www.militaar.net

Rahul ei ole mina enne, kui püssid korras.

Õige!
Eesti oludes ning võimalikku vastast arvestades, peaks pikema, kui 300m kontakti puhul hakkama peeglisse vaatama (va. mehhaniseeritud üksused).

Keegi just ennem kommenteeris tõmmikute purunemist.
Padrunipesa hoolduse võib põhjustest maha arvata. Hülss on ülimalt kergelt relvast eemaldatav ning puhas. Kontrollisin just täna ka ühe sellive püssi padrunipesa - puhas oli.

Ja bulletdrop on ületatav takistus, mees peab teadma, kuidas seda kompenseerida. Lisaks peab ta ka teadma, mida teha, kui pihta ei saa.

Rahu, härrased, ei ole vaja kaklema minna. Raudade pikkustest tekkiv täpsusvahe ei ole väga suur, kuid suur on nn bullet drop. 300m pealt bullet drop 200m normaaljooksu korral järgmine: 12 tolline raud - 24,32cm 14,3 tolline raud - 21,18cm 16 tolline raud - 18,07cm 500m pealt numbrid vastavalt : 14...

Rahu, härrased, ei ole vaja kaklema minna. Raudade pikkustest tekkiv täpsusvahe ei ole väga suur, kuid suur on nn bullet drop. 300m pealt bullet drop 200m normaaljooksu korral järgmine: 12 tolline raud - 24,32cm 14,3 tolline raud - 21,18cm 16 tolline raud - 18,07cm 500m pealt numbrid vastavalt : 142...

Kühvel on selles pigem, et kas seda rihma ka kasutada osatakse. pildid.mil.ee-st vaadates ütleks, et pigem ei osata, ei taheta, või ei viitsita nõuda. Ka selles osas olen nõus, et paistab, et KVs ei õpetata relva rihma õiget kasutamist. Enamus meestel ripub relv nii, nagu parajasti juhtub. Tegeliku...

Põhimõtteliselt nõus. Täägikinnituse häda on lihtsalt selles, et ta ulatub laesäärest alla ning nõuab kasutajalt rohkem tähelepanu. Teema ei ole selles, et keegi relvarauda painutaks, vaid raud liigub ning paindub lasu ajal päris palju. Selle rihma puhul kiirkinnitus erilist müra ei lisa, kui rihm k...

Tegelt see aeg tuleb väljaõppe puhul tänu relva ergonoomikale tasa. Ehk ei ole hullu, kui mehele relva nüansid ja reeglid selgeks teed.

Nõus, selle pärast kirjutasingi NAGU hobi.

Täpsusega siis selline kala, et tuleb teada oma relva nulli ( normaaljooksu distantsi) ja sellele vastavaid tabavuspunkte. Ja soodsate ilmaolude puhul saab päris pikkadele distantsidele pihta. Too 600 m oli ilma suurenduseta, toeks oli mingi kast või tsink, rihmaga oli püss ümber keha pingul. Mina e...

Aga läheks mingi hetk uue püssi plusside juurde ka?

Mind hämmastas selle viguri täpsus. Isegi 600 m peale saab pooled lasud sihtmärki ilma tuuleta. Tõsi küll, kompenseerima pidi sitaks.

Ehk kokkuvõtteks oleme me tegelt ju samal leheküljel.
Täägikinnitus minu puhul kipub toe peale jääma ainult suuremate tugede korral, kuid sõduriga asi teine. Pole võimalik anda kõigile piisavalt kordusi ega töötunde relva taga, et selliseid asju ei juhtuks.

Täägikinnitus on osa gaasikojast, gaasikoda on jäigas ühenduses vintrauaga. R20l on teadupärast free-float vintraud, nagu AK4gi. Ehk kui täägikinnitus jääb tulistamise ajal millegi vastu, muutub oluliselt ka vintraua liikumine lasu hetkel. Tulemus on soti pealt mööda. Üle raua sihtijaid olen varemgi...

leidsin veel paar videot öistest laskmistest paar kaadrit siis ka laskja vaatevinklist.