mainest tekkinud "august".
Sõduris jääb selle teema süsteemne tagumine lihtsalt silma, pole midagi teha.
See käib ilmselt muuhulgas ka minu kohta. Ausõna, võin käsi südamel, Piiblil või Koraanil vanduda, et ei ole sellist "mereväe organiseeritud vandenõu". On mõned kirjanduslike ja rahvavalgustuslike huvidega endised ja praegused mereväelased. Kui samas taustsüsteemis samadelt eeldustelt loogilise arutlusega sarnastele järeldustele jõutakse, ei tohiks see ju imestama panna. Aga inimene näebki nii pilvedes kui puulehtedes inimeste nägusid ja vandenõuteoreetiku jaoks kinnitavad kõik faktid või ka nende puudumine tema teooria õigsust. Ilmselt palju palutud, aga kas Kapten Trumm leiaks selle aja ja paneks selle infokampaania elemendid aegjoonele?
Kapten Trumm kirjutas:Olukorras, kus 90% otsustajatest ei tea merest ega mereväest palju rohkem, kui seda, et laevad merel sõidavad, on selline selgitustöö vägagi abiks konkreetsemate asjade otsustusprotessis - kus mõnel otsustajal võib meenuda, et kuskilt midagi luges.
Päris karm hinnang.
Kapten Trumm kirjutas:Minu silmis on lahendus enamvähem OK - rakett-laevatõrjet on meil palju rohkem vaja kui laevu.
Kordame siis veelkord: selleks, et raketiga sihtmärki tabada, tuleb see sihtmärk leida ja tuvastada. Näiteks laevaga. Laevu ja rakette on mõttetu vastandada. Sama hästi võiks väita, et meil on vaja kahurit, mitte sihikut (või rattaid või lafetti).
Kapten Trumm kirjutas:Minu juttu kinnitab Rootsi ja Soome rannikukaitse ülesehitus, kuis suurim osa personalist ja suurim arv aluseid tegeleb justnimelt kaldaoperatsioonidega. Umbes 80% laevastiku koguarvust.
Mainin ainult ära, et maagilised "kaldaoperatsioonid" on endiselt defineerimata, aga siin võib olla seos Soome ja Rootsi ulatusliku saarestikuga. "Suurim arv aluseid" on muidugi huvitav konstant. Kui kõik vetelkäimaalused kokku lugeda, siis praeguses Eesti mereväes on kõige rohkem erinevas mõõdus paate, võib tõesti 80% kokku tulla. Nii et kõik on hästi?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nii et kriitilisel saarel binokliga vaatav luuraja on ainuke alternatiiv (täiendus) mereseire radarile? Aga kui selle kriitilise saare juures pole laeva? Aga kui sihtmärgiks olev laev asub üle 10 miili saarest või rannast? Üle 30 miili Eesti misiganes vetest?
Või miks see liitlaste info nii väheusutav on?
Küsimus pole mitte ainult silmade vedamises saartele, vaid ka saarte valdamises. Eestil on päris mitu kriitilist merevalveradarit just saartel.

Näiteks Virumaa piirkonnas on eriti kriitiline Vaindloo saar. Näiteks (saari on taolisi veelgi). Tuleb Suursaarelt analoogsete trummipaatidega, ilma riigitunnisteta vormides 20 meest, lasevad selle radarimasti seal pikali, külvavad saare miine täis ja sõidavad ära. Eesti VM protestidele vastab Lavrov kala näoga - VF ei saa vastutada selle eest, et EV ei suuda ise oma territooriumi kontrollida.

Kui antud radar auti lüüakse, on variandid
1. paneme asenduse rannikule - ja kaotame kontrolli Soome lahe keskosa üle
2. loodame, et liitlased saadavad mingi lennuki, mis kontrollib seda ala
3. loovutame kontrolli alal vastasele (st ei suuda midagi teha). Vastasel on muidu kasutada 160 m kõrgune Suursaar, kust radarivaatlus ulatub probleemita Viru randa.
Merelõvi nägid unes või?
Ma julgen öelda, et enamus MeV ohvitseridest võiksid sind meresõja küsimustes nimetada "lugemisoskusega eelkooliealiseks asjahuviliseks" :D kellel on väikelaeva juhtimise õigus ja on tormisel merel isegi oksendanud.
Repliik ei olnud üldsegi suunatud MeV inimeste suunas.
Pigem on probleem selles, et siin kiputakse valskust ajama ja ignoreerima päris basic asju nagu näiteks valem radari nägemisulatuse kohta. Sama on selgelt näha ka viimaste vastuste hulgas - nt Soome/Rootsi laevastiku koosseisu ignoreerimine. Ja nagu merevägi meil ise korduvalt toonitanud on - väljaspool MeV valitseb üldine merepimedus.
Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Veebr, 2021 10:59, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mainin ainult ära, et maagilised "kaldaoperatsioonid" on endiselt defineerimata, aga siin võib olla seos Soome ja Rootsi ulatusliku saarestikuga. "Suurim arv aluseid" on muidugi huvitav konstant. Kui kõik vetelkäimaalused kokku lugeda, siis praeguses Eesti mereväes on kõige rohkem erinevas mõõdus paate, võib tõesti 80% kokku tulla. Nii et kõik on hästi?
Rootsi laevastikus on ca 280 maabumiseks mõeldud väiksemat alust, mahutavusega 10-30 meest. Analoogse proportsiooni ja absoluutarvu leiame ka Soomest. Neist arvukuselt suurim (Rootsis) laevatüüp on CB90, mis kuidagi ei ole "paat".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Neist arvukuselt suurim (Rootsis) laevatüüp on CB90, mis kuidagi ei ole "paat".
No nime järgi siiski on.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas andrus »

Kuidagi nõrgaks on siin kastist välja mõtlemine jäänud.
TP.jpg
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist