www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2019 18:51

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 282 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 19  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Balti mereväed
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2006 18:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2006 21:59
Postitusi: 150
Kas on kellelgi aimu, mis sorti laevad on Lätil või Leedul?
Kas neil midagi parematki on, kui meil?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2006 20:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3544
Asukoht: Eesti
Lätil mereväes on üks Lindau-klassi miinijahtija(meil kaks),vist kaks Kondor-klassi miinitraalerit(need meil juba maha kantud),kolm või neli Storm-klassi patrullkaatrit(meie piirivalvel ka üks selline),üks Hollandilt saadud hüdrograafialaev ja veel mõned väiksemad kaatrid.
Laevade arvult ja võimekuselt peaks Läti merevägi meile küll alla jääma.

Leedu kohta oskan öelda vaid seda et omal ajal said nad Venemaalt kaks Grisha-tüüpi valvelaeva,samas viimane uudis on see et leedukad tahavad need laevad Gruusiale kinkida


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2006 22:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Veebr, 2006 15:06
Postitusi: 301
Asukoht: Raplamaa
Kas lätlased,mitte 2003 norralt mingit laeva kingiks saanud.Virsaitis A-53,kui ma ei eksi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 7:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Lätil pole ju endal märkimisväärset merepiiri, mida suurt kaitsta on vaja.

Seevastu Leedul ja Eestil on teise poole baasid lausa külje all.

Eestis suutsin sõjalaevadest leida

Piirivalve - 16 laeva, sh 2 abilaeva
Merevägi - 4 laeva, sh 3 traalerit ja 1 abilaev (Pitka).

Peale Inglise laevade tulekut mereväe arvukus pikemas plaanis ei muutu (3 vana miinilaeva asendatakse uuematega).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 8:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Eesti mereväel oli alles hiljuti
2 Lindau miinijahtijat
2 Frauenlob miinitraalerit
1 Beskytteren staabi- ja toetuslaev

Võimalik, et üks Frauenlob või Lindau on täitsa maha kantud. Teenistusest võeti eelmine aasta maha ka 2 Rihtiniemi patrulllaeva ja üks mõttetu abilaev.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 10:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2006 21:59
Postitusi: 150
Ühe lehe andmete kohaselt peaks Eestil olema 8 mereväe laeva.

Hiljuti nägin Leedu kaitseministeeriumi kodulehelt, et Leedul on päris normaalsed fregatti moodi asjandused ka.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 11:15 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2005 21:07
Postitusi: 13
Asukoht: Tallina lähistel
Eesti Mereväel on hetkel kaks staabi ja toetuslaeva ( Pitka ja esmaspäeval saabuv Taanist ostetud laev), kaks Lindau klassi miinijahtijat(Sulev;Wambola) ja kaks miinitraalerit (Vaindlo,Olev)

Läti ja Leedu on vist küll laevade arvu poolest Eestist üle aga seal on merevägedel ka piirivalve ülesanded ja sellest ka patrull-laevade olemasolu.
Naabrite laevastik on tegelikult üsnagi kehvas seisus.Läti on teinud väikse paranduse ning ostab 5 miinijahtijat Belgiast (võis ka Holland olla)
Storm klassi patrull-laevad on suht mõtetud-relvastus kehv,tulejuhtimis süsteemid nõrgad,muidu vananenud.
Grišad on leedukatel selline ego tõstmise värk,tegelikkuses on ka nood moraalselt ja tehniliselt vananenud ning suutmatud midagi reaalselt tõrjuma.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 12:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Neid 60ndate ex-Varssavi pakti laevu pole sügavamat mõtet jah pidada ja nende võime lüüa tagasi näiteks kahe mereväe ründelennuki puistatud kingitusi on kaunis nullilähedane.

Teoorias on näiteks 205-klassi (Shersen ja Osa) laevadel peal radariga juhitavad 30 mm automaatkahurid (radar on see tünni moodi asi koonusekujuline masti otsas -nn gundish) - kuid kogemus nii Vahemerel kui Pärsia lahel näitas, et 4 30 mm toru ja radari kombinatsioon ei tule tiibrakettidega toime ja tihti ei avastatagi raketti enne tabamust.

Radarid lihtsalt ei avasta 3 meetri kõrgusel lendavat asja ja kogu moos.

Mingit kasu on relvadest ilmselt otse laeva kohale lendavate lennukite või kõrgelt tulevate vanade tiibrakettide vastu.

Moodsa seaskimmeri vastu on isegi moodsa üksiku fregati shansid 50:50.

Grisha ei ole fregatt, isegi mitte korvett, pigem suurem patrull-laev piiratud meresõiduomadustega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 13:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tölpa kirjutas:
Eesti Mereväel on hetkel kaks staabi ja toetuslaeva ( Pitka ja esmaspäeval saabuv Taanist ostetud laev)

Kas see Taanist saabuv laev on Lindormen klassist või? Kunagi oli juttu, et tahetakse Taanist osta ja mingiks tuukrite baaslaevaks vms ümber teha.
Projekti järgi oli see vist varem miiniveeskaja.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 14:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
http://www.kam.lt/index.php/en/34693/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 14:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
Ja Läti merevägi:
http://www.navy.mil.lv/eng/all_en.htm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 15:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2006 21:59
Postitusi: 150
Äsja lugesin lehest, et see laev, mis tuleb Taanist on mingi treening- õppe laeva moodi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2006 15:54 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2005 21:07
Postitusi: 13
Asukoht: Tallina lähistel
Tasuja (see saabuv toetuslaev) on jah miiniveeskaja,kuid täitis taanlastel staabilaeva osa,on ka ümber ehitatud vastavalt(osales samuti varem NRF nagu Pitka sel aastal).
Miiniveeskajat ei saa eestis kasutada sihtotstarbel kuna puuduvad meremiinid.
Griša on fregatt ainult leedukate enda sõnul (vahel ka light-fregatt) tegelikult on ta tubli korvett suuruse poolest.
Võimekuselt aga nullilähedane.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2006 17:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Grisha on vaatamata oma "valele" päritolule ja praeguseks soliidsele vanusele siiski võimsam ja kiirem laev kui kogu meie mereväe paadid kokku liidetuna. Mis enesekaitse võimet puudutab, siis Grishal on siiski õhutõrje raketikompleks ja üks 30 mm radarjuhitav Gatling peal. Meil on lipulaeval
76 mm kahur jääkarude hirmutamiseks ja ülejäänutel "silma järgi" laskmine automaadid, mille võime tiibraketti alla koksata pole isegi mitte teoreetiline.

Kas ja kuidas nad mingi asjaga toime tulevad, aga nad on olemas, hr Tölpal on rohkem "viinamarjad on hapud" tüüpi suhtumine, kui meie endi paatidel pole isegi teoreetilist võimalust mingile üksikule reaktiivlennukile vastu hakata.

Samuti käivad sellise laeva peal ka õlaltlastavad Strela- või Igla-tüüpi raketid, mida relvastuse nomeklatuuri hulgas harilikult pole. Meil pole neidki.

Tulevatel inglise laevadel on vähemalt passiivsed kaitsevahendid (tõrvikud, radarisodi) olemas. Muidu on sellised traalerid tüüpiline "suure mereväe" laev, mille iseseisev lahinguvõime on null.

Grisha-klass on oma klassifikatsioonilt väike allveetõrjelaev ning selleks on ta vähemasti relvastatud. Võitlus merepinnal sõitvate teiste sõjalaevade vastu pole selle põhiülesanne ja selleks pole tal relvigi, kuigi ilmselt 1-2 lennukile suudab ta siiski vastata, seda enam, et põhiline ründaja oleks Balti laevastiku vanad Su-24 pommitajad, mis on enamiku oma arsenali kasutamiseks sunnitud sisenema laeva tuletsooni või on see arsenal selline, mille alalaskmiseks piisab Gatlingi ühest 2 sekundilisest valangust.

2 leedukate Grishat meie kogu praeguse mereväe vastu saab olema lühike lahing ja lõpeb meie omade kindla kaotusega. Mitte et me sõdima vastastikku peaks, aga nii võimaluste võrdluseks. Pähesaamine algab juba sellest, et leedukatel on turbiinlaevad (ökonoomseks käiguks diislid) kiirusega kuni 34 sõlme, meil aeglased diisellaevad 18-sõlmelise vaegkiirusega.

Fregatt see ei ole, kuid siiski sõjalaev, mitte abilaev.

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Apr, 2006 10:15 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2005 21:07
Postitusi: 13
Asukoht: Tallina lähistel
hapud viinamarjad-nii see päris ei ole.Teoreetiliselt on Grishad küll toredad laevad,aga leedukate laevad pole päris see mida kuskilt paberilt lugeda võib.Võta kätte sõida Klaipedasse ja külasta laevu,siis räägime täpsemalt mis on ja ei ole.
34 sõlme on ka utoopia.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 282 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 19  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt