NSVL ja Venemaa tankimootoritest
tead, Troll, vaadates saksa konstruktorite projektid sõja lõpus tundub mulle et nende motoks oli "konstruktor Hans väga ei tahtnud sattuda idarinnele "
Selle ühe huvitavaks musternäideks on sait Luftwaffe`46
Tõlgituna eesti keelde tähendas see järgmist:
"kuna alates 44 aastast oli enam vähem selge kuidas kõik lõpeb siis saksa konstruktorid julgelt joonistasid igasuguseid värdajalikke projekte, absull tundmata mingi vastutuse nende reaalsuse pärast, peaasi et lühikeseks ajaks oma eksistentsi õigustada. "
Ma arvan kõik need Mausid ja 800 hj diislid kuuluvad sama kategooriasse.
Ei üllatu mind et neil oli kuskil eskiisi tasemel ka gaasiturbiiniga tanki projekt
Selle ühe huvitavaks musternäideks on sait Luftwaffe`46
Tõlgituna eesti keelde tähendas see järgmist:
"kuna alates 44 aastast oli enam vähem selge kuidas kõik lõpeb siis saksa konstruktorid julgelt joonistasid igasuguseid värdajalikke projekte, absull tundmata mingi vastutuse nende reaalsuse pärast, peaasi et lühikeseks ajaks oma eksistentsi õigustada. "
Ma arvan kõik need Mausid ja 800 hj diislid kuuluvad sama kategooriasse.
Ei üllatu mind et neil oli kuskil eskiisi tasemel ka gaasiturbiiniga tanki projekt
jah, eks see saigi sakslaste veaks WW2hes, et nad hakkasid liiga palju tegelema oma imerelvadega selle asemel, et luua lihtsaid, odavaid ning töökindlaid süsteeme mida saaks toota tohututes kogustes.
Olid küll Flak 88 ja MG 42 olemas, kuid korralik soomustehnika ja lennuk puudus. Panzer 4 oli liiga õhukese soomusega, Panther liiga raske ja väga ebaõnnestunud veermikuga. Tiigreid toodeti ainult käputäis ning need juurikad olid liiga rasked ja suured. Ükski nendest varem mainitustest ei kõlvanud masstootmiseks ja tehti käsitöö korras valmis.
Lennukitega oli umbes sama lugu, Me 262 saadi liiga hilja valmis, mingi 43 oleks see võinud veel mingit rolli mängida, korralike pommitajaid ega ründelennukeid polnud.
Olid küll Flak 88 ja MG 42 olemas, kuid korralik soomustehnika ja lennuk puudus. Panzer 4 oli liiga õhukese soomusega, Panther liiga raske ja väga ebaõnnestunud veermikuga. Tiigreid toodeti ainult käputäis ning need juurikad olid liiga rasked ja suured. Ükski nendest varem mainitustest ei kõlvanud masstootmiseks ja tehti käsitöö korras valmis.
Lennukitega oli umbes sama lugu, Me 262 saadi liiga hilja valmis, mingi 43 oleks see võinud veel mingit rolli mängida, korralike pommitajaid ega ründelennukeid polnud.
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Tahaks ka natuke saksa inseneride kaitseks sõna võtta. Minu meelest on nende II ilmasõja aegne arendustöö vägagi muljetavaldav. Sõja saatust see muidugi ei muutnud, aga hiljem läksid siiski üsna paljud 'imerelvade' ideed käiku. Mõned näited:
- turboreaktiivmootoriga hävituslennuk. tõsi küll, sõja lõpukuudel said inglased ka esimesed enda omad lendama. Aga kuskilt teemast jooksid läbi ühe saksa vaidtiib-reaktiivlennuki pildid, mida võiks lausa pidada B2 kaugeks esivanemaks.
- ballistiline rakett kui täiesti uus relvaliik. Projekti lõppstaadiumis oli rakett, mis oleks suutnud üle Atlandi lennata - samahästi oleks võinud selle ka orbiidile lennutada.
- uue põlvkonna allveelaevad, mis olid otseseks eeskujuks esimestele tuumaallveelaevadele
paljukütuseline tankimootor oli lihtsalt häda-lahendus kütusepuuduse tingimustes. Diiselmootorit pisut kohandades pole siin midagi võimatut.
Ühesõnaga - häda muudab leidlikuks. sakslased olid SUURES hädas ja nende tehnilisest leidlikkusest jätkus võitjatele tükiks ajaks.
- turboreaktiivmootoriga hävituslennuk. tõsi küll, sõja lõpukuudel said inglased ka esimesed enda omad lendama. Aga kuskilt teemast jooksid läbi ühe saksa vaidtiib-reaktiivlennuki pildid, mida võiks lausa pidada B2 kaugeks esivanemaks.
- ballistiline rakett kui täiesti uus relvaliik. Projekti lõppstaadiumis oli rakett, mis oleks suutnud üle Atlandi lennata - samahästi oleks võinud selle ka orbiidile lennutada.
- uue põlvkonna allveelaevad, mis olid otseseks eeskujuks esimestele tuumaallveelaevadele
paljukütuseline tankimootor oli lihtsalt häda-lahendus kütusepuuduse tingimustes. Diiselmootorit pisut kohandades pole siin midagi võimatut.
Ühesõnaga - häda muudab leidlikuks. sakslased olid SUURES hädas ja nende tehnilisest leidlikkusest jätkus võitjatele tükiks ajaks.
Kas tead kui töömahukad olid V2 raketid? Iga raketi asemel oleks saanud ehitada 5-6 (kui juurde panna veel tehnilise arendustöö jaoks kulunud raha siis ehk isegi 10) hävituslennukit, iga allveelaeva asemel oleks saanud ehitada 20-30 pommituslennukit või vähemalt 20 rasketanki.
Mis aga peamine, vajaliku relvastuse arendustööga targad sakslased ei tegelenud. Masstootmiseks sobivat raskepommitajat nad välja ei töötanud, ühtegi head tanki nad välja ei töötanud ka hävituslennukid olid keskpärased. Mis puutub kahuritesse siis haubitsad olid neil esimese maailmasõja aegsed. Olemas olid suurepärased õhutõrje raketid kuid neid nad eriti ei arendanud ja tootsid minimaalsetes kogustes.
Kogu aur kulus kõige muu kui tarviliku jaoks ära.
Mis aga peamine, vajaliku relvastuse arendustööga targad sakslased ei tegelenud. Masstootmiseks sobivat raskepommitajat nad välja ei töötanud, ühtegi head tanki nad välja ei töötanud ka hävituslennukid olid keskpärased. Mis puutub kahuritesse siis haubitsad olid neil esimese maailmasõja aegsed. Olemas olid suurepärased õhutõrje raketid kuid neid nad eriti ei arendanud ja tootsid minimaalsetes kogustes.
Kogu aur kulus kõige muu kui tarviliku jaoks ära.
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Ma ei räägi sellest, mis relvi nad oleks pidanud tegema, et sõda võita.
Lihtsalt et mõnes valdkonnas oli saksa inseneride mõte oma ajast ees. Isegi liiga palju ees, kuna kõiki neid imevidinaid ei suudetud toota.
Hiljem läks aga suurem osa sellest mõttetööst ühel või teisel kujul käiku.
Sellesama mõttetu-ülikalli V2 raketi loojad olid ju hiljem ka Apollo Kuu-projekti taga.
Lihtsalt et mõnes valdkonnas oli saksa inseneride mõte oma ajast ees. Isegi liiga palju ees, kuna kõiki neid imevidinaid ei suudetud toota.
Hiljem läks aga suurem osa sellest mõttetööst ühel või teisel kujul käiku.
Sellesama mõttetu-ülikalli V2 raketi loojad olid ju hiljem ka Apollo Kuu-projekti taga.
insener ei ole see kes joonistab paberile värdjaid, mille teostamiseks puuduvad konkreetsed vahendid: tehnoloogiad, materiaalid, teooriad jne jne.
Lisaks sellele nii nagu ühes 1959 a. vene raamatus on öeldud enamus leiutisi alates allvelaevast ja lennukist kuni elektripirni ja raadioni leiutanud vene teadlased ja konstruktorid,
siis praegu teatud seltskonnal on kombeks panna kõikide leitiste päritoluks natsi-saksamaad.
"saksa vaidtiib-reaktiivlennuki pildid, mida võiks lausa pidada B2 kaugeks esivanemaks."
Erinevalt Lippischi ja Gotha värdjatest Northrop B2 esivanemaks võib (ja peab) pidada Northtropi 2MS raskepommitajad mis
"uue põlvkonna allveelaevad, mis olid otseseks eeskujuks esimestele tuumaallveelaevadele"
Veel üks kild. Mille poolest Type-XXI on eeskujuks tuumallveelaevadele? Selle poolest et tal on 2 korda rohkem akusid pardal vä? Kas siis kui ma panen oma autole lisaaku ta muutub tuuma jõul sõitva auto eeskujuks
"ballistiline rakett kui täiesti uus relvaliik"
ausalt öeldes, nii NLiidus kui ka Ühendriikidel läks aastaid enne seda kui see sai relvaliigiks muutnud.
Lisaks sellele nii nagu ühes 1959 a. vene raamatus on öeldud enamus leiutisi alates allvelaevast ja lennukist kuni elektripirni ja raadioni leiutanud vene teadlased ja konstruktorid,
siis praegu teatud seltskonnal on kombeks panna kõikide leitiste päritoluks natsi-saksamaad.
"saksa vaidtiib-reaktiivlennuki pildid, mida võiks lausa pidada B2 kaugeks esivanemaks."
Erinevalt Lippischi ja Gotha värdjatest Northrop B2 esivanemaks võib (ja peab) pidada Northtropi 2MS raskepommitajad mis
"uue põlvkonna allveelaevad, mis olid otseseks eeskujuks esimestele tuumaallveelaevadele"
Veel üks kild. Mille poolest Type-XXI on eeskujuks tuumallveelaevadele? Selle poolest et tal on 2 korda rohkem akusid pardal vä? Kas siis kui ma panen oma autole lisaaku ta muutub tuuma jõul sõitva auto eeskujuks
"ballistiline rakett kui täiesti uus relvaliik"
ausalt öeldes, nii NLiidus kui ka Ühendriikidel läks aastaid enne seda kui see sai relvaliigiks muutnud.
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
jätame ideoloogia mängust välja. ehk siis räägime saksast ilma 'natsi'-ta.
Ja leiutisi tegid ka teised peale vene pärisorjade ja saksa inseneride.
Sama asja võib vaatnurgast sõltuvalt pidada nii a) värdjalikuks eba-leiutiseks kui ka b) perspektiivikaks tuleviku-masinaks. Alles ajalugu sõelub välja, kumb on kumb.
Maus-tank kuulub kindlasti sinna a-lahtrisse.
Aga üsna paljutki võib ka b-lahtrisse kirjutada ja siin jääksin oma arvamuse juurde, et saksa inseneride sõjaaegne arendustöö oli mitmel alal oli oma ajast ees ja väärib lugupidamist.
Väike kõrvalteema - igal ajastul tekivad oma müüdid ja saksa kurigeeniuste super-leiutised on sellisena kindlalt lääne ühiskonna alateadvuses. Ikka ja jälle ujuvad sellised motiivid raamatutes ja filmides pinnale. Siinsamas foorumis räägiti alles mingitest saksa ufo-dest ja lehtedest jooksis läbi saksa aatomipommi teema. Nii et vahtu on sel teemal kõvasti üles klopitud, aga on nii mõndagi, mis ei ole bluff.
Ja leiutisi tegid ka teised peale vene pärisorjade ja saksa inseneride.
Sama asja võib vaatnurgast sõltuvalt pidada nii a) värdjalikuks eba-leiutiseks kui ka b) perspektiivikaks tuleviku-masinaks. Alles ajalugu sõelub välja, kumb on kumb.
Maus-tank kuulub kindlasti sinna a-lahtrisse.
Aga üsna paljutki võib ka b-lahtrisse kirjutada ja siin jääksin oma arvamuse juurde, et saksa inseneride sõjaaegne arendustöö oli mitmel alal oli oma ajast ees ja väärib lugupidamist.
Väike kõrvalteema - igal ajastul tekivad oma müüdid ja saksa kurigeeniuste super-leiutised on sellisena kindlalt lääne ühiskonna alateadvuses. Ikka ja jälle ujuvad sellised motiivid raamatutes ja filmides pinnale. Siinsamas foorumis räägiti alles mingitest saksa ufo-dest ja lehtedest jooksis läbi saksa aatomipommi teema. Nii et vahtu on sel teemal kõvasti üles klopitud, aga on nii mõndagi, mis ei ole bluff.
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Ahjaa, et mille poolest see allveelaev oli eeskujuks.
Selle poolest, et ta oli loodud vee all kiiresti liikuma ja kogu disain oli sellele vastavalt tehtud - siluett eristub juba tunduvalt teistest II MS allveelaevadest. Senised allveelaevad olid oma olemuselt ainult sukeldumisvõimelised pealveelaevad - neil oli ülalpool 'veepiiri' hulk suure veetakistusega stuffi ning vee all olid nad üsna aeglased ja abitud.
Üks neist uutest allveelaevadest jäi sõja lõpus ühe allveesadama varemete alla. '54 aastal ei peetud paljuks teda sealt välja kaevata ja korda teha, kuna just siis hakkas tuumareaktoriga allveelaevade teema päevakorda tõusma. Selgus, et Hansud-kes-ei-tahtnud-sattuda-idarindele olid jänkide eest hulk tööd ära teinud. Läks 10 aastat, et asja tõelisest väärtusest aru saada.
Et teema paljukütuselisusest liiga kaugele ei läheks, siis võib lisada, et algselt pidid need allveelaevad vesinikperoksiidiga sõitma, aga prototüübid viidi viimasel hetkel traditsioonilisele akutoitele üle - peroksiidi peeti ohtlikuks. Õige kah - peroksiidi-toitega torpeedod olid need, mis Kurski põhja viisid.
Selle poolest, et ta oli loodud vee all kiiresti liikuma ja kogu disain oli sellele vastavalt tehtud - siluett eristub juba tunduvalt teistest II MS allveelaevadest. Senised allveelaevad olid oma olemuselt ainult sukeldumisvõimelised pealveelaevad - neil oli ülalpool 'veepiiri' hulk suure veetakistusega stuffi ning vee all olid nad üsna aeglased ja abitud.
Üks neist uutest allveelaevadest jäi sõja lõpus ühe allveesadama varemete alla. '54 aastal ei peetud paljuks teda sealt välja kaevata ja korda teha, kuna just siis hakkas tuumareaktoriga allveelaevade teema päevakorda tõusma. Selgus, et Hansud-kes-ei-tahtnud-sattuda-idarindele olid jänkide eest hulk tööd ära teinud. Läks 10 aastat, et asja tõelisest väärtusest aru saada.
Et teema paljukütuselisusest liiga kaugele ei läheks, siis võib lisada, et algselt pidid need allveelaevad vesinikperoksiidiga sõitma, aga prototüübid viidi viimasel hetkel traditsioonilisele akutoitele üle - peroksiidi peeti ohtlikuks. Õige kah - peroksiidi-toitega torpeedod olid need, mis Kurski põhja viisid.
Arvan, et saksa teadlaste leiutised pidid päris palju väärt olema.
Peale sõda algas ju kohe võidujooks nendele leiutistele ameeriklaste ja venelaste vahel. Seda, et saksa teadlastest lugu peeti näitab juba see, et suur osa neist viidi hiljem USA-sse ja pandi seal tööle. Seal juureś päris kõrgetele ametikohtadele. Kuigi USA president oli selle ära keelanud riskis tolle aegne CIA boss ikkagi ja tõi teadlased ameerikasse. Miks ta seda tegi, kui nad ainult värdjaid tootsid? Kus juures jutt käib mitmekümnest inimesest.
Võtame kas või selle sama mausi. Kui tegemist oli mõtetu värdjaga, miks venelased mitu aastat vaeva nägid, et seda uuesti koku panna?
Ärge unustage seda, et Maus-i ei jõutud valmis teha. Kes teab, mis tast saanud oleks, kui oleks aega olnud ja maus oleks valmis tehtud, või kui Reichil oleks ehk paar aastatki aega olnud sõjas vastu pidada ja mõne V-tüüpi raketiga oleks aatompomm Londoni või Moskva poole saadetud ei ütleks keegi, et teadlased andetud olid(jumal tänatud, et nii ei juhtunud).
Uusn, et sõjatööstuse vallas oli saksamaa ameerikast ja britidest ees.
Peale sõda algas ju kohe võidujooks nendele leiutistele ameeriklaste ja venelaste vahel. Seda, et saksa teadlastest lugu peeti näitab juba see, et suur osa neist viidi hiljem USA-sse ja pandi seal tööle. Seal juureś päris kõrgetele ametikohtadele. Kuigi USA president oli selle ära keelanud riskis tolle aegne CIA boss ikkagi ja tõi teadlased ameerikasse. Miks ta seda tegi, kui nad ainult värdjaid tootsid? Kus juures jutt käib mitmekümnest inimesest.
Võtame kas või selle sama mausi. Kui tegemist oli mõtetu värdjaga, miks venelased mitu aastat vaeva nägid, et seda uuesti koku panna?
Ärge unustage seda, et Maus-i ei jõutud valmis teha. Kes teab, mis tast saanud oleks, kui oleks aega olnud ja maus oleks valmis tehtud, või kui Reichil oleks ehk paar aastatki aega olnud sõjas vastu pidada ja mõne V-tüüpi raketiga oleks aatompomm Londoni või Moskva poole saadetud ei ütleks keegi, et teadlased andetud olid(jumal tänatud, et nii ei juhtunud).
Uusn, et sõjatööstuse vallas oli saksamaa ameerikast ja britidest ees.
ma arvan et kui sõja kestaks veel paar aastat, siis esimesena saaksid tuumapommi võlu maitsta just Berliini elanikud ja selleks ei pidanud 2 aastat ootama, piisaks mõnest kuust.
Ja kui V-2 sihimishälbe oli 5% selle raadiusest, siis raket mis lendaks 3000 km näiteks, oleks teinud pauku 150 km Punasest väljakust, mis 10-15 kT tuumapommi puhul küll ei teeks erilisi kahjustusi.
Ja üldiselt, olen seisukohal et saksa teadlaste roll nii USAs kui ka NLiidus on kõvasti ülepaisutatud.
Ja kui V-2 sihimishälbe oli 5% selle raadiusest, siis raket mis lendaks 3000 km näiteks, oleks teinud pauku 150 km Punasest väljakust, mis 10-15 kT tuumapommi puhul küll ei teeks erilisi kahjustusi.
Ja üldiselt, olen seisukohal et saksa teadlaste roll nii USAs kui ka NLiidus on kõvasti ülepaisutatud.
V-rakett oli samamoodi alles lapsekingades. Ja ameeriklasetel polnud ju ültse raketi. Esimesed tuumapommid viidi kohale lennukiga. Jutu point on, et reich lõpes ennem otsa, kui relvad korralikult valmis said. Ja päris kindlasti ei ole tolle aegsete teadlaste saavutused ülepaisutatud. Vaata milliste relvadega sõta mindi ja millised olid relvad sõjalõpus. Vahet näeb silmaga ka täielik võhik, kes relvadest midagi ei taipa. Areng toimus praktiliselt kõigis valdkondades.
Minu arvates olid tolleaegsed saavutused tehnika valdkonnas võimsad.
Minu arvates olid tolleaegsed saavutused tehnika valdkonnas võimsad.
Asi jäi siiski rohkem majanduslike võimaluste taha, saksa tööstus polnud võimeline nii suures koguses vesinikülihapendit tootma. Ka oli see Walther-mootor veel üsna "toores", oleks seda 1936.aastast täie võimsusega arendatud, siis oleks teine asi olnud.onu juulius kirjutas: Et teema paljukütuselisusest liiga kaugele ei läheks, siis võib lisada, et algselt pidid need allveelaevad vesinikperoksiidiga sõitma, aga prototüübid viidi viimasel hetkel traditsioonilisele akutoitele üle - peroksiidi peeti ohtlikuks. Õige kah - peroksiidi-toitega torpeedod olid need, mis Kurski põhja viisid.
Aga need praegused vene "paljukütuselised" mootorid on igal juhul väärt asjad, see on ju tohutu eelis, kui saad tankida igasugust sodi ja tank sõidab! Nagu üks vene tankiohvitser naljaga pooleks väitis, et ta laseb meeskonnal peale suurt joomingut paaki kusta ja tank liigub!
kusjuures valdav enamus vene tankiohvitseridest kellega olen suhelnud, on seisukohal et tulevik gaasituribiini taga.
Põhjusi on 2.
1. Lihtne käivitada 20 kraadises pakasis
2. Laheneb selline tõsine probleem nagu käigukast ja vene tööstuse suutmatus valmistada töökindla automaatkasti
3. Sõidu lihtsus
Põhjusi on 2.
1. Lihtne käivitada 20 kraadises pakasis
2. Laheneb selline tõsine probleem nagu käigukast ja vene tööstuse suutmatus valmistada töökindla automaatkasti
3. Sõidu lihtsus
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist