www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Sept, 2019 4:14

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 44 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Kübassaare dessant
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2007 1:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Jaan, 2007 21:14
Postitusi: 587
Kas on võimalik selle sündmuse kohta kusagilt kirjandust leida või oskab keegi enamvähem kirjeldada mis täpselt seal toimus.
Kui palju osales mõlemal poolel mehi?
Milline oli lõpptulemus?
Kui laiale maa-alale nad seal jalastusid?
Oli see mingi eriüksus või tavasõdurid?
Pole mitte kusagilt midagi muud leidnud kui vaid seda et sakslaste dessant ebaõnnestus.
Ühe kohaliku käest kuulsin vaid nii palju et saksa aerofotodelt polnud näha et maapind ei sobi purilennukile maandumiseks ja enamus oli maandumisel surma saanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2007 9:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 31 Mai, 2004 20:51
Postitusi: 352
Asukoht: Kuressaare
Saksmannid ei taibanud, et heinamaadel on palju kive. Kivide otsa nad end puruks ajasidki.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kübassaare dessant
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2007 14:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3224
Mamba kirjutas:
Ühe kohaliku käest kuulsin vaid nii palju et saksa aerofotodelt polnud näha et maapind ei sobi purilennukile maandumiseks ja enamus oli maandumisel surma saanud.

kloss kirjutas:
Saksmannid ei taibanud, et heinamaadel on palju kive. Kivide otsa nad end puruks ajasidki.
Huvitav mitu plaanerit 5-st puruks aeti ja mitu 50-st mehest seetõttu surma sai, tarkpead ? Võiksite alustuseks vähemalt Õuna raamatut "Võitlused Läänemerel 1941.a. sügisel ja 1942.a." lugeda ja kui siis tekib küsimusi võin selgitusi jagada :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2007 18:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Veebr, 2005 20:33
Postitusi: 490
Asukoht: Tartu
mõni tarkpea ainult targutab.

http://www.feldgrau.com/baltsea.html

Tsiteeri:
While this was transpiring, one of the special Brandenburg commando teams was launched against Saaremaa Island. They were tasked with neutralizing the Soviet long range naval guns on the island. The Brandenburgers however met fierce Soviet shore based counter-fire and were forced to abandon their landing attempts. Sonderkommando “Benesch” (formed from the 16. Kompanie of the Brandenburger Regiment) was brought into Saaremaa via gliders. Five DFS 230 gliders of 6./LLG 1 (Glider Wing) carried them in on 14 September 1941, and 4 Me 321 gliders of Grossraumlastensegler Staffel (giant glider squadron) carried supplies beween 21-26 September. Their landing was successful, but they were quickly found by Soviet patrols and they were forced to seek shelter. Their deteriorating situation rapidly became a desparate struggle for survival. After evaluating their positions, Sonderkommando “Benesch” signaled headquarters and requested to be extricated from their positions. While the Luftwaffe provided cover, Sonderkommando “Benesch” was removed from Saaremaa via a seaborne evacuation.

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2007 23:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Jaan, 2007 21:14
Postitusi: 587
Ikka ebaselge asi veits, seda raamatut ma ei leia kusagilt, palju neid venelasi siis olema pidi seal et nad taandusid. Kas kaarte on selle kohta?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Veebr, 2007 21:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 22 Veebr, 2005 14:38
Postitusi: 399
Asukoht: Tallinn
Vene poole pealt on sellest dessandist mõne lausega kirjutanud Vinogradovi nimeline mees raamatus "Mürskudest küntud saarte kroonika" Kui ausalt öelda siis täpselt ei mäleta selle dessandi kohta, aga läbi udu meenub et nagu oleks tegemist olnud "Brandenburgi" meestega rüütliristi kavalerist haupmanniga eesotsas ja vene vaprad kahurväelased Kübassaare patareist lõid nad kõik maha. Dessant visatigi sellepärast alla, et Kubassaare patarei likvideerida. Muidugi iseasi kui tõpärane see jutt on - tegemist oli sügava stagnaajaga kui see raamat välja tuli. Arvata on et tegemist oli ainsa klassikalise õhudessantoperatsiooniga Eesti pinnal.

_________________
Kasuta olemasolevaid ressursse ja ära looda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 2:07 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
Vinogradov oma raamatus on sellest dessandist kirjutanud jah ja mitte ainult mõne lausega vaid päris peatükk selle kohta kohe.
Ja siis et "kuidas nii, et venelased lõid dessandi tagasi". Väga lihtsalt. Esiteks olid nad valmis, et midagi saab toimuma. Abruka patarei teatas neile, et laevade grupp on teel suunaga Kübassaare poole. Vaatlus oli väljas ja intensiivne.
Nagu Vinogradov väidab teatati vaatluspunktist patarei ülemale, et lähenevad lennukid, mis veavad slepis purilennukeid. Fikseeriti ka purilennukite eraldumine ja nende maandumine. Seega sakslaste peamine trump, üllatusmoment oli kadunud. Patarei mehitas kohe oma kaitserajatised (betoonist dzotid kuulipildujatega) maa poolt. Õnneliku juhuse tõttu juhtus patareis olema ka üks väiksem NKVD üksus, kes osutusid samuti tublideks võitlejateks. Dessandi maandumisest informeeriti Orissaare kaitsepiirkonna ülemat, kes omakorda saatis patareile appi jalgratturite roodu.
Nii et sakslastel seal suuremat šanssi ei olnud, olgugi et tegemist oli üksusega sakslaste kuulsast 800.-st erirügemendist "Brandenburg".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 16:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Kas saaksid pisuk täpsustada märkust
Tsiteeri:
Õnneliku juhuse tõttu juhtus patareis olema ka üks väiksem NKVD üksus
?

Vahest olen kahe silma vahele jätnud, kuid kuidagi ei meenu ...

terv
o


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 21:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1870
Asukoht: Tallinn/Muhu
Jalgratturite roodu? Kas Nõukogude armeel olid tol ajal jalgrattad?

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 21:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
Arensburger kirjutas:
Patarei mehitas kohe oma kaitserajatised (betoonist dzotid kuulipildujatega) maa poolt.

ДЗОТ - деревоземляная огневая точка. Puidust ja pinnasest tulepunkt.
ДОТ - долговременная огневая точка. Pikaajaliseks kaitseks mõeldud tulepunkt.
Eesti keeles sobib mõlema puhul sõna punker. Antud juhul betoonpunker.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 21:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3224
Kübassaare patarei ehk patarei nr.43:
ligikaudsed koordinaadid: 58°26' põhjalaiust, 23°18' idapikkust. 4 130mm 50 kaliibri pikkuse toruga kahurit B-13. Laskekaugus 130 kaabeltaud. Tulesektori keskjoon 166°. Koosseisu nr.014/16-A järgi pidi olema 160 meest (9 ohvitseri, 39 allohvitseri ja 112 punalaevastiklast), tegelikult oli 1.2.1941.a. 5 ohvitseri, 23 allohvitseri ja 135 punalaevastiklast. Juhtivkoosseis: patarei ülem - vanemleitnant V. G. Bukotkin, sõjakomissar - vanempolitruk G. A. Karpenko, patarei ülema abi - leitnant A. P. Smirnov, tulejao ülem - nooremleitnant A. Z. Kuhar.

allikas: Strelbitskii. K.: Nõukogude suurtükivägi Lääne-Eesti saartel 1941.a. artiklite kogumik Tsitadell nr.11 lk.62

Tegevus patarei ümbruses:
Dessandi pidi sooritama kompanii hauptmann Beneschi juhtimisel. Kompanii jagati kolmeks osaks, igaühes ca 50 meest. Üks osa Beneschi enda juhtimisel pidi maanduma 5 dessantplaaneril metsalagendikul patarei territooriumil, 2 ülejäänud osa aga oberfeldwebel Grawerti juhtimisel Läänemere katseüksuse (Erprobungsverband Ostsee) mootorpaatidelt poolsaare ida- ja läänerannikul.
14.9.1941.a. peale keskööd startisid Pärnu välilennuväljalt Me-110 (Kugler ütleb, et lennukitüübiks on Me-210, ise ma seda ei usu), pukseerides transpordiplaanereid DFS-230. Plaanerid vabastati puksiirist vales kohas ja seetõttu maabus üksus patareist põhja pool. Merelt maabuma pidanud paadid sõitsid välja Paatsalust juba 13.9. peale päikeseloojangut. Saanud teate vaenlase mereloleku kohta, muudeti kurssi, hiljem ei suudetud oma asukohta kindlaks teha ja sõideti ettenähtud maabumiskohtadest mööda. Peale päikesetõusu võeti nad Kõiguste lähistel oleva vaenlase patarei poolt tule alla, mistõttu jäeti maabumine ära ja pöörduti tagasi Paatsalusse.
Patareist põhja pool maabunud mehed jäid kaitseliini ette toppama. 14.9. õhtul heideti neile puksiirideks kasutatud lennukite poolt päästeparved, millest küll enamus sattus vaelase kätte. Omade meeste kätte jõudnud parvedest lasti üks auklikuks, ülejäänud 4 parvega suundusid Muhu lõunakalda poole haavatud ja mõni terve mees. Vahepeal oli Grawert samuti tulnud paatidega kaaslasi otsima, kuid nad jäid Kübassaare patarei tule alla. 4 päästeparvelt suudeti mehed päästa alles peale seda, kui abisuurtükipaadid (schwere Artillerieträger, SAT) August, Helene, West ja Ost Kapitän zur See Rieve juhtimisel olid astunud patareiga tulevahetusesse. Päästetute hulgas oli ka Benesch ise. 5. parvelt Kübassaarele tagasipöördunud 2 raskelthaavatule ja 2 tervele üritati 15.9 uuesti lennukitega toimetada päästeparvesid, selle ürituse juures lasti üks vette maandunud lennuk põlema, mõlemad meeskonnaliikmed said haavata, ent neil õnnestus koos reisijana kaasas olnud Beneschi ja kaldalt peale võetud 4 mehega tormisele merele sõuda. Tuul ajas neid kagu suunas ja alles 16.9. päästis nad üks merepäästelennuk.
14.9. poolsaarele jäänud mehed peitsid end alguses metsa sisse, aga osalesid 17. ja 18. septembril patarei vallutamises koos 162.jalaväerügemendi meestega. Beneschi meestest langes 11 meest. Positiivseks küljeks peeti seda, et nõukogude pool tõi poolsaarele reservis olnud üksusi, mis nii puudusid põhijõudude maabuskohas ja seda, et patareil oli tegemist enda ümbruses, nii et ta peaaegu ei osalenud võitlustes Muhul.

allikas: Kugler, R.: Die Landungswesen in Deutschland seit 1900. lk.151-157

Õuna (Melzeri raamatul baseeruv) ja Plocherit ma ümber jutustama ei hakka, eriti veel kui Õun peaks lihtsalt raamatukogust leitav olema ja Plocher on vabalt internetist sikutatav (Kari postitas siia foorumile isegi viite: http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=3675 ).

info feldgraust:
Tsiteeri:
The Brandenburgers however met fierce Soviet shore based counter-fire and were forced to abandon their landing attempts.
osaliselt tõsi, nagu võib lugeda ülevaltpoolt
Tsiteeri:
and 4 Me 321 gliders of Grossraumlastensegler Staffel (giant glider squadron) carried supplies beween 21-26 September.
tõenäoliselt jama, Plocher kirjutab, et hoopis JG54-t varustati Mõnnuste lennuväljal alates 21.septembrist (kuna patarei vallutati juba 18.sept, siis on imelik, miks peaks kommandoseid varustama veel mingitelt hiigelplaaneritelt, eriti kui laskemoona ja muu vajaliku saaks lähedalolevatelt jalaväeosadelt. Arvatavasti pani teksti koostaja kõik plaanerid ühte patta ja unustas vaadata ajalisi piire, nii et ka gigandid sattusid dessandi sisse :)


Viimati muutis andrus, 06 Veebr, 2007 14:23, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 22:22 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
Jah, tähelepanekud kõik õiged!
Alustame Dzot/Tod/punkrist. Ma ise sellest lahingust kummalgi poolel osa ei võtnud ja minul on ka raske täpsemalt klassifitseerida Kübassaare maapoolseid kaitserajatisi. Vaatasin Vinogradovi raamatu üle ja tema väitel on kuulipildujad betoonist kaitse taga olnud. Kas nad aga päris 100% betoonrajatised olid on raske öelda. Arvan et midagi kombineeritud. Mees kes sellest lahingust ründajate poolel osa võttis Vassili Vikat suri hiljuti.
Samas raamatus nimetabki Vinogradov appi saadetud roodu jalgratturite rooduks. Lugu selle rooduga on aga seal ka pikemalt lahti kirjutatud. Nimelt venelastel palju üksusi varru jätta ei olnud. Siis Orissaare piirkonna kaitse ülem jättis omale varru jalgratastega varustatud roodu. Muutnud niiviisi roodu mobiilsemaks sai ta vajadusel seda kiiresti saata vajalikku kohta kaitsejoonel. Antud juhul oli vajadus saata see jalgratastega rood(mille ametlik nimetus võis olla ???) just Kübassaarde.
NKVD üksus Kübassaares? See versioon on tulnud Elmar Silma mälestuste kaudu. Silm ise Kübassaare lahingutest osa ei võtnud (oli selleks ajaks haavatud), kuid tema üksus sõdis Kübassaare vastu peale sakslaste dessanti üle Väikese väina. Tema sõnade järgi olid need mehed (umbes rühma jagu NKVD mehi) võidelnud viimastena veel poolsaare tipus ja alla ei andnud. Vangi võeti neist vaid kaks raskelt haavatud meest.


Viimati muutis Arensburger, 04 Veebr, 2007 23:20, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 22:59 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
andrus kirjutas:
14.9. õhtul heideti neile puksiirideks kasutatud lennukite poolt päästeparved, millest küll enamus sattus vaelase kätte.

E.Silm oma mälestustes on öelnud, et nendel nn. NKVD-meestel oli roogudesse peidetud paar täispumbatud kummipaati, millega nad tõenäoliselt olid plaaninud sissepiiratud poolsaarelt lahkuda, kuid saksa lennukid olid need seal roogudes avastanud ja auklikuks teinud.
Eestlaste üksusel (162. Jalaväerügemendi II pataljoni 7. kompanii IV rühm)mis sõdis seal, tuli see roostik vaenlasest puhastada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Veebr, 2007 23:18 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
andrus kirjutas:
Merelt maabuma pidanud paadid sõitsid välja Paatsalust juba 13.9. peale päikeseloojangut. Saanud teate vaenlase mereloleku kohta, muudeti kurssi, hiljem ei suudetud oma asukohta kindlaks teha ja sõideti ettenähtud maabumiskohtadest mööda. Peale päikesetõusu võeti nad Kõiguste lähistel oleva vaenlase patarei poolt tule alla, mistõttu jäeti maabumine ära ja pöörduti tagasi Paatsalusse.

Lahingust osavõtnu Vassili Vikat on väitnud, et merelt mõnedel ikkagi maabuda õnnestus, kuigi läbi suurte probleemide. Vähemalt sellel paadil, kus tema oli. Tema oli dessantgrupis kui sealtkandist pärit mees ja kohaliku olustiku tundja.
Hiljem, saksa ajal, kui Kudjapä saksa kalmistu valmis sai, maeti Kübassaares langenud sakslased ümber Kudjapäle. Vene sõjavangid kaevasid laibad välja ja need toodi veoautoga Kuressaarde. Ühe kaasaegse mälestustes öeldakse, et väljakaevajaid üllatas see, et sakslaste laibad olid seal maetud keeratult kummeeritud materjali sisse. Nähtavasti oli tegu Kübassaarde alla visatud päästeparvede tükkidega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Veebr, 2007 14:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3224
Tarkade inimeste abil 12 O'Clock High! foorumilt sai tõenäoliselt välja selgitatud see lennuk, millega Benesch tuli oma mehi päästma ja mis põlema lasti. Luftwaffe kaotuste nimekirjas on kaotuse kuupäevaks pandud 16.september.

Heinkel He 59D W.Nr. 1821 100% Saaremaa lähistel. Hävitatud jalaväetulega, piloot Ofw. Paul Todte ja vaatleja Lt. Heinrich Sepke said haavata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 44 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt