www.militaar.net

6. üksiku Punalipulise õhukaitsearmee juhatus (tingnimetusega s/o 09436, kutsung e. telegraafiaadress „Argon“) paiknes Leningradi lähedal Gattšinast loodes Taitsõ asulas (Leningrad-327). Juhatuse juures asus 16 erineva väeosanumbri või littertähisega valitsust, osakonda ja teenistust. Armee tagalavalitsuse hoonekompleks asus Leningradis, Baskov pereulok 16 (selle tavapostiaadress oli Leningrad-14). Ka seal oli vähemalt 5 erineva tähistusega teenistust ja osakonda.

Suures plaanis koosnes armee 3 osast:

1) 54. Punalipuline õhukaitsekorpus tollase Leningradi ümbruses, mille vastutusalasse kuulus ka osa Kirde-Eestist. Selle korpuse koosseisu kuulusid Eestis asunud väeosadest üks raadiolokatsioonirood (Jõhvi) ja kolm seniitraketidivisjoni (Saka, Voka, Utria). Korpuse staap asus samuti Taitsõ lähedal.

2) 14. õhukaitsediviis Eestis, mille vastutusala piiriks oli järgmisi paiku ühendav mõtteline joon: Suursaar (Goglandi saar, Suursaari, Hogland) – Põtalovo – Ainaži (Heinaste) – Sõrve säär. Kirde-Eesti maismaa-alal möödus vastutusalapiir umbes Saka – Sompa – Alajõe joonest 1-2 km lääne poolt.

3) 27. õhukaitsekorpus staabiga Riia lähedal Muceniekis, selle vastutusala laius kuni Poola piirini välja, hõlmates Läti ning Leedu territooriumid ja Kaliningradi oblasti.

Nublu küsis vööndilisuse kohta. Sellest ei tea ma midagi, ent kui vaadata väeosade paiknemist kaardil, on pigem tegemist võrgustikuga (mille "silmad" olid piiriäärsetel aladel tihedamalt). Näiteks õhukaitse raadiotehnilised väeosad tekitasid ühtse nn raadiolokatsioonivälja, mis NL "hiilgeaegadel" kattis peaaegu kogu NL territooriumi.

Just ,hr Kapral , ma enne eksisin , 6 armee staap asus Taitsõs jahh, tuli nüüd meelde. Muideks selle pataljoni 03213 (Leningrad asula Lahta), mille üks rühm viibis vähemalt aastatel 88-89,(rohkem andmed puuduvad) Metsnikul lahingvalves kutsung oli "Latuntsik" Tean veel ,et selleks et "Latuntsik" saaks oma valgas pikneva rühmaga ühendust pidi vahepeal kutsuma " Vintovkat", aga mis väeosa see oli , ei oska öelda.

Metsnikul asus 890. (armeesisese numeratsiooni kohaselt 48.) üksik raadiolokatsioonirood (s/o 06566, 1960-tel ka 52358-D, allus Tartu pataljonile), selle kutsung oli „Vol’nost’ “ ning tehniline territoorium asus Läti territooriumil Valka linnast pisut põhja pool (tolle täpset asukohta kaardil pole ma veel üles leidnud). Kasarmud ja elamud asusid aga Eesti pool maanteed. Vastas üle tee on juba Lätimaa ning seal on Varna (kirjutatakse "kriipsuga a-ga" -- pikk "a") nimeline talu. Kas selle rühma tehnika asus samuti Läti poolel või kasarmulinnaku juures?

Metsnikul asus ka 1115. kadreeritud seniitraketipolgu (u 1984. a-ni 898. kahe Punalipu ordeniga seniitraketipolk, s/o 74906) allüksus või isegi mitu (tehniline divisjon või komandopunkt? või mõlemad?). Võib-olla oli "Vintovka" selle kutsung? Ehk Valga piirivalvurid või muud kohalikud teavad selle kohta täpsemalt. Kui Pika tänava linnak venelastelt üle võeti, olevat kõik staabiruumide põrandad pabereid täis olnud, ehk on sellest veel midagi alles? Samuti võib seintel või tahvlitel mingit infi kirjas olla. Valga polgu kutsung oli "Siluetka" ning 1980-te alguseni oli sellel kuni 6 S-75 divisjoni ümber Valga (Sangaste, Rõngu, Rutu mägi, vist ka Taheva kandis ja Lätis), hiljem aga S-125 divisjonigrupp Pärnu ümbruses.

Kas s/o 03213 allus ikka 6. õhukaitsearmeele? Kas selle nimetus oli "üksik raadiorelee- ja kaablipataljon" ("otdelnõi radioreleino-kabelnõi bataljon")? Ja mis punker seal Pulkovo lennuvälja kõrval oli, kas õhukaitsearmee, -korpuse või äkki hoopis lennuväe 76. õhuarmee oma?

Kas "Latuntšik" oli Lahtas asuva pataljoni kutsung?

Kahjuks ma ei oska sulle öelda täpselt kus see tehnika asus, õrnalt midagi meenub et juskui räägiti et lätimaa asub teisel pool teed, seega ikka eesti poolel. Aga kindel ma selles pole. Samuti pole mul täpseid andmeid selle "Vintovka " kohta. Valga piirikate hulgas on mul häid tuttavaid , eks ma ajapikku uurin seda asja.
03213 allus 6. PVO armeele, selles olen kindel, juhtkond käis Taitsõs sõjanõukogu koosolekutel. "Latuntšik" oli Lahtas asuva pataljoni kutsung.
Pulkovo kõrgustikul asus mingi üksik rood, kuhu juurde paigutati ümber 03213 6. rood lahingvalvet pidama. Omavahel oli neil kahel roodul ühist ainult logistiline pool. Kindlasti kuulus see üksikrood 6 PVO alla. Neil oli oma punker oma jaamaga , täpset nende ülesannet ei tea.
Nüüd siis lähemalt veel 03213 6. roodust. Selle roodu varustuses oli algselt raadiorelee jaamad RLS-404, millest ka roodu nimetus-radioreleinaja. Aastal 87 saabus varustusse raaditroposfäärijaamad RTS-410 ja rood sai lahingvalve ülesande kindlustada troposfääri sidega 6 armee staap ja Tallina ( minu andemtel asus punker Laagris)ning Riia .
Sideskeem oli siis järgmine: Taitsõst kaablid pulkovo punkrisse- Pulkovo tropsofäärside Peipsi äärse Gdoviga, kus asus 03213 6. roodu üks rühm (mobiilne RTS-410)- Gdovist side Valgaga, kus asus samuti 6 roodu rühm statsionaarsel jaamal- Valga nagu harukarp kus side edasi Tallinna või Riiga. RTS-410 omas 8 suletud kanali võimalust, niiet sõdurpoisid kindralite juttu pealt ei kuulnud. Jaamade meeskondade omavaheliseks suhtlemiseks ja side häälestamiseks olid omad kanalid. Jaama antenni ümber oli elektromagnet kiirguse tõttu üpris suur ohutsoon ette nähtud , samuti oli aparaadiruumis teatud seksioonid muust eraldatud(ekraniseeritud)
Aastatel 88-89 teenis Valgas eelpool kirjeldatud rühmas kaks eestlast.
Kuskil peaks mul olema pilt Gdovi positsioonist, kui skänneri ligi saan , võin üles riputada.

Ahjaa veel tuli miskit meelde selle Pulkovo kandi pealt. Gorodok asus täpsemalt Leningradi linna prügimäe kõrval, lennujaam jäi isegi natuke kaugemale . Võimas prügimägi oma täies hiilguses oli ilusti territootiumile näha ja sõdureid hoiatati et nad sinna oma nina ei topiks, BOMZID pidavad nahka panema ja veel oli territooriumilt näha kaugemal asuvad kosmosejaamade antennide moodi moodustusi. Gorodoki lähim bussipeatus oli Pulkovo observatooriumi juures. Suurelt maanteelt oli väeosani maks 5 km, ümbruskonnas hulgaliselt jäänuseid sõjaaegsetest kaitserajatistest ( lahingud Pulkovo kõrgustikul) Kui suudaks miski selle aja kaardi leida dig kujul , ehk siis võibolla suudaks kahh koha näidata.

Selline lihtne küsimus: mis asi oli kutsung? Kas seda kasutati šifreeritud sidekanalites?

Need kutsungid e. telegraafiaadressid (vn k "pozõvnoi"), mida meie siin mainisime ja mis mul Saaremaa divisjonide tabelis kirjas on, olid kasutusel mittesalajases sidepidamises (telefon- ja telegraafiside, telefonogrammid).

Sidevärki ma eriti ei jaga, ent mul on palju sideskeeme ja nimekirju, kus kirjas väeosanumbrid ning neile vastavad kutsungid. Pean neid oluliseks ära märkida sellepärast, et kutsung oli sageli väeosa või selle eraldiasuva allüksuse jaoks otsekui hüüdnimi, mis asendas pikki lohisevaid-keerulisi ning pealegi veel enamasti salastatud tegelikke nimetusi. Nende järgi on võimalik saada aimu väeosade vastastikustest seostest, alluvus- jm suhetest.

Kutsungiks oli mingi suvaliselt valitud sõna, mis omistati väeosa sidesõlmele (nn „kommutaator“). Sageli oli ühe kutsungi alla kinnistatud mitu sama garnisoni väeosa, mida võidi üksteisest eristada numbrite lisamisega. Ühes garnisonis võis olla ka mitu erinevate kutsungisõnadega väeosa, ent sama kutsungisõnaga üksteisest vaid numbri poolest erinevad kutsungid (nt „Anod“ ja „Anod-2“) võisid kuuluda ka erinevates kohtades asuvatele (nt sama väeühenduse või -koondise) sidesõlmedele.

Lahtas asus 1960. aastani 115. seniitsuurtükipolk, mis 1960 kolis Saaremaale ning millest hiljem sai 210. seniitraketibrigaad (s/o 74907). Saarlased võiksid hakata lahtakatega lausa sõprussidemeid arendama!

Huvitav, kas see polk asus samas 03213 linnakus, või oli seal veel teisigi linnakuid?

Samas linnakus küll mitte. Seal oli 03213 kolmele roodulegi ruumi vähe ja asus asulas sees Novaja tänaval. http://piter.nakarte.ru/?sid=NN86E1E1C2 ... e elamud.

ehh...ma ei oska linki panna...sorry

Link Piiteri kaardile:

http://piter.nakarte.ru/?sid=NN86E1E1C2 ... setscale_4

Aga minul alustas see link kesklinnast, nii et täpset kohta Lahtas selle abil ei leia. Teinekord proovi kopeerida link aadressirealt siia teksti ja vahele, siis peaks õnnestuma.

Üritasin huupi ning leidsin sellise koha:

http://piter.nakarte.ru/?sid=NN86E1E1C2 ... &map.y=182

Kas on õige koht? Kui on, siis kasarmust põhja pool võib olla kunagi teine kasarmu olnud.

Panin selle pildi siia:

Kapral Karu kirjutas:Kutsungiks oli mingi suvaliselt valitud sõna, mis omistati väeosa sidesõlmele (nn „kommutaator“). Sageli oli ühe kutsungi alla kinnistatud mitu sama garnisoni väeosa, mida võidi üksteisest eristada numbrite lisamisega. Ühes garnisonis võis olla ka mitu erinevate kutsungisõnadega väeosa, ent sama kutsungisõnaga üksteisest vaid numbri poolest erinevad kutsungid (nt „Anod“ ja „Anod-2“) võisid kuuluda ka erinevates kohtades asuvatele (nt sama väeühenduse või -koondise) sidesõlmedele.

Enamasti oli siiski igal väeosal oma kutsung, numbrite kasutamine väga laialt vist siiski kasutusel polnud, aga mälu võib petlik olla ... süsteem toimis sõjaväe sideliine pidi ja näiteks kutsungeid ja õiget järjekorda (diviisi-armee-ringkond jne, armee staap oli vist Birjuza, kui mälu ei peta) teades võis Kaliningradi oblastis ringi tuiates pea suvalise posti otsast näiteks sõbrale kusagil hästi kaugel helistada ja lobiseda ... vastavat koodi teades oli võimalik saada ka ühendus tsiviilvõrgu suvalisele numbrile... eeldusel, et vastavad teadmised oskused olid, välitelefon või toru oli sellistel puhkudel nagunii kohustusliku varustuse hulgas ... esimesed kaablid sai siis ise üles riputatud Mamonovo-Kornevo linidel või maa alla pandud armee- ja diviisülemate suvilatesse 1984-5 ... enamus kohalikust sidest toimus ikka tavalisi traate/õhuliine mööda, kuigi hädapäraseks kasutamiseks olid ka raadiorelee jne. ühendused... kahjuks mu märkmik väeosade- kutsungite andmetega varastati viimasel ööl enne kojutulekut

Minu mäletamist mööda Viljandist Tartusse helistamine käis läbi Riia...

Õige koht sul kaardil, kpr Karu. Kasarmust edelassse jääv lähim hoone oli staap, kagussse jääv peaks söökla olema , lõunas olev peaks ohvede ühikas olema ja põhja pool peaks tõesti teine kasarmu olema, see mis siin kaardil põhja jääb on aparatuuri remondi töökoda.

Märkmiku vargusest on muidugi tuline kahju! Aga mul on üksjagu ka Kaliningradi oblasti armeede kutsungeid ja väeosanumbreid, nii et kui tahad, võin Sulle mäluvärskenduseks neid siia üles panna. Aga siis peaks tegema vist uue teema (nt BSR maaväed või lausa armeede kaupa).

Minu teada olid lennuväepolgud ja nendega seotud lennuväljatagamispataljonid/-baasid ning side- ja raadiotehnilise teeninduse pataljonid/roodud ühe kutsungi all (siis tuli küsida väeosa nr järgi). Näiteks "Vesnjanka" oli Pärnus nii 655. hävituslennuväepolgu, 96. obato e. lv-tagamispataljoni kui ka 195. obs rto e. side- ja raadioteh. teeninduse pataljoni (vastavalt s/o-d 40361, 31556 ja 73537) kutsungiks.

Tahaksin küsida ühte-teist selle troposfääriside üksuse kohta:

Kuidas need statsionaarse R-410 seadmed välja nägid? Kas on kellelgi pilte (või teab keegi mõnd netiaadressi juhatada)? Kui ma 1990-te algul Metsnikult mööda sõitsin, paistsid maanteele puude vahelt u 5-6 m kõrgused vertikaalselt maapinnale paigutatud lamedad "metallkorvid" -- kas need olid ka troposfäärisidega seotud? Sellised "korvid" olid ka Laagri lähedal õhukaitsediviisi sidesõlme positsioonidel.

Kui palju selles Valga rühmas mehi oli (sh ajateenijaid-ohvitsere-praporštšikke)? Kui palju oli statsionaarsel jaamal autosid-haagiseid (mobiilsel R-410-l oli vist kokku 8 )? Moodsamad jaamad koosnevad vist paarist masinast ning antennid on KUNG'i katusel.