strateegiline sõdur kirjutas:1. Minu mälu mööda oli mereväe taasloomine 1.juulil 1993. See on üle ühe inimpõlve tagasi. Kas endiselt oleme faasis, et üksikud mereväelased tegelevad juhuslikku laadi teoretiseerimisega? Üks lehekülg teksti päevas on keskmisele kirjanikule täitsa jõukohane. Kas ei tuleks mõni rahvakirjanik palgale võtta, saaks kirjatöö valmis? Võib ju proovida?
Kui ma 1998. aastal mereväkke aega teenima läksin, oli mereväe staabiülem endine reisilaeva kapten ja taksojuht. Miinilaevade divisjoni ülem oli tsiviilmeremees. Baasiülem oli miilits. Kahjuks ei mäleta, mis taustaga oli mereväe ülem, aga ülejäänud kaader oli enamasti sama kummaline. Haritud ohvitseride koolitamine ja nende aju kasvamine võttis aega. Kuigi plane tehti (ja jäeti riiulile) juba palju varem, on tõeline analüüs pigem viimase 10 aasta teema. Tuleb ka arvestada,et mereväelasi on väga vähe. Analüüs toimub, aga selle tulemusi ei avaldata “Sõduris” või “Kaitse Kodus”, pole see foorum.
strateegiline sõdur kirjutas:2. Kuna käimas on teooria faas ja lõpptulemus plaani näol veel merede taga, on kõva kahtlus, et kõik senised mereväe tarbeks tehtud tänased hanked võivad olla kunagi valmiva plaani kohaselt valed. Kui plaan valmis, siis võib, aga ei pruugi, olla valeks osutunud viimase aja asjadest nt meremiinid, laevatõrje raketid, väekaitse kaatrid, miinijahtijad, miinituukrid. Samas mulle ei meenu ühtegi selgitavat artiklit, kus oleks kritiseeritud nimetatud asju. Vaatamata plaani olemasolule on kõik õigeks tunnistatud. Milleks siis plaan, kui kõik on niigi õige?
See võib nii minna, aga seni mitte midagi teha kuini “kõik plaanid lõplikult valmis on”, poleks ka justkui hea lahendus. Pealegi, millal on “kõik plaanid lõplikult valmis”? Kui selline tunne tekib, on midagi väga valesti. Sellel, et “nimetatud asju” ei kritiseerita, on kaks võimalikku, aga üksteist mitte välistavat põhjust:
1. on olemas mingi (intuitiivne?) konsensus, et valitud tee viib enam-vähem õiges suunas;
2. ei taheta hammustada kätt, mis toidab.
Miinitõrje nišši kinni jäämist on tegelikult kritiseeritud.
strateegiline sõdur kirjutas:3. Üks 21. sajandi tunnusjooni olevat „kohesus“. Sel ilmingul on olnud oma mõju teoretiseerimise tsüklile. Kohesus oma par excellence kujul mereväe osas sai ilmsiks viimasel sügisel, kui nägime kuis riigikaitse-eelarve vaidluste käigus tõmmati kübarast välja laevatõrje ja meremiinid. Nii näemegi, et nahkses tugitoolis piipu popsides teooriast kõnelda pole enam kellelgi ammu aega. Sellega võib arvestada ilmselt edaspidigi.
Ma ei ole „kohesuse“ mõistega kokku puutunud. Guugeldasin ja pole kindel, kas sain õigesti aru. Mõttekäik (eeldusel, et ma sain õigesti aru) on igatahes intrigeeriv ning väga aja- ja asjakohane. Nii siin foorumis kui ka strateegilisel tasemel kiputakse tõesti vahel kübarast igasuguseid asju välja tõmbama. Õnneks on mereväel riiulil rida natuke valmis
contingency plane ja saab suhteliselt vähese vaevaga hinnata kui palju mõni kübarast välja tõmmatud asi maksma võiks minna, kas see põhimõtteliselt töötada võiks ja juba olemasolevaga kokku hakkaks. Need pole tekkinud tühjalt kohalt, osa on tehtud häda sunnil kui varem midagi kübarast välja on tõmmatud, aga üha enam tugineb kõik olemasolevatele üldistele analüüsidele. Üks neist on näiteks 2020. aastal valminud riigikantselei veetud merelise ressursi töörühma lõppraport, mis – üllatus-üllatus – jõudis samadele järeldustele 2016. aastal avaldatud Jaan Murumetsa juhitud Eesti merejulgeoleku uuringu lõppraportiga (
https://www.kvak.ee/wp-content/uploads/ ... k_veeb.pdf). Mõlema raporti oluline seisukoht on, et tuleb ära otsustada, millises suunas edasi liikuda. Siis saab hakata konkreetsemaid plaane tegema. Need otsused tuleb teha poliitilisel-strateegilisel tasandil.
strateegiline sõdur kirjutas:4. Täitsa võimalik, et peale doktriinil põhinevate järelduste formuleerimist selgub võimalus teha pauku kardinaalselt uuel moel. Palju suuremalt, tihedamini, paremini ja rannajoonest kaugemal.
Nii võib minna küll.
strateegiline sõdur kirjutas:Endiselt loodan, et igati vajalikust teoretiseerimisest sünnib lihtsakoeline - noh näiteks selline 74 kilobaidine vajadusi ja võimalusi kaaluv plaan.
Nõus. Midagi minu teada koostatakse, aga kuna ma ise olen mereväest väljas, siis detaile ei tea. Kui see valmis saab, ei pruugita seda muidugi kõigile kättesaadavas vormis avaldada. Suurim probleem on see, et poliitiline-strateegiline tasand peaks enne mingi otsuse tegema.
See on väikeriikide merenduses ja merekaitses ammutuvastatud probleem – valdkonda tundvad juhid on mõistliku poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks otsustajatest liiga kaugel.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
