dessantväeosad .....

[VANA LÖUKOER]

ehk siis tahaks siia kokku koguda vöimalikult palju infi nende nn.eliitväeosade ajaloost, tegemistest, saitidest,mälestustest jne. Kölbavad köikide riikide omad.

[bandidos]

pealkiri, et dessantväeosad...hmm...kui konkreetselt "dessant" (!) .siis oleks ka suur teema... eks dessanteerumist kasutasid paljud erinevad üksused, erinevate ametkondade eriüksused...isegi suurte operatsioonide raames oli dessant kui niisugune üks (kas tähtsam või vähetähtsam) etapp või väljaõppe/teostuse osa... nt. kui briti merevägi lõi esimeste seas oma merejalaväe siis dessant oli üks peamisi tegevusi - maabumine merelt (langevarjud tulid ju "tiba" hiljem").
Ettepanek olekski et teema kajastaks ainult nn.dessantväeosi.

[bandidos]

Esimene nn. merejalaväe üksus (ligilähedane tänapäeva mõistele enamvähem ligilähedane..hmm..no et juba rooma leegionäre arvati laevameeskondade nimekirja kui "merejalavägi"- see rohkem nagu teise epohhi küsimus) loodi Briti laevastikus 1664 a. (The Duke of York and Albany's Maritime Regiment of Foot ..hiljem rohkem tuntud kui " the Admiral's Regiment").1802 a. said nad Royal Marines ametliku nimetuse. Alustan selles asjaolust see tõttu, et ka meie EKJ ükused on saanud Briti merejalaväe väljaõppest oma osa...nn.Sheppardi kursus....tõsi ta on et tegemist oli baaskursusega ja selle läbimine kedagi veel mere(dessant/jala) väelaseks ei teinud.
Huvitav on ka vabadussõjaaegne rongidessantide tegevus.
Isiklikult arvan, et tuleb vahet teha - kas arutada siin nn. "macho"imago profiiliga dessantnikute/eriüksuste elu/olu/ajalugu või dessantvägede kui väeliigi olemust. Teine variant võib igavam olla sest ega tänapäeva dessant/paratroop/marine pole oma olemuselt rohkem erilisem kui üldväe sõdur või üksus. Lihtsamalt öeldes ega tänapäeva vene dessantväe sõdur või usa paratooper ei ole ülisõdur ja võivad n.ö. tappa saada ka regulaarüksuse sõduri käest

[VANA LÖUKOER]

Parandage mind, kui ma eksin, aga ma olen aru saanud, et dessantväeosasi liigitatakse enam-vähem siis 1) Öhudessantväeosad ehk siis parasütistid 2) Merejalavägi ehk siis meritsi rannikute ja merel liikuvate aluste ründamiseks.Kui ma öigesti mäletan,siis usas loodi peale 11.09 ka nn.Terrorismivastane söjaväeline eriüksus,millest ma aga rohkem kuulnud midagi pole.
Olen kuulnud samuti,et Afganistaani söja löpu poole saati sn.liit oma Spetsnazi mingi kontingenti mägedesse södima ja et nad olid saanud selleks spetsiaalse väljaöppe.
ma ei oska neid kuuldusi kommenteerida,sest ma ei tea.
ja Bandidose kommenti peale sooviks ma näha siin tema poolt pakutud esimest versiooni ehk : Isiklikult arvan, et tuleb vahet teha - kas arutada siin nn. "macho"imago profiiliga dessantnikute/eriüksuste elu/olu/ajalugu või dessantvägede kui väeliigi olemust.[/u]

[bandidos]

mis puudutab seda spetsnazi afganistanis,,siis seal tegutses erinevate ülesannetega spetsnazi üksusi... üks näiteks sai oma kasutusse tol ajal salajase "shmel" tüüpi heitjad ja katsetasid neid koobastikesse ja kaljulõhedesse peitunud dushmanite väljakõrvetamiseks. Relv õigustas end.
Aga rangelt võttes pole spetsnaz ju dessantväeosa... isikkoosseisu valikul eelistati nn. dessantniku väljaõppega mehi ja üldine väljaõppe sisaldas dessantniku oskuste lihvimist.

http://www.kracik.com/me/w_shmel

Muuseas vene kroonuslängis kutsuti nn. tavadessantnikke ju "smertnikuteks"...kerge relvastuse, piiratud ressurssidega üksus (rood, pataljon, polk, brigaad) visatakse kuskile vaenlase tagalasse maha, et luua platsdarm ja et nad peaksid vastu kuni põhivägede saabumiseni..Aga kui põhiväed ei saabunud küllalt kiiresti või üldse ei saabunud,,siis oli ka dessandi saatus otsustatud.

[Kapten Trumm]

NL "dessandi" kohta on juhtumeid äärmusest äärmuseni. Kindlasti ei saa unustada ajafaktorit, sest dessant 1985 ei ole see, mis 1995 ega 2005.

Sugulane teenis sõjaväe autojuhina Sevastoopoli ligidal aluvas Musta mere laevastiku merejalaväebrigaadis (õigemini oli seal kaks polku) 1971-1973. Autojuhte sealne vile ei puudutanud, aga riviväeosad said vatti omajagu. Iga päev algas 10 km jooksuga (küll ilma varustuseta), kirsades, telnjaskas ja pükstes, välja arvatud kolmapäev, kus oli 25 km relvadega. Selle vahega, et merejalaväes olid reakoosseisul mitte need tavalised kirsad, vaid natuke paremad naturaalnahast saapad. Kuna seal kandis on maapind üsna mägine ja suvel õhutemperatuur 30 kogu aeg, siis....

Erinevalt EKV üksustest, kus iga lipnik autoga rännakul sõidab, jooksid seal kõik kuni roodukomandörideni sõduritega koos (kaptenini välja). Samamoodi see lõuatõmbamise üritus. Kord oli kõva, enne linnaluba harjati pool päeva saapaid ja riideid.

Üks kolleg teenis 80ndate alguses VDV-s kuskil Kesk-Aasias. Kogu teenistus seisnes põhiliselt stroibati tööde tegemises, mingist mahvist, käsitsivõitlusest jne polnud kuulnudki. Ja ühtegi langevarjuhüpet polnud, isegi kuiva trenni mitte Põhimõtteliselt tavaline NL jalaväeosa. Afgaani saadeti seal isegi selliseid, kes kogu teenistuse algusest peale kordagi automaadist lasknud polnud.

Niiet see "dessandi" teema on selline.....sõltub vist väeosast, tase tundub sõltuvat juhtkonnast.

Suur osa sellel mainel on NL aegsel propagandal ja sõjafilmidel. Näiteks Pihkvas asuva diviisi üks rood löödi ühes ainsa ööga viimaseni mättasse. Mitte mingi regulaarväeosa, vaid tsetseeni partisanide poolt. Televisioon näitas seda kui ebavõrdset lahingut, kus neid ründasid sajad "bojevikud", loomulikult raskerelvade tule toetusel ja kõik hukkusid kangelassurma, eks tegelikkus ole väheke teine, seltskonna vähesed lahinguoskused on tavaliselt selliste massimõrvade taga...

[bandidos]

Kuidas väljaõpe toimis see oli tõesti erinevates väeosades erinev. Põhjusi oli seinst seina.
Ise sain Moskvas kaugluuraja(tavamõistes) ja diversandi väljaõppe. Eks me olime ka pideva luubi all ka. Ja nähtavasti oli meie väeosa ka mingit sorti kasvulava järgmiste tasemete jaoks. Nägin neid igasugu ohvitseridest koosnevaid eriüksuste mehi ka. Kui juba omal reidid selja taga olid ja enam päris nolgiks ei peetud siis sai ässadega viina ka visatud ja igasugu lugusid kuuldud (mäletad vasja kuida me angolas/Nikaraaguas/afganistanis jne.....).
Füüsiline mahv oli väga kõva...100 km.rännakud olid tavalised asjad. Relvakäsitsemine - no seda oli oksendamiseni. Taktika? No seda oli ka igas asendis. Linnalahingud (muuseas nn. kolmiku süsteem on minu arust ikka parem kui lahingupaari värk)...siis veel nn komandeering/väljaõpe (kuu aega Murmanski all-tundravärk; Karakumis-kõrbevärk; Taganrogi all-stepivärk; Gruusias - mägedevärk jne). Ellujäämis kursust ei unusta ma iial - 28 päeva kuski siberi põhjas..olime kahekesi, kummagil automaat ja nuga...hirm ja nälg ja pidev edasiliikumine. Ei kujutanud kunagi ette et inimene võib sellist! sodi süüa...