kiievi patalion
kiievi patalion
Hintzer'i fotode sammlungis (kogus) on nende pilta hulgaliselt, aga pole leidnud midagi selle politsei üksuse tegevusest ja üksikasju to kontingendist. paistab et enamuses olid haritud inimesed. ehk keegi oskab jagada
pataljon Ostland
Esimesed kaks kompaniid Eesti vabatahtlikest formeeriti Saksa relvajõudude koosseisus 1941. a suvel Saksamaal. Kompaniide liikmete enamik oli Saksamaale sattunud järelümberasujatena (Nachumsiedler), kes lahkusid Eestist 1941. a jaanuarist märtsini Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel 10. jaanuaril 1941 Riias sõlmitud lepingu alusel. Suurem osa järelümberasujatest olid eestlased. Järelümberasujad eristati ümberasujateks (Umsiedler) ja põgenikeks (Flüchtlinge). Viimaste hulka arvati enamik mittesakslasi. Põgenikud paigutati põgenikelaagreisse, ümberasujad asustati enamasti Poolalt vallutatud ja Saksamaaga liidetud aladele, eeskätt nn Warthegau’sse.
1939–40 ümberasumise ja 1941. a järelümberasumisega lahkus Saksamaale ka vähemalt 56 kaadriohvitseri. Ilmar Raamoti mälestuste järgi oli 1941. a suvel pataljoni “Ostland” õppelaagris 68 Eesti ohvitseri. Ta arvas nende hulka nähtavasti ka reservohvitserid — järelümberasujate seas oli palju ülikoolis ja tehnikaülikoolis õppinud mehi.
Alates 6. juulist 1941 koondati põgenikelaagritest tulnud eesti vabatahtlikud Berliini-lähedasse Stansdorfi õppelaagrisse, et nad välja õpetada ja Saksa Korrapolitsei pataljonina Idarindele saata. Hiljem suunati samasse ka läti järelümberasujatest vabatahtlikud ning mõne aja pärast paigutati pataljon Frankfurti Oderi ääres. Pataljon koosnes kolmest kompaniist: 2 eesti ja 1 läti kompanii. Pataljoniülemaks määrati läti kompanii ülem kolonel Hugo Braschnewitz, kahekompaniilise eesti poolpataljoni ülem oli 8. augustist 6. novembrini 1941 major Henn Sarmiste (enne eestistamist Heinrich Stunde). 1941. a augustist oktoobrini oli pataljoni ametlik nimetus politsei-reservpataljon “Ostland” (Polizei-Reserve-Bataillon “Ostland”), alates oktoobrist 33. reservpolitseipataljon (Reserve-Polizei-Bataillon 33). Mõnikord on pataljoni asukoha järgi nimetatud ka politseipataljoniks “Kiiev”.
10. oktoobril 1941 saadeti pataljon Ukrainasse ja jaotati seal kompaniide kaupa erinevate üksuste alluvusse. Peamiselt lätlastest koosnev 1. kompanii jäeti Rovnosse ning seda rakendati mõne aja pärast Ukraina riigikomissari Erich Kochi ihukaitseväena. 2. kompanii asus Dneprogresi elektrijaama juures, selle ülem oli oli algul kapten Paul Laaman ja hiljem leitnant Rudolf Steinpick. 3. kompanii oli 20. oktoobrist 1941 kuni 7. veebruarini 1942 304. reservpolitseipataljoni alluvuses ja seda rakendati Kiievi ümbruses. Alates 8. veebruarist 1942 määrati kompanii Kiievi kaitsepolitsei (Schutzpolizei) käsutusse. Kompaniiülem oli kapten Hugo Siim.
Eesti kompaniid olid vahiteenistuses ja võitlesid partisanide vastu. Et kompaniides oli palju kõrgharidusega mehi, (keemikud, agronoomid, insenerid jne.) komandeeriti neid nn Sonderführer’itena ka teiste väeosade ja asutuste juurde või rakendati vene keele oskuse tõttu tõlkidena.
1942. a septembri alguses, kui hakati formeerima Eesti SS-Leegioni, taotles SSi Peaamet Ukraina Kõrgemalt SS- ja Politseijuhilt SS-Obergruppenführer Hans-Adolf Prützmann’ilt pataljoni eestlastest liikmete Eesti SS-Leegioni saatmist. Kuid mehed olid Ukrainas detsembriski: 8. detsembril 1942 helistas Heinrich Himmler isiklikult Prützmannile ja palus teda pataljoni “Ostland” 421-st eestlasest 350 kohe Eesti Leegioni saata.
1939–40 ümberasumise ja 1941. a järelümberasumisega lahkus Saksamaale ka vähemalt 56 kaadriohvitseri. Ilmar Raamoti mälestuste järgi oli 1941. a suvel pataljoni “Ostland” õppelaagris 68 Eesti ohvitseri. Ta arvas nende hulka nähtavasti ka reservohvitserid — järelümberasujate seas oli palju ülikoolis ja tehnikaülikoolis õppinud mehi.
Alates 6. juulist 1941 koondati põgenikelaagritest tulnud eesti vabatahtlikud Berliini-lähedasse Stansdorfi õppelaagrisse, et nad välja õpetada ja Saksa Korrapolitsei pataljonina Idarindele saata. Hiljem suunati samasse ka läti järelümberasujatest vabatahtlikud ning mõne aja pärast paigutati pataljon Frankfurti Oderi ääres. Pataljon koosnes kolmest kompaniist: 2 eesti ja 1 läti kompanii. Pataljoniülemaks määrati läti kompanii ülem kolonel Hugo Braschnewitz, kahekompaniilise eesti poolpataljoni ülem oli 8. augustist 6. novembrini 1941 major Henn Sarmiste (enne eestistamist Heinrich Stunde). 1941. a augustist oktoobrini oli pataljoni ametlik nimetus politsei-reservpataljon “Ostland” (Polizei-Reserve-Bataillon “Ostland”), alates oktoobrist 33. reservpolitseipataljon (Reserve-Polizei-Bataillon 33). Mõnikord on pataljoni asukoha järgi nimetatud ka politseipataljoniks “Kiiev”.
10. oktoobril 1941 saadeti pataljon Ukrainasse ja jaotati seal kompaniide kaupa erinevate üksuste alluvusse. Peamiselt lätlastest koosnev 1. kompanii jäeti Rovnosse ning seda rakendati mõne aja pärast Ukraina riigikomissari Erich Kochi ihukaitseväena. 2. kompanii asus Dneprogresi elektrijaama juures, selle ülem oli oli algul kapten Paul Laaman ja hiljem leitnant Rudolf Steinpick. 3. kompanii oli 20. oktoobrist 1941 kuni 7. veebruarini 1942 304. reservpolitseipataljoni alluvuses ja seda rakendati Kiievi ümbruses. Alates 8. veebruarist 1942 määrati kompanii Kiievi kaitsepolitsei (Schutzpolizei) käsutusse. Kompaniiülem oli kapten Hugo Siim.
Eesti kompaniid olid vahiteenistuses ja võitlesid partisanide vastu. Et kompaniides oli palju kõrgharidusega mehi, (keemikud, agronoomid, insenerid jne.) komandeeriti neid nn Sonderführer’itena ka teiste väeosade ja asutuste juurde või rakendati vene keele oskuse tõttu tõlkidena.
1942. a septembri alguses, kui hakati formeerima Eesti SS-Leegioni, taotles SSi Peaamet Ukraina Kõrgemalt SS- ja Politseijuhilt SS-Obergruppenführer Hans-Adolf Prützmann’ilt pataljoni eestlastest liikmete Eesti SS-Leegioni saatmist. Kuid mehed olid Ukrainas detsembriski: 8. detsembril 1942 helistas Heinrich Himmler isiklikult Prützmannile ja palus teda pataljoni “Ostland” 421-st eestlasest 350 kohe Eesti Leegioni saata.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist