Vene laevastik, samuti analooge mitteomav
-
- Liige
- Postitusi: 64
- Liitunud: 06 Juul, 2005 20:40
- Kontakt:
* kuldkalake*
Tahaks sellest NL alveelaevast rohkem infi saada. Olen kuulnud, et nad olevat palju peavalu tekitanud Jänkidele omal ajal.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegu siis NATO tähisega "Alfa class"
Venemaal projekt 705
Suurim kiirus on saadud 44,7 sõlme (umbes 10 sõlme kiirem kui Tallinn -Helsinki kiirlaevad)
Iseärasusteks - maailma esimene titaankerega allveelaev (kuid mitte ainuke) ning reaktorit jahutati vedela metalliga (kuulujutte vismutist elavhõbedani).
Tegelikkuses oli väga ebatöökindel alus. Pealegi näitas külm sõda, et oluline on võime vaikselt liikuda, mitte suur kiirus ja suur müra. Selleks et vaenlast tabada, peab enne teadma, kus vaenlane on. Sellise kiirusega kaasnev selline müra, et vähetõenäoline on, et see üldse torpeedo laskekaugusele kunagi jõuab.
Kasutusel pole praegu ühtegi. Kõige õnnetum allveelaev NL laevastikus. Ehitati 7 tk, neist neljal lendas reaktor õhku.
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ship/row/rus/705.htm
Peavalu oli sellest rohkem remonditeenistustele ja oma meeskonnale, kui jänkidele.
Venemaal projekt 705
Suurim kiirus on saadud 44,7 sõlme (umbes 10 sõlme kiirem kui Tallinn -Helsinki kiirlaevad)
Iseärasusteks - maailma esimene titaankerega allveelaev (kuid mitte ainuke) ning reaktorit jahutati vedela metalliga (kuulujutte vismutist elavhõbedani).
Tegelikkuses oli väga ebatöökindel alus. Pealegi näitas külm sõda, et oluline on võime vaikselt liikuda, mitte suur kiirus ja suur müra. Selleks et vaenlast tabada, peab enne teadma, kus vaenlane on. Sellise kiirusega kaasnev selline müra, et vähetõenäoline on, et see üldse torpeedo laskekaugusele kunagi jõuab.
Kasutusel pole praegu ühtegi. Kõige õnnetum allveelaev NL laevastikus. Ehitati 7 tk, neist neljal lendas reaktor õhku.
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ship/row/rus/705.htm
Peavalu oli sellest rohkem remonditeenistustele ja oma meeskonnale, kui jänkidele.
-
- Liige
- Postitusi: 64
- Liitunud: 06 Juul, 2005 20:40
- Kontakt:
Venemaa tugevdab allveelaevastikku Läänemerel
http://www.postimees.ee/050207/esileht/ ... 243150.php
http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Mini ... 5224810130
Saame lugeda, et venelased on võtnud nõuks Läänemerel oma laevastikku, seejuures allveelaevastikku suurendada. Läänemeri on nende jaoks tähtis regioon. Iseasi, et mida küll nende allveelaevadega siin ikkagi julgeoleku tagamiseks teha on?
Teisalt tulevad peale mõtted selle kohta, et mida suudaks meie nn merevägi igasuguste allveelaevadega ette võtta? Täna võib minu arusaamistel sõita iga sell meie territoriaalvetes ringi allpool veepinda, kuidas tahab ja kus tahab. Olukord sama, mis 1939 või isegi trööstitum. Siis vähemalt oli meil omal 2 moodsat allveelaeva "vastu" välja panna.
Praegu olemas ainult miinilaevad ja abilaevad, millel (minuteada...) pole isegi sonarit allveelaevade avastamiseks. Mingi hädine sonarivärk vist oli veel Rihtiniemi patrulllaevadel, mis aga tänseks maha kantud.
Räägitakse, et tankide vastu võitlemiseks sobib kõige paremini teine tank, ei tea, kas allveelaevadega võitlemiseks sobiks aga teine allveelaev? Kunagi aastaid tagasi oli olnud plaan ka mereväele saksast allveelaevu muretseda, kuid see jäi katki erinevatel põhjustel. Küllap oluline osa oli valmis logistika puudumine...
http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Mini ... 5224810130
Saame lugeda, et venelased on võtnud nõuks Läänemerel oma laevastikku, seejuures allveelaevastikku suurendada. Läänemeri on nende jaoks tähtis regioon. Iseasi, et mida küll nende allveelaevadega siin ikkagi julgeoleku tagamiseks teha on?
Teisalt tulevad peale mõtted selle kohta, et mida suudaks meie nn merevägi igasuguste allveelaevadega ette võtta? Täna võib minu arusaamistel sõita iga sell meie territoriaalvetes ringi allpool veepinda, kuidas tahab ja kus tahab. Olukord sama, mis 1939 või isegi trööstitum. Siis vähemalt oli meil omal 2 moodsat allveelaeva "vastu" välja panna.
Praegu olemas ainult miinilaevad ja abilaevad, millel (minuteada...) pole isegi sonarit allveelaevade avastamiseks. Mingi hädine sonarivärk vist oli veel Rihtiniemi patrulllaevadel, mis aga tänseks maha kantud.
Räägitakse, et tankide vastu võitlemiseks sobib kõige paremini teine tank, ei tea, kas allveelaevadega võitlemiseks sobiks aga teine allveelaev? Kunagi aastaid tagasi oli olnud plaan ka mereväele saksast allveelaevu muretseda, kuid see jäi katki erinevatel põhjustel. Küllap oluline osa oli valmis logistika puudumine...
-
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
- Kontakt:
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Taevas hoia, pärast upub mõni siia ära, siis jälle vaja rannast masuuti koristada
Tegelikult on päris soodne võimalus territoriaalmere kaitseks ebasõbralike allveelaevade vastu - enamik territoriaalmerest koosneb väinadest.
1. Väinadesse rajada hüdrofonide võrgud. Need on sellised veealused mikrofonid, mis võimaldavad jälgida igasugust allveelaevade liiklust (ka pealveelaevade liiklust). NATO'l on muide sellised üle terve Põhja-Atlandi.
2. Järgmine piirivalve patrull-lennuk võiks olla S-3 Viking, ameeriklased nimelt võtavad neid relvastusest maha. Ostke ära, remontige ära sõidavad veel 20 aastat. See on selline aeglane kahemootoriline lennuk, millel on radar merepinna vaatlemiseks, magnetanomaalia detektorid, sonarpoid ning süvaveepommid või -torpeedod. Vene allveelaevnikud kartsid seda omal ajal nagu vanakurja. Pardal on kahtlemata tehnika viimane sõna. Allveelaev ei saa sellele nimelt midagi teha. Sellise lennuki patrullimise aeg on umbes 10 tundi ja sellega katab terve merepiiri nii ära, et maanduma ei pea (lennukaugus 4000 km)
3. Sõjalaevadele muretseda järelveetavad sonarid ja süvaveepommid. Muide sõjalaevadega selle ohu vastu on meie shanssid väiksemad, kuna allveelaev võib sellele lihtsalt torpeedo saata.
Niiet vot kui palju asju võimaldab lahendada normaalne õhuvägi. Kuid selline õhuvägi on mõeldud vaid "munadega" riikidele, mitte kaitsetahteta kusikutele! Muide USA-s käivat aktiivsed tööd F-18 allveetõrjevariandi loomiseks (eesmärgiga standartiseerida lennukikandjate masinapark). Muide radarite segamise variant E/A-18 on juba valmis. Niiet stay tuned, varsti võib osta Horneti, mis peab õhulahingut, segab radareid, hävitab (allvee)laevu ja vajadusel tangib teisi lennukeid.
E/A-18 Growler
Põhimõtteliseld pidi Hornet saama lähiaastail sellised universaalkomplektid, mille alla riputamisega saab täita väga erinevaid ülesandeid. Järgmine variant on ilmselt tankurlennuk ehk siis K/A-18.
Tegelikult on päris soodne võimalus territoriaalmere kaitseks ebasõbralike allveelaevade vastu - enamik territoriaalmerest koosneb väinadest.
1. Väinadesse rajada hüdrofonide võrgud. Need on sellised veealused mikrofonid, mis võimaldavad jälgida igasugust allveelaevade liiklust (ka pealveelaevade liiklust). NATO'l on muide sellised üle terve Põhja-Atlandi.
2. Järgmine piirivalve patrull-lennuk võiks olla S-3 Viking, ameeriklased nimelt võtavad neid relvastusest maha. Ostke ära, remontige ära sõidavad veel 20 aastat. See on selline aeglane kahemootoriline lennuk, millel on radar merepinna vaatlemiseks, magnetanomaalia detektorid, sonarpoid ning süvaveepommid või -torpeedod. Vene allveelaevnikud kartsid seda omal ajal nagu vanakurja. Pardal on kahtlemata tehnika viimane sõna. Allveelaev ei saa sellele nimelt midagi teha. Sellise lennuki patrullimise aeg on umbes 10 tundi ja sellega katab terve merepiiri nii ära, et maanduma ei pea (lennukaugus 4000 km)
3. Sõjalaevadele muretseda järelveetavad sonarid ja süvaveepommid. Muide sõjalaevadega selle ohu vastu on meie shanssid väiksemad, kuna allveelaev võib sellele lihtsalt torpeedo saata.
Niiet vot kui palju asju võimaldab lahendada normaalne õhuvägi. Kuid selline õhuvägi on mõeldud vaid "munadega" riikidele, mitte kaitsetahteta kusikutele! Muide USA-s käivat aktiivsed tööd F-18 allveetõrjevariandi loomiseks (eesmärgiga standartiseerida lennukikandjate masinapark). Muide radarite segamise variant E/A-18 on juba valmis. Niiet stay tuned, varsti võib osta Horneti, mis peab õhulahingut, segab radareid, hävitab (allvee)laevu ja vajadusel tangib teisi lennukeid.
E/A-18 Growler
Põhimõtteliseld pidi Hornet saama lähiaastail sellised universaalkomplektid, mille alla riputamisega saab täita väga erinevaid ülesandeid. Järgmine variant on ilmselt tankurlennuk ehk siis K/A-18.
Viimati muutis Kapten Trumm, 05 Veebr, 2007 21:24, muudetud 2 korda kokku.
Allveelaev on ikka rohkem ründerelv. Kaitserelvana on ta liiga kallis, intelligentsed miinid ja torpeedod on palju odavamad. Arvestades ülitihedat laevaliiklust Soome lahel aetakse varsti mõni selline ka ilmselt kogemata põhja. Seda kardan ma kõige rohkem. Loodame, et see ei juhtu mõne naftatankeriga kokku põrgates.
Soomlastel allveelaevu pole, selle asemel on neil rannikul huvitavamates kohtades andurid-hüdrofonid ja nendest on raske mööda hiilida.
Me peaksime omale samasuguse võrgu ehitama, see poleks üldse kallis ettevõtmine. Uued miinilaevad mis tulemas on peaksid ka oluliselt võimekamad olema kui praegused.
Soomlastel allveelaevu pole, selle asemel on neil rannikul huvitavamates kohtades andurid-hüdrofonid ja nendest on raske mööda hiilida.
Me peaksime omale samasuguse võrgu ehitama, see poleks üldse kallis ettevõtmine. Uued miinilaevad mis tulemas on peaksid ka oluliselt võimekamad olema kui praegused.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Uued Sandown-klassi miinijahtijad on muide selle klassi laevade absoluutne tipptase, viimased tuleristsed on saadud Pärsia lahel 1991 ja 2003. Ainuke häda, et nad on väga kitsa spetsiifikaga laevad ja allveelaevu nendega ei jahi, sõidukiirus on juba liiga väike (uued allveelaevad on vee all kiiremad).
Hüdrofonidega on võimalik piirata terve väinameri + Paldiski+Tallinna laht. Otsad ühte komandokeskusse kokku ja kui midagi piiksub, siis kohe häiret.
Minuarust ühe korraliku lennueskadrilli ostmisest ei pääse, viimased tehnika arengud (F-18 alal) lubavad eeldada, et varsti saab 3 in 1 lennukeid. Muidugi 2 kasutatud Vikingit ei ole ka praegu mingi eriline kulutus ja need nullvõimekusega L-410'd võiks rahulikult ära müüa. Teha nendega nagunii midagi suurt ei saa.
Hüdrofonidega on võimalik piirata terve väinameri + Paldiski+Tallinna laht. Otsad ühte komandokeskusse kokku ja kui midagi piiksub, siis kohe häiret.
Minuarust ühe korraliku lennueskadrilli ostmisest ei pääse, viimased tehnika arengud (F-18 alal) lubavad eeldada, et varsti saab 3 in 1 lennukeid. Muidugi 2 kasutatud Vikingit ei ole ka praegu mingi eriline kulutus ja need nullvõimekusega L-410'd võiks rahulikult ära müüa. Teha nendega nagunii midagi suurt ei saa.
tühja sest tankerist - peaasi et plekkpurgisoldatid mõnele kruiisilaevale keset südatalve sisse ei sõida.Arvestades ülitihedat laevaliiklust Soome lahel aetakse varsti mõni selline ka ilmselt kogemata põhja. Seda kardan ma kõige rohkem. Loodame, et see ei juhtu mõne naftatankeriga kokku põrgates.
ehk põrutavad hoopis oma kallisse torusse sisse.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Kuulasin Nõmmeraadio lõunatundi ning seal arutleti ka selle teema üle. Lisaks muule juhiti tähelepanu ühele huvitavale nüansile:
Lihtne matemaatiline tehe:
x + 10 = 5x
x - 5x = -10
-4x = -10 |: (-4)
x = 2,5
Kontroll:
2,5 + 10 = 5 x 2,5
12,5 = 12,5
Ehk siis minu loogika järgi on seal hetkeseisuga siis 2 või 3 allveelaeva.
Loodan, et venelased ei hakka "naftajuhtme kaitsmise eesmärgil" mingeid sigadusi korda saatma...
Kui piirkonda tuuakse kümme allveelaeva, siis suureneb venemaa allveelaevade kontsentratsioon Läänemeres 5x.Vene allveelaevade arv Läänemerel võib lähiaastail kasvada nelja- kuni viiekordseks. Piirkonda tuuakse seejuures kuni kümme uut allveelaeva, osa neist seni kasutuses oleva tehnika asemele...
Lihtne matemaatiline tehe:
x + 10 = 5x
x - 5x = -10
-4x = -10 |: (-4)
x = 2,5
Kontroll:
2,5 + 10 = 5 x 2,5
12,5 = 12,5
Ehk siis minu loogika järgi on seal hetkeseisuga siis 2 või 3 allveelaeva.
Loodan, et venelased ei hakka "naftajuhtme kaitsmise eesmärgil" mingeid sigadusi korda saatma...
Meie reliikvia on vabadus!
Meie reliikvia on au!
Meie reliikvia on au!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Arvan, et Kaliningradi ja Kroonlinna kaide ääres on neid roostetamas rohkemgi kui 2-3.
Aga arvude loogika on nagu nõukogude põllumajanduses - edukuse võti on hektarite arvus. Kas seal midagi kasvas või mitte, pole oluline. Nõukogude Liidus olevat olnud maailma suurim haritav maa - aga teravilja osteti USA-st, muidu oleks nälga jäänud...
Aga arvude loogika on nagu nõukogude põllumajanduses - edukuse võti on hektarite arvus. Kas seal midagi kasvas või mitte, pole oluline. Nõukogude Liidus olevat olnud maailma suurim haritav maa - aga teravilja osteti USA-st, muidu oleks nälga jäänud...
-
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist