www.militaar.net

Panen siia mõned pildid Kikepera objektist, mis tehtud väikeseformaadilise Tšaikaga (slaidilt skännitud). Muide, kas keegi siinkirjutajaist on juhtunud oma silmaga nägema või teab kedagi, kes on näinud sealset lokaatorit (või lokaatoreid), kui see veel töökorras oli?

1989.a suvel oli Kikepera objekti peahoonel veel metallragament alles, sain sinna üleski ronida ja tegin mõned pildid. Siiamaani ei tea täpselt, mis marki seadmega oli tegu. Leidsin sealt pabereid, millel kirjas "1RL-115", aga selle riistapuu kohta on tänases netis ikka veel äärmiselt vähe infi. Nii et ei oska kinnitada, kas just see aparatuur seal oli.

Kikepera "abilokaatorite" kruusahunnikud olid juba siis ära veetud. Kui sellised seal üldse olid. Mingid pinnasepõhjad seal igatahes tundusid eraldi tee ääres rivis olevat. Ortofotode järgi oli seal nähtavasti samasugune lokaatoriliin nagu Kardlas ja Põimal.





Tundub olevat natuke sarnane alljärgneva kompleksiga, kuigi vist saledam, ent konstruktsioonipõhimõte võis ehk olla sama -- antennipeeglitega metallkorpuse küljes ja terve korpus käis ringi?

Nendel piltidel on P-90 "Pamir" (5N91) ja see oli 3-koordinaadiline, s.t ei oleks nagu vajanud kõrgusmõõtjaid enda kõrvale. Kahjuks pole mul õnnestunud leida selle kompleksi 1RL-kujulist nimetust. Ülalmainitud 1RL-115 oli aga üksnes kaugusmõõtja, nii et selle juurde kuulusid vähemalt 2 kõrgusmõõtjat. "115" pilte pole ma veel kusagil kohanud, ju siis peetakse ikka veel salajaseks.



Lühend "OPU" tähendab umbes nagu "tugi- ja pöördeseadet" (опорно-поворотное устройство).

Allpool seesama P-90 positsioonidel.

kui mina seal käisin ca 90 a esimesel poolel oli metall maha kisutud sealt torni otsast ja torn ise suht ära lagastatud

keegi tuttav nimelt oli toonud sealt ära hea portsu elektronlampe ja ma käisin ühe sõbraga üle vaatamas kas äkki on veel midagi aga juba puhas vuuk tehtud

Kikepera baasi hakati ehitama viiekümnentatel aastatel, mõeldud oli sinna kaugluureradar. Ilmselt seoses keskmaarakettide baasidega. Aga sputnikute ilmumisega kaotas baas algse mõtte. Edasi ehitada polnud mõtet ja objekt profileeriti ringi. See on minu arusaam kogutud infokildude põhjal.

Tuttav monster. Minu mälestused sellest tornist pärinevad 1987. aastast.
Ka siis oli torn täpselt samas seisus, kui Kapral Karu piltidel.
Ümberringi vedeles veel mahalõigatud torusõrestiku detaile, mida juba siis metsakombinaatide ja -majandite mehed fiskars-tüüpi puidutõstukitega hoolega kangutamas käisid. Esines tavalisi raudtorusid, kuid hinnatud olid just alumiiniumtorud oma kerge massi poolest.
Metalliäri veel ei käinud, lihtsalt korjati, sest kunagi võib igasugust sitta tarvis minna - vene aeg ikkagi.

Need slaidid on võetud jaba mõni aasta peale torni mahajätmist. Kahjuks pole paremai pakkuda. Siis kui oli huvi pildistada, ei lastud lähedale: okastraat ja tõkkepuud sihtidel, lisaks tunnimees.
Kui vabalt ligi sai, polnud pildikasti kaasas, aga tundus olevat midagi Pamiri sarnast. Metall, eriti alumiiniumoru kadus ruttu, mõni mees ei saanud ülalt alla, trepp oli õra lõigatud jne. Praeguseks on plats täiesti puhas, kui ei teaks, ei oskaks arvatagi. Google kaardilt võib vaid aimata.

Mina käisin Kikeperas esmakordselt uudistamas siis kui veel sõdureidki sai näha. Õigemini jäime neile vahele, solbakad elasid kuskil eemal mingis majas ja olid seal nn.valves. Mida nad täpselt valvasid jäi puuduliku venekeele oskuse taha. Algul tahtsid peksa anda (aga vaevalt nad lapsi oleks löönud), mis piirdus tegelikult suitsu küsimisega.
Aga enne seda olime kogu objekti üle vaadanud, masinavärgi labad liikusid ja vist ka mingid käsiliftid. Igatahes sai vändatud ja uudistatud küllaga. Mina kui kõige noorem kõikjale ronida ei julenud, sest osa redeleid oli vahelt välja saetud ja tuli tõsimeeli mööda seina turnida. Aasta võis olla näiteks 1982 või 1983?
Igatahes on ühel Sindi mehel ports fotosid veelgi varasemast perioodist, tema väitel- salaja pildistatud!

Oluline osa oma elust sai elatud Sindis ja Kikeperas ekstreemsusi nautlemas sai ikka mõned korrad käidud. Tegelikult oli põhiliseks initsiaatoriks ja teejuhiks isa kes mingil eriskummalisel moel oli sealse olukorraga hästi kursis. Väidetavalt olla tolleaegne Pärnu KEK selle objekti ehitamisel mingil määral osalenud (betoon,asfalt?) ja isa teadlikuse saladus võiski seal peituda.
Esmakordselt seal viibides oli veel kõik enam-vähem veel alles,aga vähehaaval oli laastamistööd juba alanud. Trendikas ,,kaup,, oli tollal
antenni kaablid,el-plokkide kapid (ideaalne garaazi riiuliteks-kappideks) paraboolide osad mida mida sai soome tv antennide ehitamisel edukalt kasutada ,el-mootorid ja muu pudi -padi. Trafode suuri vasest jahutusradikaid aga ei tahtnud keegi ja mingid kõrge hõbedasisaldusega
plaadid (isa avastus) vedelesid niisamuti kasutult. Hobielektroonikutel olla samuti pidu olnud- defkat nodi ju piisavalt. Ühesõnaga ,,kõik mis ripakil-see ära´´.
Lokaatori vahetus läheduses oli mingi maaalune punkri sarnane ehitus millest oli säilinud trepp ja jupike tunnelit. Hiljem selle asukohta ma pole suutnud tuvastada ,aga mälupildis on see säilinud . Kas keegi teab ,mis eesmärki täitsid pinnasega kaetud kuplid metsas?

Minu teada olid need lihtsalt tehiskünkad, kruus ja pinnas, millel asusid haagistel lokaatorid. Mingi osa ruume oli maa all ja betoneeritud käike mööda paiknesid kaablid.

T-62 kirjutas:Minu teada olid need lihtsalt tehiskünkad, kruus ja pinnas, millel asusid haagistel lokaatorid. Mingi osa ruume oli maa all ja betoneeritud käike mööda paiknesid kaablid.

Sinu väide vastab tõele ,sest lõin isegi seal korraks labida sisse. Miks seda tegin? Sõjaväes olles valmistasime raketišahte,liikuvaid kupleid,tuumakindlaid väravaid nii lennuväele kui ka tsiviili ja filtreerimisseadmeid afgaani kaevude tarbeks.
Lihtsalt lootsin seal näha midagi tuttavat.Aasta oli siis 92 .

Ega ma nii väga ei väida, nii see tegelikult oli. Ikka veel liigub legende Ameerika Hääle stiilis, et kunagisel Surju sovhoosil oli Kikeperas oma raketibaas. Mitmed kohalikud seenelised on lausa oma silmaga näinud ja mõni isegi kukkunud raketišahti. Lugege Alaxi juttu ja vaadake kapral Karu pilte.

Mulle on räägitud, et Kikerpera baas oli töös Pärnu sõjaväelennuvälja tarbeks.

Oi jahh aegu ammuseid. Aastail 88-91 sai seal ise ka päris palju käidud.Koos klassivendadega jäime sinna isegi ööseks.Mäletan seda et torni ülemisse tippu jõudmiseks tuli mööda välisseina üles ronida ja see oli ikka päris kõrge ehitis.Kuna see torn ju pöörles siis olid seal veel igavesed võimsad elektrimootorid mis seda ringi ajasid ja päris palju oli neid ka.Väga kahju et seda enam alles ei ole sinna oleks võinud kindlasti kohe muuseumi teha.Alguses kui käisime oli seal ikka tehnikat ja kõike muud ka veel sees,hiljem muidugi tassiti kõik laiali.Mu klassivend isegi filmis seda torni kui me seal ronisime.(ronisid ja ööbisid Pärnu 6kk sõjalisklassi poisid aastal 88 ) Käisin viimati seal paar kuud tagasi ja kahjuks pole seal enam midagi peale pisikese prügihunniku.kahju väga kahju.

et nüüd siis täitsa puhas plats seal?või betoon prügi vedeleb sääl ikka?mingi 3-4 meetrine jama seal oli veel püsti.ja sindi salapildistaja võiks ka fotod avaldada:D

Käisin Kikeperas 1984 veebruaris ja siis oli objekt rüüstatud. Kaasasolnud vene ohvitserid aitasid sellele jõudumööda kaasa.