Käib I Balti Kanalil alates kella 21.00
Teemaks on Vene rinne vastuluure ohvitseride elu ja teenistus I maailmasõja ajal Balti piirkonnas. Täiesti tasemel film, ohtralt kõrgekvaliteetset arvutigraafikat, palju lahingustseene jne.
Ühe sõnaga, soovitan.
Teleseriaal "Impeeriumi hukk"
Nägin vist ka esimest seeriat sellest sarjast. "Vist" selle pärast, et mitte päris algusest peale, lihtsalt sisu järgi otsustades, et ilmselt oli esimene.
Ilmselt venelasele sari meeldib. Räägib vene riigist kui see veel oli riik
Minul tekkis kohe isu norida igasugu pisiasjade kallal. Praegu noriks võib-olla ainult neil teemadel mida vabalt valdan. Ehk lennukid ning see ainuke lennurünnak seal esimeses (või mis iganes) seerias.
Või tegelt pisut häiris ka see, et et selles seerias mis mina nägin polnud mingeid masse. Kas vene kinos pole enam raha massitseenide jaoks inimesi osta? I M-s oli masside sõda. Seal aeti inimesi ikka päris suurte jõukudena ringi. Seal filmis oli suurim kogum vast ühe rühma suurune, mis korraga kaadrisse mahtus. Roodu ei näinud, armee staap oli täiesti kaitsetu.
Lennurünnakust - see (ilmselt arvutigraafikas tehtud) lennuk oli midagi hoopis hilisemast ajat. Aga ok, see oli vähemasti biplaan
Noolpommide loopimine oli aga realismist kaugel. Esiteks - tol ajal (filmis on raske muidugi kronoloogiat jälgida, aga nagu aru võis saada - jutt käis Rennenkampfi ning Samsonovi armeede rünnakust 1914) EI LOOBITUD LENNUKEILT VEEL MIDAGI.
ok, ehk veidi hiljem või selle lahingu lõppfaasis hakati ka lennukeilt üht-teist alla viskama. Nii puht teoreetliselt rääkides. No vot siis võttis lendurvaatleja kaasa kasti nende nooltega. Ning võttis peoga sealt kastist ning viskas neid vastavalt heale äratundmisele. Kellele rohkem, kellele vähem...
Ok, oletame et oli selline vinge lendur-vaatleja, kes suutis sealt kastist puistata neid nooli sellise pilvena, nagu seal filmis näha oli. Noole energia pidi olema maale jõudes ikka nii suur, et see võis läbistada vabalt ratsaniku koos hobusega. Kui ta tabas pehmet pinnast - uppus täielikult. Kõva kattega teedel jäid noolte pead nii palju tee peale, et võis vigastada hobuste jalgu. Ja seetõttu nähti neis nooltes ka teatud teede "mineerimisvahendit".
Filmis nähtud stseen maha kukkunud mehest nool seljas (kas ta komistas enne, kui noole sai? nool oli risti seljas!!!); Pehmesse pinnasesse tunginud nooled, millede pead olid väljas - kõik jättis mulje lihtsalt asjatundmatusest...
Ja reaalses elus ei olnud hobused ka nii lollid..
Nii palju sellest esimesest seeriast. Rohkem ma ei vaadanud...
Ilmselt venelasele sari meeldib. Räägib vene riigist kui see veel oli riik
Minul tekkis kohe isu norida igasugu pisiasjade kallal. Praegu noriks võib-olla ainult neil teemadel mida vabalt valdan. Ehk lennukid ning see ainuke lennurünnak seal esimeses (või mis iganes) seerias.
Või tegelt pisut häiris ka see, et et selles seerias mis mina nägin polnud mingeid masse. Kas vene kinos pole enam raha massitseenide jaoks inimesi osta? I M-s oli masside sõda. Seal aeti inimesi ikka päris suurte jõukudena ringi. Seal filmis oli suurim kogum vast ühe rühma suurune, mis korraga kaadrisse mahtus. Roodu ei näinud, armee staap oli täiesti kaitsetu.
Lennurünnakust - see (ilmselt arvutigraafikas tehtud) lennuk oli midagi hoopis hilisemast ajat. Aga ok, see oli vähemasti biplaan
Noolpommide loopimine oli aga realismist kaugel. Esiteks - tol ajal (filmis on raske muidugi kronoloogiat jälgida, aga nagu aru võis saada - jutt käis Rennenkampfi ning Samsonovi armeede rünnakust 1914) EI LOOBITUD LENNUKEILT VEEL MIDAGI.
ok, ehk veidi hiljem või selle lahingu lõppfaasis hakati ka lennukeilt üht-teist alla viskama. Nii puht teoreetliselt rääkides. No vot siis võttis lendurvaatleja kaasa kasti nende nooltega. Ning võttis peoga sealt kastist ning viskas neid vastavalt heale äratundmisele. Kellele rohkem, kellele vähem...
Ok, oletame et oli selline vinge lendur-vaatleja, kes suutis sealt kastist puistata neid nooli sellise pilvena, nagu seal filmis näha oli. Noole energia pidi olema maale jõudes ikka nii suur, et see võis läbistada vabalt ratsaniku koos hobusega. Kui ta tabas pehmet pinnast - uppus täielikult. Kõva kattega teedel jäid noolte pead nii palju tee peale, et võis vigastada hobuste jalgu. Ja seetõttu nähti neis nooltes ka teatud teede "mineerimisvahendit".
Filmis nähtud stseen maha kukkunud mehest nool seljas (kas ta komistas enne, kui noole sai? nool oli risti seljas!!!); Pehmesse pinnasesse tunginud nooled, millede pead olid väljas - kõik jättis mulje lihtsalt asjatundmatusest...
Ja reaalses elus ei olnud hobused ka nii lollid..
Nii palju sellest esimesest seeriast. Rohkem ma ei vaadanud...
See biplaan filmis oli reaalselt lendav Po-2, nii ütleme et "зачет"
Sakslaste "supersuurtükk" oli 30-lõpu venelaste raudteekahur.
Loomulikult Zeppelin ja soomuslaev on arvutigraafika aga selle eest päris korralik arvutigraafika, parem kui näiteks PQ-17 oma.
See et inimmassi jääb väheks on nagu jah, õige märkus. Üldse ei ole mingit pinget näha, et nagu mitte maailmasõda õues, vaid mingi meelelahutus.
Ideoloogiliselt film muidugi jätab meeldiva aga kahjuks mitmetimõistetava mulje. Et nagu oleks tore kui kõik oleks tõesti nii nagu filmis, aga vaat kahjuks päris nii ei olnud.
Et umbes on olemas tore, aus ja hiilgav Vene Impeerium. Ja elavad seal toredad, ilusad ja julged inimesed. Aga ühel hetkel võim läheb paadialuste ja saksa spioonide kätte, ja ilusad ja julged inimesed lihtsalt annavad seda ära, ok, mitte päris ilma võitluseta, aga siiski.
Samuti meeldis mulle see mõtte et revolutsionäärid=riigi kukutajad=saksa spioonid=riigi reeturid
Samuti ilusti näidatud juutide rool kogu selles protsessis -
Eriti hea kild oli kui juudist hotelliomanik Vilniauses jagab õpetusi nõudepesijale:
"Бог мой как вы моете тагелки? Только гусские офицеры будут есть из таких ггязных тагелок. Ского сюда пгидут гегманцы они евгопейская культугная нация и вы что им тоже будете подавать такие ггязные тагелки?"
Ilmselt Nikita Mihhalkovile on Zuroffist poxxuj
Nii et nagu Suvorovi raamatutega - ideed on iseenesest vahelt isegi sümpaatsed, aga kahjuks mitte eriti tõesed.
Aga peale seda satusin ühel telekanalil Bondartchuki "Sõja ja Rahu" peale
ning jah...ütleme et ikka ei kannata võrdlust.
Samas, muidugi, ei sarja et vaatasin tõelise huviga ning üldiselt kogu selle värk jätab täiesti meediva mulje. Ehk, võrreldes postperestroika aegse pornoga ja bandiitide-seriaalitega on täiesti näha vene filminduse taassünni.
Lisaks sellele, filmis osalevad tänase päeva mainekamad vene noored näitlejad, päris suurearvuliselt.
Siiski, tegemist on esimese korraliku Vene filmiga I Maailmasõjast (OK, Moonsund välja arvatud)
Kui sellele lisada märtsis linastunud "Türgi gambiiti" ehk mängufilmi 19 sajandi Vene-Türgi aegse detektiivi kus vene "osobist" püüab türgi spiooni siis on näha selged patsienti paranemise märke
Sakslaste "supersuurtükk" oli 30-lõpu venelaste raudteekahur.
Loomulikult Zeppelin ja soomuslaev on arvutigraafika aga selle eest päris korralik arvutigraafika, parem kui näiteks PQ-17 oma.
See et inimmassi jääb väheks on nagu jah, õige märkus. Üldse ei ole mingit pinget näha, et nagu mitte maailmasõda õues, vaid mingi meelelahutus.
Ideoloogiliselt film muidugi jätab meeldiva aga kahjuks mitmetimõistetava mulje. Et nagu oleks tore kui kõik oleks tõesti nii nagu filmis, aga vaat kahjuks päris nii ei olnud.
Et umbes on olemas tore, aus ja hiilgav Vene Impeerium. Ja elavad seal toredad, ilusad ja julged inimesed. Aga ühel hetkel võim läheb paadialuste ja saksa spioonide kätte, ja ilusad ja julged inimesed lihtsalt annavad seda ära, ok, mitte päris ilma võitluseta, aga siiski.
Samuti meeldis mulle see mõtte et revolutsionäärid=riigi kukutajad=saksa spioonid=riigi reeturid
Samuti ilusti näidatud juutide rool kogu selles protsessis -
Eriti hea kild oli kui juudist hotelliomanik Vilniauses jagab õpetusi nõudepesijale:
"Бог мой как вы моете тагелки? Только гусские офицеры будут есть из таких ггязных тагелок. Ского сюда пгидут гегманцы они евгопейская культугная нация и вы что им тоже будете подавать такие ггязные тагелки?"
Ilmselt Nikita Mihhalkovile on Zuroffist poxxuj
Nii et nagu Suvorovi raamatutega - ideed on iseenesest vahelt isegi sümpaatsed, aga kahjuks mitte eriti tõesed.
Aga peale seda satusin ühel telekanalil Bondartchuki "Sõja ja Rahu" peale
ning jah...ütleme et ikka ei kannata võrdlust.
Samas, muidugi, ei sarja et vaatasin tõelise huviga ning üldiselt kogu selle värk jätab täiesti meediva mulje. Ehk, võrreldes postperestroika aegse pornoga ja bandiitide-seriaalitega on täiesti näha vene filminduse taassünni.
Lisaks sellele, filmis osalevad tänase päeva mainekamad vene noored näitlejad, päris suurearvuliselt.
Siiski, tegemist on esimese korraliku Vene filmiga I Maailmasõjast (OK, Moonsund välja arvatud)
Kui sellele lisada märtsis linastunud "Türgi gambiiti" ehk mängufilmi 19 sajandi Vene-Türgi aegse detektiivi kus vene "osobist" püüab türgi spiooni siis on näha selged patsienti paranemise märke
-
Un' Recluta
- Liige
- Postitusi: 147
- Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
- Asukoht: Ida-Virumaa
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist