Militaarsed unenäod

[tlpWFG]

Me tapsime millegipärast ühe mehe ära, siis meil oli vaja laibast lahti saada, leidsime ühe kaevu ,aga seal oli juba üks mees ees, savi, viskasime laiba kaevu, siis ma nägin et kaevus on saksa kiiver, kaevu juurest mulla seest leidsin veel mitu mitu saksa kiivrit ja ühe täiesti terve MG-42, läksime koju, siis hakkas sõda, ma hullult tapsin vankasi selle kuulipildujaga,
Lahing oli minu kodu lähedal, panin koju jooksu, taktsin korra kodus käia, jõudsin koju, a siis tulid venelased, oli talv, ma panin aknakaudu paljajalu jooksu, ja rohkem ma ei mäleta.

Kuradi imelik unenägu. Aga kiivrite ja kuulipritsi üle olen kangesti rõõmus.

[okaloka]

Peamised vahed minu militaar/kriminaalsetel unenägudel enne/pärast Kaitseliitu astumist.

1. Varem lasid relvad väga halvasti, või kukkus kuul kohe peale suuet maha. Teine variant, et lasid vastasele pihta, aga midagi ei juhtunud (nö paintballi efekt). Nüüd, olles 2003 a kl liigu lasevad relvad unes väga hästi pihta, verd lendab, vaenlasi langeb nagu loogu. Küll aga esineb tõrkeid, salved saavad tühjaks, söötmishäireid jms jama.

2. Varem olid antud temaatika unenäod nö paramilitaarse, kriminaalse sisuga. Nüüd aga pigem lahingutegevusega seotud. Lisaks minule endale möllavad unenägudes ka teised üksused ja jooksevad häälkäsklused jms.

[Juhan K]

Peamised vahed minu militaar/kriminaalsetel unenägudel enne/pärast Kaitseliitu astumist.

1. Varem lasid relvad väga halvasti, või kukkus kuul kohe peale suuet maha.

Viskaks vahele ühe paralleeli:
Samalaadne asi oli minul ennist unenägudes, kus pidin kellegagi kaklema: vasaku käe löök oli nii nõrk, et minu löök, ükskõik kui tugev, lihtsalt põrkus vastasest tagasi. Rusikahoop rauges enne löögiobjektini jõudmist, jõudu polnud.
Pärast poksitrenni minemist on sellised unenäod ära kadunud...

[linnavurle]

Minuga tegi sõjajumal vist lõpuks rahu. Kogu aeg nägin unes, et ikka ja jälle pean oma kaht aastat nõukogude armees uuesti teenima, kusjuures unes ma "mäletasin", mitmes kord see juba oli (viimati oli kuues või seitsmes). Täna öösel saabus aga vist finaal - külastasin nimelt oma Siberis asunud väosa Eesti turistina:) Kohe hea tunne oli hommikul ärgata, see etapp minu elust sai vist nüüd lõplikult läbi.

[ice343]

Minul on olnud neid militaarseid unenägusi ikka kõvasti. Vahepeal ei näegi muud.
Enamasti näen unenägusi kus olen Saksa poolel ja olen rühmajuht. Mikski pärast saan alati lõpus surma aga ülejäänd mehed suudavad siiski lahingu võita ja siis näen veel pilti kus mina leban surnuna maas ja teised lahingukaaslased leinavad.

Hiljuti näiteks nägin, et olen Wikingi diviisis ja olen tanki komandöör. Meil on ka jalaväge nii umbes 30 sõdurit aga minu tank on siis ainus tank. Niisiis tormiline lahing kestab kuni venelaste tank minu tanki purustab ja mina loogiliselt surnud. Aga krt lahingu lõppkokkuvõttes ikkagi võitsime.

Unenägudes saan alati surma(kui kangelane ).

[canislupus]

Mina seevastu nägin ühe noh... mitte just kõige teravama vaimuga vanemohvitseri sünnipäeva unes. Keset lauda oli igavene pirakas magusa võikreemi tort ja rohkem mitte midagi peale morsikannu. Nagu mingi laste sünipäev oleks olnud. Sünnipäevalaps ise istus taburetil laua ääres ja kõigutas end vaikse inina saatel.
Üles ärkasin, siis teadsin, et ma pean talle tegema sünnipäeva pidamise instruktsiooni (soovitavalt plaankonspekti vormis) koos personali-, side-, tagala- ja raamatupidamislisaga ning paiknemisskeemiga. Seletuseks niipalju, et tegu inimesega, kes meeletult igasuguseid pabereid armastab ning kellel peab kõigeks juhend olema. Kui ta saaks, siis ta vast otsiks paljundusmasinast tulnud paberitest võimalikke kirjavigu kah.

[PATRIOOT]

et siis siiani minu elu kõige kummalisem unenägu:
Lage kõrb, mingine kindlustatud välilaagri värav, täisavarustus pluss mingine lisa varustus,
kõrbevorm, relvaks m-16, ilm on selge ja metsikult palav ning tundub et on keskpäev.
Jõuan koos mingise rühmaga välilaagri väravasse, kogu rühm on täiesti läbi omadega,tuleme nädalaselt õppuselt, oleme
päevi kõndinud... liigume kolonnis ja mina olen suht kolonni tagumises otsas, minu ees on minust veidi pikem, heleda pea,
hallide silmade ja päevitunud nahaga sõdur kellega olin viimastel päevadel heaks sõbraks saanud, me ei kanna frentše.
tema ees rivi kõrval kõnnib minu kasvu sõdur, minust veidi kiitsakam, kes on terve tee ainult mölisenud. tema ei kanna
nii palju varustust kui meie, võibolla kolmandik meie varustuse hulgast. väljaõppeinstruktor??? tema abi??? ei mäleta
täpselt...eestpoolt antakse käsklus SEIS... kolonn seisab... toosamune rivikõrval kõndinud sõdur tuleb minu juurde ja
käseb mul 35 pumpa teha, ma ei näe ta nimesilti... tal on kõrgem auaste... terve nädala on ta mind piinanud... miks???
võtan viimased jõuvarud kokku ja teen pumbad ära, ta irvitab samal ajal... tõusen püsti ja mõtlen samal ajal: ei iial enam...
sõdur keerab selja ja hakkab kolonni pea poole liikuma... ma ei tea miks aga meil on kõigil relva küljes 30 padrunit mahutav
salV(standard on M-16-el 20 padrunit mahutav salv, kuid ka kolmekümnesed on kasutusel) mis on laetud lahingmoonaga...
ma astun rivist välja, samal ajal relva vinnastades ja suunan selle eemalduvale sõdurile, selleks kulub vaid paar
sekundit... vahemaa on umbes neli meetrit...
teen kaks lasku... mõtlen et millega ma hakkama olen saanud... mõte jookseb kinni... lasen veel ja veel ja veel, ülejäänud
kolonn on põlvedel... nad ei saa aru kes laseb või miks laseb... peale neljandat või viiendat lasku kukub ta põlvili, ta on
seljaga minu poole... loen mõttes laske... kaheksa, üheksa, kümme...viisteist, kuusteist, seitseteist... näen mismooodi
kuulid talle selga jooksevad, mõned lähevad mööda ja jooksevad mõned meetrid eemal maasse, paisates õhku väikeseid
tolmupahvakaid... kaheksateist, üheksateist... mõttest käib läbi et ma ei tohi salve tühjaks lasta, aga miks küll???
kakskümmend kolm, kakskümmend neli, kakskümmend viis...ta kukub kõhuli ja ei liiguta, ainult mingine vaikne korin kostab...
relvaraua otsast tõuseb väike suitsuvine... lihtsalt vaatan teda paar sekundit ja keeran end sõbra poole... ta on segaduses
ja vaatab mulle otsa, justkui küsides: mida sa tegid??? langen põlvili... toetan relva kaba vastu maad ja relvaraua otsa
vastu enda otsmikku hoides vasaku käega laesäärest ja parema käe pöialt päästikul... mõttes on ainult üks asi... sai mis
tahtis... järsku ütleb sõber: vaata mis su relvaga juhtus... uudishimu... kas relv on veel laskekõlblik??? relv käes,
viisin seda endast vähe eemale et seda silmitseda... samal hetkel üritas sõdur seda mu käest haarata... olin kiirem...
sekundiga oli relv endises asendis... palju asju käis peast läbi... aga põhiline oli: kas nüüd või mitte iial...
relv on kätevahel soe, tegu oleks justkui ainsa sõbraga, hetkeks tundub nagu see peakski nii olema... tunnen päästiku
kumerust oma pöidla all... vajutan...
ma ei kuule lasku ega tunne valu... selline tunne on, nagu oleks keegi ülivõimsa helihargi käima löönud ja selle mulle
otse pealuu sisse istutanud... metallne helin, algul tugev ja vali, järjest vaiksemaks jäädes... tunnen veel kuidas külili
vajun ja lamama jään... ja siis kõik hääbub... pilt ähmastub kuni kaob täielikult... ainult see helin jääb... ühtlane ja
kuidagi rahustav... täitsa hea on...kõik ümbrus on valge... ainult mina laman, relv enda ees maas... täielik vaikus...
ainult see vaikne rahulik helin...


NB! seda unenägu nägin eile... ja kuna see unenägu tundus nii tõene, otsustasin selle kohe kirja panna... et siis kirjutatud ülesse kohe peale unenägu(unenäo lõppedes ärkasin külma higiga kaetult ülesse)

[Jimmy Ace]

Olen päris mitmed korrad unes näinud merelahingu moodi asja. Üks "film" on eriti hästi meelde jäänud ja katsusin sellele isegi unenägude seletamise raamatust mingit loogikat leida, kuid tulutult.
Ühesõnaga! Olen ise mingil miinitraaleril ja meri tormab korralikult. Traaler seisab vööriga vastu tuult ja tugevat lainet ning alus kiigub päris võimsalt. Äkki kostab pakpoordi poolt tugev kõmakas. Peale seda hakkab hirmus sagimine ja traaleri vööri hakatakse keerama kõmaka suunas. Kuna seda tehakse päris järsku, siis võtab manööver aluse väga tugevalt kõikuma ja mul on hirm, mis siis saab, kui küljetuul ja laine tüürpoordi taguma hakkab. Kogu pilti näen ise sillalt. Tea siis mida see tähendama peaks? Ja ongi kõik...

[alax]

Huvitav, paari viimase aasta jooksul olen unes näinud idanaabrite raketi- ja kosmosetehnikat. Paar aastat tagasi oli unenäos uus vene kosmosesüstik. Äge oli. Viimane öö veetsin vene raketibaasis, kus olid uued raketid, asendamaks Ukraina toodetuid SS-18 Saatanaid

Korra oli unes ka piiratud tuumakonflikti Eestis. Vastik tunne jäi. Elektrita on ikka võimatu olla ja elada

[kalleb]

Raketsikute standardsed unenäod

Mozet babahnem tovarish praporsik- objazatelno babahnem , no potom!

[Sam Beaver]

Tavaliselt eriti und ei näe, aga täna öösel nägin järge Kunnase "Sõda 2023, Koljatile".
Sisu selline - kui USA president oli ultimaatumi (Kui Vene väed sisenevad Varssavisse annab USA Venemaale tuumalöögi) teatavaks teinud
keeras Putin täielikult ära ja hävitas tuumarelvadega Baltikumi, Poola, pool Saksamaad ja Skandinaavia. Mis edasi sai ei tea sest ärkasin külma higiga kaetult. Mis trikke ikka alateadvus teeb...
Siit moraal - seda raamatut ei tohiks unelektüürina kasutada.