Hull värk.
Hull värk.
Olen täheldanud viimasel ajal seda,et kohtades kus käisin 3-4 aastat tagasi,on viimane kui üks lõhkev asjandus minema viidud.Kas on uus paksu nahaga otsijate-militaristide põlvkond peale kasvamas?Ühes kohas näiteks oli maa paksult vene killuvööga granaate täis,kõvasti roostes,mõni lausa pude,sisu näha.Sai neid puuseene peale topitud ja pilti tehtud.Nüüd on kõik ära tassitud,mürskudest-miinidest rääkimatta.Kes on need vennad,kes sellist kraami koju veavad???.....
Sama tähelepanek Sirgala metsas.Sai seal käidud ja leitud ca 12-15 F1 granaati. ja ehk sama palju miinipilduja miine+sütikud ja veel mingid miinipilduja miinist tehtud granaadid sütikutega koos. Ei olnud siis võimalik oma asukohta määrata,et teatada kuhu vaja.Nüüd hiljuti samasse kohta minnes oli keegi kõik need sealt kaasa viinud ei usu,et demineeriad need sealt ära tõid pidi olema keegi detektoriga tegelane. Ei ole mingi ime,et teadjamad ei avalikusta kohti kus käivad.Kas tõesti peab keegi omal mingi liikme otsast ära laskma,et teised aru saaksid.
kaido
kaido
äkki koguvad diversandid endale materjali?
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Statistika järgi on neljast plahvatuses kannatanust kolm isikud, kes valmistasid või hankisid vanast lahingumoonast lõhkeainet, valmistasid, transportisid või paigaldasid pommi. Paratamatult hakkavad ka riigikukutajatest pommivalmistajad, muidugi kui selliseid leidub, õhku lendama ja paljastavad seekaudu kogu plaani. Samas kui vanast moonast hangitud aine võib teinekord tühisest mõjutusest plahvatada, pole selle plahvatamine sugugi kindel. Isegi üks stabiilsemaid aineid - trotüül - rikneb, eriti kui see on valmistatud sõjaajal, lihtsustatud tehnoloogiat kasutades.kulda18 kirjutas:Eelmise kuu sündmuste taustal on veidi sitt jah mõelda selle peale, kelle kätte see kraam võib sattuda ning mis sellega teha plaanitakse.
Loodan, et ei pahandata mu jutu peale, kuid olen statstiliselt kriitikat kannataval arvul juhtudel kogenud, et isegi tugevate lagunemistunnustega ammooniumsalpeetriline lõhkeaine annab veel päris korraliku plahvatuse. Detoneerub 100%-liselt pisikese vahelaengu kasutamisel.EOD kirjutas:... pole selle plahvatamine sugugi kindel. Isegi üks stabiilsemaid aineid - trotüül - rikneb, eriti kui see on valmistatud sõjaajal, lihtsustatud tehnoloogiat kasutades.
Trotüüli tootmist ei ole isegi sõja olusid arvestades enam lihtsustada võimalik!
Vahe on ehk selles, et sõja ajal ja koheseks kasutamiseks toodetud trinitroühendisse (tahke aine) jäetakse sisse tühine osa mononitro- ja dinitroühendeid (vedelikud).
Seega võiks sõjaajal toodetud trotüüli nimetada siis ebapuhtaks (muide mononitro- ja dinitrotoluool on ka lõhkeainena kasutatavad, kuigi vedelikuna on nende kasutamine problemaatiline).
Demineerimisel hävitatud ligemale 100-st (eri aegadel, eri kohtadest leitud, eri säilivusastmega) RG-42 - st on andnud KÕIK täisväärtusliku plahvatuse vaid kapseldetonaatorist.
Seega ei julge ma väita mingit (sõjaajal toodetud) trotüüli riknemist või alahinnata selliste lõhkekehade tarbimisväärtust!
Mis puudutab seda, et teatud piirkondadest on hakanud kaduma isegi mürsukillud jm metallipraht, siis kuulsin tuttava päästeameti töötaja käest, et nemad korjavd küll ära kõik metallikola, et mitte järgmine kord sama asja leida...
Sama teevad ka liikumise "Eesti puhtaks!" aktivistid.
Pealegi makstakse vanarauast vanametalli kokkuostus juba piisavalt kena kopikas.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Tagasihoidlikult arvan, et oletatavad riigikukutajad saavad ida poolt kõik mis tarvis, ilma et peaks nägema hullu vaeva lõhke/laske jms materjali hankimisega metsast või maa alt. Kui on võimalik venemaalt voolikuga piiritust eestisse tuua (MEELETUTES kogustes), siis asi klotside kaupa trotti üle narva jõe saata?
Kaine mõistusega inimene teatab säärasest leiust ALATI ametisse, ega jäta seda vedelema, et järgmine aasta uuesti vaadata. Järgmine leidja ei pruugi olla militaar.net lugeja (vabakutseline "lõhkeainespetsialist"), vaid vanematega seenel olev laps.
Kaine mõistusega inimene teatab säärasest leiust ALATI ametisse, ega jäta seda vedelema, et järgmine aasta uuesti vaadata. Järgmine leidja ei pruugi olla militaar.net lugeja (vabakutseline "lõhkeainespetsialist"), vaid vanematega seenel olev laps.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Loodame, et nendega läheb nii nagu EOD välja pakkus. Seejuures peab ka lootma, et nad kortermaja esimesel korrusel oma vidinaid ei noki.
Ühesõnaga, kui midagi leiate, helistage ametisse, kui näete kuidas valed jukud viivad lõhkeainet metsast välja, helistage kohe ühte teise ametisse.
Ühesõnaga, kui midagi leiate, helistage ametisse, kui näete kuidas valed jukud viivad lõhkeainet metsast välja, helistage kohe ühte teise ametisse.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Kuulge - mõni aasta tagasi käis krimist läbi uudis kohalikust darwini preemia laureaadist, kes hakkas metsastleitud mürsku ketaslõikuriga avama. Kuskil Sillamäe kandis see juhtus.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
kellaga seoses meenus naljakam lugu: tartu KL mehed valvasid NA'lt äravõetud raudteevaguneid ja otsustasid hakata uurima, mis seal sees on. leidsid tankimiini. näppisid is nad näppisid aga äkki hakkas kah tiksuma. seepeale oli kogu kampaania elu kiireimate liigutustega kuskil raudteevalli taga kõhuli. ootasid ja ootasid aga pauku ei tulnud. pärast selgus, et olid vaid miini n.ö. töökorda seadnud. st sütik, mis puhkeasendis horisontaalselt, hakkas kella peale vertikaalseks tiksuma, andmaks minöörile aega mätast peale asetada jmt. pealegi oli vist isegi õppemiin olnud. kes täpsemalt mäletab, võib täpsustada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist