www.militaar.net

Rääkides Läänemaa ja Saaremaa sarnasusest /erinevusest ei puutu Pärnu jõest lõunasse jäänud vähesed võimalikud liivi külad kuigivõrd asja. Teisalt- Läänemaa hõredam asustus ei ole kuigi oluline point, kui me räägime kultuurilisest sarnasusest. 7.-9. sajand ei kuulu siinkandis just leiurikkaimate hul...

suur osa tänasest Eesti lääne-rannikust oli asustatud liivlastega. Mis mõttes? Kui rääkida sellisest liivi kultuurist nagu see kujunes välja 10.sajandi II poolel Väina ääres, siis ilmselgelt mitte. 10. ja 11. sajandi Läänemaa materiaalne kultuur, sealhulgas võimaliku lokaalse identiteedi märkidena ...

Samas, nagu mainitud, ei ole meil siiani siiski leitud nii tihedalt hobustega seotud matmistavasid kui seal. Ehk võimalik, et meil siiski ei olnud hobune lahingurelvana nii oluline või oli see grupp inimesi, kes teda sellisena kasutasid nii väike, et me pole nende haudasid veel leidnud. Sõltub natu...

Eks totaalse sümbolismi või narkootilise unenäo ja igasugu tähenduste täieliku puudumise vahele jääb miski kesktee... Kultuuriline, ühiskondlik, usundiline või maagiline tähenduslikkus (mis kõik võivad vahel olla kokku põimunud) ei pruugi sugugi välistada praktilist kasutatavust. Muidugi on muistse ...

Muidugi ei olnud lipp ka viikingiaegses Skandinaavias mingi heraldilist sorti sümbol, vaid eeskätt lahingus praktiliselt kasutatav ese. Selle kõrval räägivad saagad ka maagilisest mõjust, näiteks Orkney jarli Sigurðr Hlôðvissoni jaoks olevat tema nõiavõimetega ema teinud teinud lipu, mis toonud võid...

Raatvere "Lipp" on selline ilus legend vististi ikka :wink:. Aga ajalool peabki olema kaks erinevat tahku. Üks on see, mille üle muinasteadlased isekeskis pead murravad, teine aga omab selgelt kasvatuslikku/propagandistlikku iseloomu... Nojah, seda Creutzi raamatut ei ole mul hetkel käepä...

Huvitav, et see lipu jäänus siin foorumis nii äratundmatuks on jäänud. Tegemist on üsna tuntud nn Raatvere sepa matusega. Laibamatus, otsustades M-tüüpi odaotsa järgi 11. sajandi I pool. Vt kasvõi "Arheoloogiga Eestimaa teedel" 1989 lk 185. Rohkem oli sellest vist juttu Kristina Creutzi ra...