Tsiteeri:
Tubli tegu kamraad! Pigem peaks kusagil "mälestuste" all olema vast, aga eks moded õige osakonna leiavad. Muidu läheb asjalik teema tõesti lappama. Igatahes need sigulli karpad mosse peal ei funganud korralikult, kas vedas ja funkas, või ei vedanud ega funganud. Nende eeliseks oli jahutusvedeliku läbivool karpa jalast, mis teoreetiliselt ei lasknud karpat ära külmuda. Mosse peal mingil põhjusel tuli seda ette, teadjamad mossemehed võtsid talveks tiiviku eest ja viskasid selle pagassi (juhuks kui peaksid kinni jääma jne.) Mosse jahutussüsteem sisaldas 7,5 liitrit jahutusollust sigulli 4,5 vastu (andmed peast kopitud, 100% vist tõele ei vasta). See oli üks põhjustest, miks mosset soojaks ei saanud. 2140 puhul (nõukaja lõpupoole) kasutati sigulli soojendusradikat ja see tõi natuke leevendust, aga kui varblane lendab ukse vahelt sisse, ilma et peaks tiibu kokku tõmbama, ega siis kuuti soojaks ikka ei saa

.
Jutt või asi.
Minu elus kogetu hulka kuulub ka ca 100 tuhhi sõitmist nõuka väikeautoga 412, mis oli varustatud just sellise karbussiga (tüüp 2101-412) ja selle aja jooksul ei olnud ainsatki probleemi. Käivitus poolest pöördest ja iga ilmaga, samuti ei vasta tõele analoogne rahvajutt, kuidas vihmaga tee ääres seisab, kui on paigaldatud ettenähtud kaitseplekid ja karterikaitse. Jahutussüsteemi kirjeldus pole samuti tõele vastav, taoliste probleemide põhjused on nõrk salongi ventilaator (mitte jahutusvedeliku hulk), läbi laskev termostaat (siis mootor soojeneb väga kaua) ja muidugi tihend rooli ja pedaalide vahel. Suhteliselt töökindel auto oli, kui pidada kinni hoolduse iseärasustest, tegemist polnud Ford Sierraga, mis sõitis ise, mossel oli kord aastas vajalik korralik nädalane hoolduse-remondi kuur (lisaks jooksvale hooldusele), kus näpiti üle kõik asjad ja vahetati kõik, mis kahtlane. Ka näiteks siduriketas. Kogu asja hõlbustas äärmiselt lihtne ehitus, minu rekord 2 mehega oli mootori koos käigukastiga laua peal alla tunni. Mossel olnud 2101 karpast ei käinud mingit jahutusvedelikku läbi, vaid see käis sisselaskekollektorist. Karpa jäätumise vastu aitas tegelikult sooja õhu võtt väljalaskekollektori pealt (sinna tuli talveks paigaldada vastav voolik). Tiiviku äravõtmine pole ka õige, sest radika ees on ribikatik (zaluzii), mille saab kabiinist kinni tõmmata. Kõige sellise jama taga oli harilikult omaniku lohakus, neid ebakvaliteetseid termostaate oli vaja enne sissepanekut katsetada ja mitte kasutada vett, vaid tosooli, et ei tekiks sadestusi, mis on üks lekkiva termostaadi põhjus.
Üldiselt minu arvamus kandilisest mossest on, et selle hädade põhjus 9-l juhul kümnest oli ebapiisav korrashoid (ka ametlik hooldusgraafik oli liiga napp). Kui ülalkirjeldatud reeglitest kinni pidada, olid üllatused harvad (kui mitte olematud). Üldiselt üks asi, millega vene tehnika maine sai täitsa põhjani lastud 90ndatel, oli "ettevõtlusvabadus Venemaal", mille käigus ujutati turg üle äärmiselt kehvakvaliteediliste varuosadega, mis võisid olla valmistatud suvalistest materjalidest ja seetõttu lausa eluohtlikud olid (sama probleem vene osadega eksisteerib tänini), sest mingit toimivat tarbijakaitset ja tootja vastutust ei eksisteeri seal tänini.