Eesti ohvitserid Vene kodusõja rinnetel 1918-1920

[MOrav]

Et sellist kirjandust ei tarvitse alati silma alla sattuda, siis sisukord hiljuti ostetud "Belaya gvardiya" nr 7-st (Moskva: Posev, 2003), mille sisuks seekord "Beloe dvizhenie na severo-zapade Rossii". Põhiallikaks Looderamee arhiiv ja L. Zurovi arhiiv, mis antud Raamatukogusse-fondi "Russkoe Zarubezh'e".

Sisukord siin:

http://pilt.ee/photo/400710/8534473/

Näiteks Nublule on selles hea ülevaade Loodearmee lennuväest koos lendurite elulooandmetega ja kuidas lennukid Eesti kätte liikusid. (Ja B. Sergijevski kirjutab oma mälestustes, kuidas Looderarmee õhujõudude tegelasi ei paigutatud Eesti koonduslaagreisse... ) Jne.

[Külaline]

Huvitav, kust seda osta saab? Mul on vaid Rahvusraamatukogus tehtud koopia.

Ja B. Sergijevski kirjutab oma mälestustes, kuidas Looderarmee õhujõudude tegelasi ei paigutatud Eesti koonduslaagreisse...

Nagu ülejäänuid oleks.

[MOrav]

Tartust Rosenfeldi käest, Tallinnas Narva mnt tal pood, kui tellida, ehk saab Moskvast tuua. Hind 273.- oli.

[MOrav]

Puht uudishimust - kus see "L. Zurovi arhiiv, mis antud Raamatukogusse-fondi "Russkoe Zarubezh'e"" füüsiliselt asub? Ei viitsi võrgust otsida...

[Külaline]

Tänan! Zurovi arhiiv peaks Moskvas olema. http://bfrz.ru/cgi-bin/load.cgi?p=main& ... 20страница

[MOrav]

Tänu minult ka.

Varasemat "Belaja gvardijat" saab zip-itult siit:

http://www.posev.ru/almanah/archive/

[štabskapitan]

1990-te aastate keskel andis Venemaa Riiklik Sõjajaloo Arhiiv välja oma ajakirja "Vojennaja bõl", millest ilmus kümmekond numbrit. 1994. aasta 5. numbris on artikkel Pihkva Põhjakorpusest. Autoriks Venemaa eestlane Peeter Lillenurm, kes töötas siis vist Vene MID-s. Arhiiv andis välja ka mälestuste sarja, kus on ilmunud polkovnik A. von Hoerschelmani mälestused "V rjadah Dobrovoltšeskoi Severo-Zapadnoi armii". Moskva 1997.

[r2r]

1990-te aastate keskel andis Venemaa Riiklik Sõjajaloo Arhiiv välja oma ajakirja "Vojennaja bõl", millest ilmus kümmekond numbrit. 1994. aasta 5. numbris on artikkel Pihkva Põhjakorpusest. Autoriks Venemaa eestlane Peeter Lillenurm, kes töötas siis vist Vene MID-s. Arhiiv andis välja ka mälestuste sarja, kus on ilmunud polkovnik A. von Hoerschelmani mälestused "V rjadah Dobrovoltšeskoi Severo-Zapadnoi armii". Moskva 1997.

Autoriks mitte Peeter Lillenurm, vaid Pavel, tema poeg.

[Anonymus]

Kaevasin nüüd vana teema üles aga mõned minu poolsed kommentaarid.

Loodearmees teeninud ohvitserid (VRSA 40298 n 1 s 67). Säilik oli dateeritud kunagi 1919. aasta detsembris.

Staabikapten Egon Bathelt. 3. patarei ülem. LA-s 14.8.1919.
Leitnant Roman von Tiesenhusen.
3. diviis. A/polk. Hoerschelmann - ratsapatarei ülem.

alamkapten (staabikapten) Egon Bathelt oli Balti pataljoni patarei esimene ülem. '
leitnant Roman von Tiesenhusen - Teenis erinevatel ametikohtadel BP aga sai haavata juunis 1919. kui oli 3 kompanii ülem. Minu andmete järgi jäi invaliidiks

http://mdz1.bib-bvb.de/cocoon/baltlex/B ... l?prozent=

A/polk. Hoerschelmann kas tema võiks olla vanemleitnant Walter von Hörschelmann?

[hillart]

A/polk. Hoerschelmann kas tema võiks olla vanemleitnant Walter von Hörschelmann?

Vaevalt küll, sest selline auastmes alandamine oleks ju ennekuulmatu.

[medal]

Google Booksi järgi on raamatus "Russia in original photographs 1860-1920" seoses 1916. aasta sündmustega mainitud kedagi staabikapten A.S. Hoerschelmanni.

Sama raamatu alguses on tänatud kedagi kolonel (eks ta siis polkovnik oli) Alexander Hoerschelmanni.

[Anonymus]

Parandage mind kui olen valesti arusaanud. Auastmete võrdlus Eesti Sõjaväes. Ülemjuhatatja pvk 10 maist 1919.
Endise Vene mereväe vanemleitnant vastas Eesti mereväe kaptenleitnandile mis omakorda vastas maaväe kaptenile.

Endises Vene mereväes vastas 2. järgu kapten alampolkovnikule.
Vanemleitnant→2. järgu kapten.

[toomas tyrk]

vanemleitnant ei võrdu II järgu kapteniga. Vanemleitnant on ikka vanemleitnant. Oli ka Eesti mereväes. Ja nagu ise esimeses punktis kirjutasid = kapten (algul tegelikult muidugi alamkapten ) maaväes.

1. 2. ja 3. järgu kaptenid olid juba vanemohvitserid, ja vastasid siis kolonelile, kol-ltn ja majorile maaväes...

[Anonymus]

Vanemleitnant→2. järgu kapten.

Ma mõtlesin et peale vanemleitnandi auastet tuleb 2. järgu kapten. Vabandan kui minu noole vahele panek segadust külvas.

[toomas tyrk]

Eee, tegelikult külvasin siin ise ka segadust.

Tegelikult peaks olema jah nii, et vene mereväes oli vanemleitnant (1911-17) madalaim staabiohvitseri auaste. Sellele järgnes 2. järgu kapten ja siis 1. järgu oma.

Maaväes olid vastavad auastmed siis kapten (vanemleitnandi vaste poleks siis mitte staabikapten, nagu ekslikult kirjutasin), alampolkovnik ning polkovnik.

Pole täpsemalt kursis, kuidas seal Laidoneri käskkirjas need vene mereväe auastmed esialgu eesti omadeks olid "tõlgitud". Igatahes hiljem oli küll kapten-leitnant võrdne 2. järgu kapteni auastmega. Vanemleitnant oli säilinud ning võrdne maaväe kapteni auastmega. Vahepeale oli aga tekkinud kapten-major (maaväes lihtsalt major).

Pigem on küsimus selles, et kui mereväelane tõesti ka teenis maaväes, ja teda ülendati auastmes, siis kas tema auaste "tõlgiti" ringi maaväe auastmeks.

Tolleaegset praktikat jälgides - ma ütleks, et pigem ei...