EPL: Eesti on koroonavaledega võitlemisel läbi kukkunud
https://epl.delfi.ee/artikkel/92642907/ ... i-kukkunud
Eesti vaktsineerimisvastase kommuun on teinud pandeemia vältel sotsiaalmeedias kahekordse tõusu. Vaid grupisiseselt tehti viimase aasta vältel 2400 postitust, enne seda tuhatkond. Kokku kaasati viimase aastaga üle 219 400 inimese, 2019. aastal oli inimesi sada tuhat. Võrdluseks näiteks eestikeelne feministlik Facebooki foorum “Virginia Woolf sind ei karda!” jõudis üle 144 tuhande inimeseni.
Enne pandeemia algust oli grupis kümme tuhat liiget. Ühe aastanumbriga tõusid need numbrid ligi 14 tuhandeni, suurim hüpe liikmete hulgas toimus sügisel. Esimene septembris, mis tõi kaasa kooli alguse ja jõulisemad maskisoovitused ning teine detsembris, mil vaktsineerimine alguse sai.
Neile, kellele 14 000 liiget väike number tundub, tasub lisada, et maailma ühte kõige mõjusamasse vaktsiinivastasesse gruppi kuulub 42 000inimest. Eelpool mainitud feministlikku Virginia Woolfi gruppi kuulub 8,5 tuhat inimest. Sotsiaalmeedias kommentaare rullides enam muud silma ei paista, kui tants ümber vaktsiinikatla.
Perearstid, kellega vestlesime, nentisid, et vaktsiinivastasus torkab silma rohkem kui ei kunagi varem. Samas arstikabinetis see veel välja ei paista. Numbrid aitavad aga tõestada — vaktsiinivastased on häälekad, aktiivsed ning ründavad.
Perearstid, kellega vestlesime, nentisid, et vaktsiinivastasus torkab silma rohkem kui ei kunagi varem. Samas arstikabinetis see veel välja ei paista.
Kõlakodade teke
Iga Facebooki turundaja teab, et „meeldib” nupu vajutamisest on sotsiaalmeedias olulisem kasvatada postituste ulatust. Tarbijamänge peab seetõttu teistega jagama, seal inimesi märkima ja kommenteerima. Vaid meeldimisest ei piisa.
Vaktsineerimisvastasus pole Facebookiga alanud mure. See on käinud kaasas juba esimeste vaktsiinidega. Näiteks 2003. aastal arutati Eesti Päevalehe veergudel, et pärast vaktsiinide vabatahtlikuks muutmist vaktsineerimishõlmatus vähenes. Toona heideti arstidele ette, et nood piisavalt vaktsineerimispasse taga ei aja ning kaitsesüstidele kulutatud raha tuulde läheb. Võime öelda, et Eesti on teinud läbi märkimisväärse hüppe — vaktsiinidele kulutatud raha asemel on lõpuks fookuses vaktsineerimata laste tervis.
Ehk sai vaktsineerimisvastastest avalikkuse jaoks suurem probleem 2014. aastal. Nimelt lõi siis sotsiaalministeerium eraldi töögrupi, et vaktsineerimisest inimesi teavitada. 2017. aastal väljaantud vaheraport aga nendib, et edu on jäänud tulemata. Vaktsiinihõlmatus ei kasvanud, vaid hoopis vähenes.
Vaktsiinivastasuse väljatõrjumiseks tegi ministeerium suuri plaani. Teha seiret, jätkata avaliku kommunikatsiooniga ja immuniseerimisalase teavitusega. Paberil oli kõik ilus.
Samal aastal tekkis Facebooki aga uus grupp, mis tõotas tulevatel aastatel perearstid ja ministeeriumikabinettides istuvad ametnikud nihelema panna. „Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed” loodi eestikeelsesse Facebooki 2017. aastal.
Grupp tõmbas magnetina ligi mõne aasta vältel tuhandeid inimesi. Olgu need siis vastuolude ja vaidluste huvilised, niisama piilujad või veendunud vaktsiinieitajad, grupi ümber tekkis kõmu. Grupi liikmete seast leiab vaktsiinivastaseid emasid-isasid, meditsiinisüsteemilammutajad, aga ka ajakirjanikke, mitmeid poliitikuid ja prominente. Näiteks on grupis europarlamentäär Jaak Madison, lauljanna Lenna Kuurmaa, koolitaja-seksrevolutsionäär Epp Kärsin, tšellist Silvia Ilves, näitlejanna Saara Pius.
Riigi plaan vaktsiinivastastega võidelda ja vaktsiinidega välditavate haiguste levikut takistada jäi saavutamata. Unustatud haigused nagu leetrid, mumps, punetised, aga ka kõrge suremusega difteeria on tagasi hiilimas.
Vaktsiiniga välditavate tõbede naasmine
2019. aastal oli Eestis 27 leetritejuhtumit. See oli rekord üle aastate. Samuti on naasnud sajanditevanune lastehaigus, läkaköha. See haigus, mis võib kõige kurvematel juhtudel olla imikutele surmav. 2019. aastal registeeriti 135 läkaköha juhtumit, aasta enne seda 69. Kuigi köha on saatuslik harva, siis ta on põhjusega välja teeninud oma rahvapärase nime - 100-päeva-köha.
Eesti arstid on tänulikud, et ülinakkavad punetised pole naasnud. Viimane punetiste juhtum oli Eestis aastal 2013.
Mis puudutab leetreid, siis nende juhtumite arv on vaikselt tõusmas. WHO nimetas Eesti 2017. aastal leetritvabaks, kuigi Terviseametis toona siiski üks juhtum registreeriti. Aasta hiljem põdesid leetreid juba 10 inimest, aasta pärast seda 27.
2020. aastal leetreid Eestis ei registeeritud. Küllap saab selle tänu anda koroonapiirangutele, mis aitas vältida kollete teket ja välismaa reise.
Seda enam on üllatuslik, et mumpsi põdesid mullu 3 inimest ja läkaköha 44.
Kuidas vaktsiinivastane grupp rahaks tehakse
Vaktsiinivastaste grupp näitab, kuidas maailmavaadet osavalt turundada. See ei paista kohe silma, sest tootereklaami satub postituste sekka harva. Grupp on aga seotud teiste lehtedega. Nende seas kõige prominentsemalt Anne Pebre ja Liisi Laaneoksa MTÜ Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing. Annetada saab lühinumbrile helistades, nagu jõulutunnelis. Number ripub nähtaval kohal. Annetada saab 5 või 25 eurot. Annetuste eest osteti näiteks reklaami, mis koroonavaktsiini eest hurjutas raadios SkyPlus ja Retro FM.
MTÜ annab tulu saamiseks välja ka raamatuid, korraldab seminare ja müüb suisa kohvikruuse. See kõik aga ei tohiks olla eriline üllatus.
Facebook on paljude omavahel seotud lehtede ja huvide lõks. Ühte asja piiludes kuvatakse sulle uuesti ja uuesti sama sisu. Kõlakojad tekivad nii koerasõprade, kliimaaktivistide ja ebaravi sõprade seas.
Nimelt on vaktsineerimisvastase grupiga seotud veel 19 lehte. Näiteks loodusravi „apteek” Biotheka. E-poes pakutakse kiireid ja lihtsaid lahendusi tõsistele meditsiinimuredele. Näiteks depressiooni vastu soovitab ettevõte hankida B-kompleks vitamiini, hambaraviks müüakse aaloelehe geeli. Biotheka üks edu saladus on vaktsiinivastases kogukonnas. Ettevõtte 2020. aasta prognoositav käive on 318 000 eurot, sotsiaalmeedias näidatakse muuhulgas vaktsiinivastaste grupiga seotud isikutele üle 28 aktiivse reklaami.
Viitena leiab ka loenguteseeria „Tervise teerajad”, mille toimumist on toetanud nii Tallinna linn kui ka Eesti Tervisemuuseum, sihtasutus, mille loojad on Tallinna Tehnikaülikool ning Kultuuriministeerium. „Tervise teerajad” pakub seminaripärle sellest, kuidas valida oma astroloogilisele märgile sobiv ravimtaim või milline toidulisand aitaks toksiinidest vabaneda, kui veest ei piisa.
Grupi liikmeks astunud lapsevanem saab Facebooki vildakate algoritmide tõttu efektiivse ajupesu osaliseks. Vaktsiinides kahtlemine muutub ajapikku üldiseks ravimite- ja süsteemivastasuseks. Veel leiab energia-, hingamis- ja heliteraapia pakkujaid. Tarot kaartide ladujaid. Homöopaatia loomadele. Blogisid — näiteks „Ühe isa lugu”. Blogi räägib nii sellest, kuidas üksik mees peaks tütart kasvatama, aga ka teemakohast lugemist pealkirjade „Ravimiäri kasutab ära meie oskamatust oma vaimse tervise eest hoolitseda”, „Valgusstkartev vandenõu paljastatud — riiklikult varjatakse suurt tõde” all.
Grupi liikmeks astunud lapsevanem saab Facebooki vildakate algoritmide tõttu efektiivse ajupesu osaliseks. Vaktsiinides kahtlemine muutub ajapikku üldiseks ravimite- ja süsteemivastasuseks.
Jah, vaktsiinivastasus teeb Sind vandenõuteoreetikuks. Aga see pole ainult sinu süü
2017. aastal jagas grupp, mis täna arstides meelehärmi tekitab, peamiselt lastega seotud infot. Kellegi laps sai tuberkuloosivaktsiini ja käsi paistetas üles, keegi näitas vaktsineerimiskohast jäänud armi, omavahel vaieldi, milline peaks olema vaktsineerimisest keeldumise vorm.
Aastal 2021 on pilt teine. Kõige populaarsemad postitused on vandenõuteooriad. Koroonaohvreid haiglates pole, meedia on äraostetud, koroonaviirus lasti lahti „Event 201” raames, maskid ei toimi, Bill Gates mikrokiibistab kõik ära. Kõik need valeväited on Eestis internetikogukondadesse jõudnud välismaalt.
Detsembris avalikustas Ühendkuningriikide veebivägivalla vastu võitlev organisatsioon CCDH vaktsiinivastase liikumise käsiraamatu. Raamat pandi kokku USA vaktsiinivastase grupi, National Vaccine Information Center veebikonverentsil kuuldud ja lekkinud info põhjal. NVIC on aastakümnete pikkuse kogemusega vaktsiinivalede levitamisel. Oled kuulnud, et vaktsiinid põhjustavad autismi? See vale on jõudnud nii kaugele just NVIC tegevuse tõttu. Organisatsioon korjab miljoneid dollareid annetusi, sealhulgas on seda toetanud ka USA osariigid.
Käsiraamat ütleb selgelt — et inimesi vaktsiinivastasusele kallutada, peab alustama suurematest valedest. Koroonaviirus pole ohtlik, selle surmad on liialdatud ning selle põdemine käkitegu.
Erinevate gruppide autoriteedid peaksid vastavalt oma kuuluvusele mõjutama vaktsiinivastasusele läbi oma kogemuse. Lihtsamalt öeldes: konservatiivne inimene saab tegutseda poliitilistes gruppides, õhutades meedia- ja riigijuhtide äraostetusele. Lapsevanemad saab õnge otsa võtta kirudes, et koolide sulgemine on ebavajalik lastepiinamine, nende vaimne tervis kannatab ja las lapsed põevad koroona läbi nagu tavalise nohugi. Kristlaste grupis hirmutatakse, et koroonavaktsiini sisaldab aborditud loodete jäänuseid, ammu ümberlükatud meditsiinimüüt.
Kui juba konksu otsas, tuleb samm kaks. Vaktsiinide eitamisega kaasnevad vandenõuteooriad on kivisse raiutud: tootjad ei vastuta, riigid ei saa vaktsineerimisest loobuda, ravimitööstusele on kasum tähtsam kui ohutus ning kasutusele võetakse testimata vaktsiinid.
Eriti nähakse vaeva vaktsiinides kahtlejateni jõudmiseni. Eestis on 28 protsenti elanikkonnast viimase Sotsiaalministeeriumi küsitluse järgi kahevahel. 29 protsenti jätaks kindlasti vaktsiini vahele.
Seda rahvastikuosa püütakse kallutada vaktsiinivastaste hulka läbi kunstliku debati tekitamise avalikkuses. Nii on Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti kommentaariumid täis nõudlikke küsimusi, mis pahatihti jäävad vastuseta.
Ja see toimib. Sotsiaalministeeriumi uuringu järgi oli jõulude ajal vaktsineerimises kahtlejaid 21 protsenti. Kuu enne seda 17 protsenti. Kahtlejaid tekib aina juurde.
Kogu vaktsiinivastase programmi juurde käib hirmutamine, autoriteetide õõnestamine ning vaenlase maalimine. See on mõjutustegevuse A ja O. Tähtsad pole faktid, tähtis on ühine vaenlane. Inimesed langevad propaganda ohvriks sellest ise arugi saamata.
Käsiraamat näeb ette ka päästeparve loomist. Vastased on kommunikatsiooniga paremini hakkama saanud kui riik vaktsiinikommunikatsiooniga. Facebookile lisaks toimetatakse alternatiivkanalites, et ükski sõnum kaduma ei läheks. Näiteks Telegramis ja MeWe-s. Lisaks pandi tööle Eesti omaenda Parler, Sule.ee. Need on kõik platvormid, kus saab Facebooki kõlakojast eraldi kõlatuba ning kuhu võõrad pilgud ei ulatu.
Kuidas Eesti ikkagi läbi kukkus?
Vaktsiinivastased on koroonakriisi vältel tekitanud kena hulga jälgijaid ja rahavooge. Kui täna tegutsetakse nähtavalt, siis tõenäoliselt kolib see aina enam kinnistesse gruppidesse, mida on veelgi keerulisem reguleerida. Facebooki poliitika on katki. Vaktsineerimiskahtlejate osakaal suureneb ning tekkivat vaakumi kasutavad ära mõjutajad.
Eestis kehtib 1995. aastast rahvatervise seadus. Seda on ajakohastatud, aga mitte muudetud. Sotsiaalministeerium võttis selle ette 2019. aastal, kuid koroonakriis tõmbas plaanile kriipsu peale.
Seadus näeb ette, et inimene ei tohi ohustada teise inimeste tervist oma otsese tegevusega. Sellel puudub aga praktika. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juht Heli Laarmann selgitas, et valeinfo levitamisel peab olema tõendatud, et sellega kaasneb reaalne oht konkreetse inimese elule ning tervisele. Samal ajal teatab põhiseadus, et kõigil on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ning veendumusi.
Kuni seaduses keeldu pole, ei saa ka riik eeldada, et vaktsiinivastased kahjuliku info levitamist ei lõpeta. Eesti jääb pika ninaga.
Õõnestavaid valesid aitavad levitada ka veebilehed. Näiteks igati viisaka nimega koroonateave.ee. Leht on anonüümne, kuid sisaldab koroonavalede best-of-kogumikku. Koroonaviirus pole ohtlik, maskid ei lase hapnikku läbi ning PCR testid ei tööta.
Selliseid saite pole peaaegu võimalik maha võtta. Eesti Interneti Sihtasutus, mis .ee lõpuga domeene haldab, reageerib vaid võimude sekkumisel. SA esindaja Andres Tarto selgitas, et valeinfo mahavõtmisel on kaalukauss kaldu autori, mitte kaine mõistuse suunas.
„Kuna domeeninime registreeringu peatamine riivab tugevalt registreerija õiguseid, peab kaalukausile seama kaks ühiskondlikult väga olulist väärtust — sõnavabaduse ja turvalisuse. Seepärast on domeeni registreeringu peatamine viimane võimalus, kuidas veebis olevat sisu piirata. Enne seda tuleks pöörduda registreerija, veebiserveri teenuseosutaja või registripidaja poole konkreetse teabe, näiteks valeuudise, kõrvaldamiseks.”
„Meil on võimalik tõestatult kahjulikku infot levitavate .ee domeenide registreeringute peatamine, misjärel antud veebiaadress enam ei toimi. Kusjuures see registreeringu peatamine ei eemalda kahjulikku sisu ennast. Sellele saab endiselt ligi veebilehe IP-aadressi kaudu. Et kahjulik sisu päriselt, lausa failitasandil, veebist kaoks, peab oma panuse andma kas veebilehe omanik või veebiserveri teenuseosutaja.”
Seega ei saa riik isegi omaenda domeeni piirata. Riik jääb pika ninaga.
Maskikandmise nõude järelevalve on puudu, politsei peab inimestel paluma maski kanda, kuid mitte-kandmisel ei ähvarda inimesi mitte miski.
Vastutus meditsiinitöötajatele, kes vaktsiinist mittetervislikel loobuvad põhjustel, on puudu.
Õnneks reageeriti nii teadusmaailmas kui ka poliitikas teadusnõukoja liiget Irja Lutsari telefonialandusele. Helistaja Andrei Vesterinen peeti aga kinni hoopis muudel asjaoludel ning oma ettevõttega ArmyLaw saab ta senini maskipääsu lubasid vahendada. Eesti kohtusüsteem peab jahvatama läbi ligi 50 tema mõjutusega avaldust. Koormatud kohtusüsteemi saaks kasutada muuks, kui koroonatrollide kaebuste lahendamiseks.
Pandeemia võib ühel päeval otsa saada. Infodeemia aga mitte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Võrreldavaid asju tuleks ikka võrrelda..
