...
Peale teist maailmasõda alustati uuesti tegevust 1946 aastal. Kuna Pärnule kinnitati riigi piirilinna staatus, siis praeguses Jahtklubis oli tollel ajal piirivalve vesilennukite sadam. Seetõttu on erinevatel aegadel ja erinevate inimeste otsustusel olnud jõel keelatud nii purjetamine kui ka sõudmine.
...
Lennuväljad Eestis
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
http://www.jahtklubi.ee/ajalugu.htm
No nii, veel siis veidi Lasnamäe (ja Ülemiste) lennuväljadest saksa ajal. Sai pisut uuritud seda lennuvälja enda juhtimist.
Lasnamäe lennuväljal tegutses (vähemasti) kaks eri numbriga komandatuuri, mis tegelikult olid üksteise järglased
Fliegerhorst-Kommandantur E 19/I, loodi komandatuuri E 4/III (see) baasil. Ühtedel andmetel 1941. a. septembris kohe, teistel andmetel 1943. a. veebruaris. Kaldun siiski uskuma esimest kuupäeva, kuna E 4/III (nagu näete isegi numbrist) allus Luftgau III, kuid Eesti lennuväljad olid siiski Luftgau I hallata. Nii et ilmselt siis 1941. juulis saadeti see E 4/III Tallinna ning nimetati ümber E 19/I.
Komandatuuri ülemaks oli Obstlt Georg Stolzenbach.
1. aprillil 1944 nimetati komandatuur ümber Fliegerhorst-Kommandantur E (v) 208/I ning selle ülemaks sai Hptm Franz Huber. Üksus lahkus Tallinnast septembris 1944 Rügenile, kus tegutses kuni 1945. a. maini.
Komandatuurile allus ka Luftplatz Kommando Reval Ülemiste, mis enne 1. aprilli 1944 kandis nimetust Flugplatzkommando A 18/I. See üksus saadeti aga Tallinnast evakueerimisel laiali.
Väliposti huvilistele - väliposti number on postitatud vastavasse rubriiki...
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=8363#8363
Lasnamäe lennuväljal tegutses (vähemasti) kaks eri numbriga komandatuuri, mis tegelikult olid üksteise järglased
Fliegerhorst-Kommandantur E 19/I, loodi komandatuuri E 4/III (see) baasil. Ühtedel andmetel 1941. a. septembris kohe, teistel andmetel 1943. a. veebruaris. Kaldun siiski uskuma esimest kuupäeva, kuna E 4/III (nagu näete isegi numbrist) allus Luftgau III, kuid Eesti lennuväljad olid siiski Luftgau I hallata. Nii et ilmselt siis 1941. juulis saadeti see E 4/III Tallinna ning nimetati ümber E 19/I.
Komandatuuri ülemaks oli Obstlt Georg Stolzenbach.
1. aprillil 1944 nimetati komandatuur ümber Fliegerhorst-Kommandantur E (v) 208/I ning selle ülemaks sai Hptm Franz Huber. Üksus lahkus Tallinnast septembris 1944 Rügenile, kus tegutses kuni 1945. a. maini.
Komandatuurile allus ka Luftplatz Kommando Reval Ülemiste, mis enne 1. aprilli 1944 kandis nimetust Flugplatzkommando A 18/I. See üksus saadeti aga Tallinnast evakueerimisel laiali.
Väliposti huvilistele - väliposti number on postitatud vastavasse rubriiki...
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=8363#8363
ida-Virumaa lennurajad
Tean,et Merikülas oli 20 diviisi staabi juures lennuk,mille tarvis siis ka maandumisrada pidi olema.Olen talle ka looduses sobiva koha leidnud (praegugi suur plats ja lähedal mitmete suurte punkrite jäänused).
Kas Ida-Virumaa teistest lennuradadest/lennuväljadest teada on?
Vastuse eest ette tänades,
katja
Kas Ida-Virumaa teistest lennuradadest/lennuväljadest teada on?
Vastuse eest ette tänades,
katja
Re: ida-Virumaa lennurajad
Teada on. Ainult, et mida ja kui palju oskab selle kohta rääkidakatja kirjutas:Kas Ida-Virumaa teistest lennuradadest/lennuväljadest teada on?
Vastuse eest ette tänades,
katja
Lääne poolt ida poole minnes - Jõhvi all oli lennuväli, mis oli kasutusel juba Esimese Maailmasõja ajal. Vabadussõja ajal leidis äramärkimist ning ülevõtmist eesti kaitseväe poolt. Vahepeal oli plaan sinna luua 1. diviisi lennuüksuse baas, aga sellest loobuti ning 1. eskadrill (hiljem 1. üksik lennudivisjon jne) asus hoopis Rakverre. Lennuplats oli siiski mingi reservlennuväljana kuskil arvel ning leidis aeg-ajalt ka kasutust.
II Maailmasõja ajal oli Jõhvi lennuväljal eestlastest koosnev NSGr 11. Täpset asukohta ei oska kuidagi hetkel määratleda. Võimalik et sama. Võimalik et mingis teises looduslikult sobivas kohas. Lahingvälja arheoloogiat teostades - sel lennuväljal oli sel ajal üks omapära - palkidest stardirada. Pehme pinnase tõttu. Mis pärast kaldun arvama, et tegu polnud sama rajaga..
Veel - kui mälu taas ei peta - 3./NSGr 11 tegutses 1944 kevadel ülejäänud grupist eraldi. Mis lennuväli see oli - peab hakkama vist veidi raamatuis tuhnima... Rahkla???
Narva all peaks neid ajalooliseid lennuvälju olema mitu. Vähemasti kaks, võimalik et kolm või enam...
Esiteks - eesti kaitseväe esimene reaalselt kasutust leidnud lennuk saadi Narva lähistelt Pähklimäe veski juures asunud lennuväljalt. Tegu oli lihtsalt lageda platsi ning mingi kuuriga. Kuuris oli lisaks lennukile ka minimaalne bensiini ning pommivaru, millega Eesti Kaitsevägi oma esimesed lennud sooritas. (30. jaanuar 1919 oli see kuulsusrikas päev...) Plats oli kaitseväe arvel ka hiljem, kuid selle kasutus oli veelgi harvem kui selle Jõhvi oma. Ning võimalik, et mingil hetkel lõppes sootuks..
Teine Narva lennuväli loodi seoses 30-ndate alguse kampaaniaga. Kui loodi Õhu-Gaasikaitse Liit ning selle kohalikud klubid. Siis asus Narva klubi samuti oma lennuvälja looma.
Mingine plats on ka praegu seal Narva lähistel, mis nõuka ajal lennuväljana kasutamist leidis ning praegu vist ka samateemalise arutelu all on. Lisaks olen kohanud ka varasemast ajast märkusi kavade kohta luua Narva alla tsiviillennuväeli (1913. a. oli vist see jutt).Narva lennuväli - 3 km linnast Pritska männiku lähedal lagedal väljal - 19. juunil 1932 korraldati esimene lennupäev. 19. juunil, pidas oma uuel, Narva kesklinnast ca 3 km lääne pool, Tallinn-Narva maantee läheduses asuval lennuväljal esimese lennupäeva Narva ÕÜ, mille kavas olid “liiklemisvahendite ajaloo demonstratsioon”, sõjaväelennukite vigurlennud jm.
Ja siis edasi tuleb juba see Venemaa pool.
Aga midagi võis ka kahe silma vahele jääda
Nii et äkki täpsustaks otsingute ruumi...
Suuremat huvi pakub Narva ja Sillamäe vaheline ala WWII ajal.
Kuskilt raamatust on meelde jäänud,et 44 veebruariks koondati saksa poolt Narva alla peale muude ressursside ka 400 lennukit...Lennuki tegevusraadius on muidugi suurem,kui maapäälsetel vägedel,aga kuskil pidi pesa olema.
Narva all on tõesti plats alles,mis ka sihtotstarbeliselt kasutust on leidnud viimastel aastatel.
Kuskilt raamatust on meelde jäänud,et 44 veebruariks koondati saksa poolt Narva alla peale muude ressursside ka 400 lennukit...Lennuki tegevusraadius on muidugi suurem,kui maapäälsetel vägedel,aga kuskil pidi pesa olema.
Narva all on tõesti plats alles,mis ka sihtotstarbeliselt kasutust on leidnud viimastel aastatel.
Lennukeid koondati tõesti, aga 400 lennukit polnud sakslastel kohe kuidagi seal ruumis välja käiakatja kirjutas: Suuremat huvi pakub Narva ja Sillamäe vaheline ala WWII ajal.
Kuskilt raamatust on meelde jäänud,et 44 veebruariks koondati saksa poolt Narva alla peale muude ressursside ka 400 lennukit...Lennuki tegevusraadius on muidugi suurem,kui maapäälsetel vägedel,aga kuskil pidi pesa olema.
Ning kasutati tõesti kaugemaid lennuvälju. Hävituslennukid kasutasid Lasnamäe, Rakvere ning Tartu lennuvälju. Stukad olid Tartus. Lähemal asusid just samad NSGr 11 staffel'id, mis siis asusid Jõhvi all.
Omalt poolt peab lisama, et minu teooria mitmest lennuväljast Narva juures siinpoolsel Narva jõe kaldal ei pea samuti paika. Vanu kaarte sirvides kus endised kohanimed peal, annavad suht üheselt mõista et tegu sama platsiga...katja kirjutas: Narva all on tõesti plats alles,mis ka sihtotstarbeliselt kasutust on leidnud viimastel aastatel.
See praegu kasutusel olev plats jääb sellest kaarditükist veidi Tallinna poole ja lõuna poole Tallinna maanteed.Pähklimäe veski asukohast u 1-2 km.
Pähklimäe veski asukoha ja Pritska männiku jäänuste vahel on ka lage maa,kus võis lennuväli olla.Nii et,võisid ka 2 erinevat olla...
Nublu:
eesti kaitseväe esimene reaalselt kasutust leidnud lennuk saadi Narva lähistelt Pähklimäe veski juures asunud lennuväljalt.
Kuidas mõista,et lennuk "saadi"?
Pähklimäe veski asukoha ja Pritska männiku jäänuste vahel on ka lage maa,kus võis lennuväli olla.Nii et,võisid ka 2 erinevat olla...
Nublu:
eesti kaitseväe esimene reaalselt kasutust leidnud lennuk saadi Narva lähistelt Pähklimäe veski juures asunud lennuväljalt.
Kuidas mõista,et lennuk "saadi"?
Eeh, vahest kasuks foorumi lugeminekatja kirjutas:Kuidas mõista,et lennuk "saadi"?
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=6
Türi Lennuväli
Eelmise Eesti Vabariigi ajal hakati Türile rajama päris korralikku lennuvälja. Ei ole leidnud selle asukohta, järsku keegi teab rohkem?
Re: Türi Lennuväli
Türi lennuväljast võin vaid öelda, et see oli tõesti prioriteetne rajatis kaitseväe jaoks. Kui avalikustati kolmekümnendate alguses eralennuväljade rajamise kava (peamiselt siiski lennuklubide lennuväljad mis pidid kaitseväele olema varulennuväljadeks), siis riik toetas vaid Tallinnas Ülemiste lennuvälja rajamist (mis oli tõesti eralennuvälja projekt, et Lasnamägi vabastada Kaitseväele) ning lisaks sellele veel Viljandis Türis Pärnus ning Kuressaares rajatavaid lennuvälju. Kokku oli neile lennuväljadele aastaiks 1931 - 34 ette nähtud 353 452 krooni. Sellest summast läks küll lõviosa Ülemistele. Kuid Türi lennuväli sai näiteks 1933. a. eelarvest 9000 krooni, mis polnud sugugi väike summa...Ernest kirjutas:Eelmise Eesti Vabariigi ajal hakati Türile rajama päris korralikku lennuvälja. Ei ole leidnud selle asukohta, järsku keegi teab rohkem?
Türi lennuväli oli vähemasti ühel korral (hm, oli see nüüd 1932 või hiljem) lennuväe kevadiste õppuste pealennuväljaks.
Kuid kohta hetkel välja küll ei paku. Isegi mingeid seotud punkte pole, mille järgi selle asukohta otsida...
hm, enamus Eestis asuvaid lennuvälju just sellised ongi, vanad ja mitte kasutusesjoosep kirjutas:sry OT pärast, kuid kas keegi teab vanu (mitte kasutuses olevaid) lennuvälju eestis
Tahaks korraldada suuremat autoklubi kokkutulekut (ca 300 masinat) ja oleks vaja need ühele platsile ära paigutada
Ilmselt saaksid parema vastuse koos korralduslike soovitustega kuskilt auto foorumist. Inimestelt kes neid kokkutulekuid on juba korraldanud.
Minu teada on neid tehtud peamiselt Haapsalu lennuväljal. See on Kaitseliidu käes ning ilmselt tuleb kohaliku malevaga ühendust võtta asja korraldusliku poolega kokkuleppimiseks.
Mingeid üritusi on peetud ka Tapa lennuväljal. Seal on aga platsis Kaitsevägi ning kokkuleppimine pisut keerukam.
Betoonkattega ning mittesihtpärast kasutust leidev on veel Rutja lennuväli. Samuti Kaitseväe käes, aga kes seal reaalset haldust teostab - ei tea.
Kui on huvi mingite muruplatside vastu - loe eesppol teemas tehtud poste ning vali midagi
Või ütle regioon kus soov on üritust teha ning saab ka midagi lähedusest välja otsida...
Kokkuleppehinnaga
Müts maha nublu ees - kogu see lennuväljade värk annab korraliku uurimustöö mahu välja Aga kas oskad äkki midagi rääkida ka kopterite maandumisplatside kohta (oleks nigu kusagilt jäänud kõrva, et seal ja seal mingi väeosa juures oli ka kopteritele maandumisväljakud olemas)? Kindlasti ei olnud need nii mastaapsed ja põnevad kui lennukite omad, kuid siiski....(Eeldusel, et sellised asjad üldse olemas olid )
We're all God's people
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist