Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Some]

Piinlik lugu aga mulle Kõlvart meeldib... Kuigi mulle ükski tänapäeva erakond ei sobi.

[Jaanus2]

Kahtlemata jõuline ja põhimõtetega poliitik (ka aus), aga eesti kultuuriruumi taastamist või tugevdamist tema juhtimisel Tallinnas (pealinn kogemata) loota ei ole. Ta on ise seda keerutamata öelnud ja lubanud seista senise (iseseisvale riigile ebanormaalse) olukorra säilimise eest. Meeldib Kõlvart, peab meeldima ka KE, tulevikus peab meeldima ehk ka KE juhina.

[Some]

KE ei meeldi. Samasugused karjeristid kui reff. Kõlvart tundub kuidagi pragmaatiline - umbes nagu korralik KÜ esimees. Et ta Eesti kultuuriruumi eest seisma hakkab, seda ei ootagi... Isegi eestlased ei saa sellega hakkama.

[Kriku]

ka aus

On üsna naiivne arvata, et Keskerakonna ladvikust keegi poleks kahtlaste afääridega kursis.

Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.

[Poti soldat]

Kõlvarti kohta olen kuulnud et pidavat olema kompetentne ja suure töövõimega, aga see on ka ohukoht, kuna peaministriks saades oleks tema võime venemeelset agendat läbi suruda vägagi arvestatav.

[Jaanus2]

Mõtlesin aususe all seda, et räägib ausalt oma põhimõtetest ja kavatsusest, mitte ei aja tüüpilist KE ümmargust ja mittemidagiütlevat juttu. Vähemalt veel mitte seni, äkki veel õpib.

[Kriku]

Nii Kõlvarti kui Toomi muudab ohtlikuks nende võimekus. Loone on samal põhjusel täiesti ohutu, lihtsalt vastik kuulata.

[Some]

Seda küll jah... Aga keda meil eestlastena vastu panna on?

[muruniiduk]

Seda küll jah... Aga keda meil eestlastena vastu panna on?

Täna justkui ei olegi. Ei oska küll kahjuks hetkel nimetada ühte tugevat kandidaati, kes suudaks erinevad osapooled koondada.

[Kriku]

Toom ei koonda nüüd küll kedagi peale venemeelsete.

[Runkel]

Toom oma suhteliselt liberaalse agendaga on (sala)kaval, sovettide seas kahtlane element. Seevastu Kõlvart on aus (kui sõna "aus" veel kasutada) sovett, multikulti nõukogude pere taust ja konservatiivsed väärtused. Neil mõlemal on potentsiaali kõnetada ka eesti publikut omas nišis. Mõlemate potentsiaali on jäädvustanud ka Kapo aastaraamat (Toom vist protsessis edukalt Kapo vastu (?), Tallinna linnapea Vene saatkonna luurajate-saadikute mehkeldamise ja sellest raporteerimise osas edutult).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Rein RUUTSOO sellest, mix eestlased KÕLVARTit ei usalda

Rein Ruutsoo: Ossinovski saamine peaministriks ei tekitaks eestlastes vastumeelsust, küll ei saa seda öelda Kõlvarti kohta

..

Kõlvartile südamest kaasa elava RusDelfi ajakirjaniku Vitali Bestšastnõi nägemuse kohaselt pani Kõlvartile (ja seega Keskerakonna täisedule) põõna eestlaste natsionalism. Kõlvarti „peamine puudus olevat, et ta on mitte-eestlane“.(Delfi 26. 11. 2021). Venekeelsete ajakirjanike poolt meeleldi kõneks võetavat eestlaste ja teiste Baltimaade nn tiitelrahvaste rahvuskesksust ei maksa üle hinnata. Ei voola ju näiteks praeguse Läti presidendi Egils Levitsi - juudist inseneri peres kasvanu soonte mitte tilkagi „läti verd“.

Ka pole mul kahtlust, et näiteks Jevgeni Ossinovski (kelle nö eesti juured on jäävad Kõlvartile lausa suurusjärgu alla) peaministriks saamine ei tekita eestlaste vähegi nimetamisväärset tõrget, pigem vastupidi. Probleemiks on eelkõige Ossnovkski partei tagasihoidlik mõjukus parlamendis.

Lausa programmiliselt Venemaa patrioodiks pürgimine (vene kooli, nn kaasmaalaste programmi edendava „diktandi“ patroneerimine jne) pole kustutanud Kõlvartil „omaks“ võtmisel probleeme ka venekeelsete hulgas. Vitali Bestšastnõi viidatud hiljuti kanalis ETV+ Kõlvartit käsitlenud saates, väitis Mihhaili õde, et „Eesti ühiskond on ksenofoobne“.

Kontekstiga luuakse mulje, et silmas peetakse eelkõige või ainult eestlasi. Kuid „Eesti ühiskond“ koosneb õige arvukatest kogukondadest. Miks väike Miša eestikeelsesse lasteaiarühma ei sobitunud, – see jääb hämaraks.

Kuid kiusamisrohkeks kujunes Mihhaili koolitee siiski Lasnamäe vene õppekeelega koolis ja kaldun arvama, et mitte päris juhuslikuks. Eestlastel, kel on olnud õnn vene kroonuga kokku puutuda, võttis veidi aega, et lahti mõtestada keelendeid, millega slaavlased lõunapoolsemaid, eelkõige nn tööbatti väärliseks arvatud „vennasrahvaid“ kõnetasid.

Nendega võrreldes kõlab „nigga“ lausa hellitusnimena. Seega pole juhuslik, et oma kodulinnaosas Lasnamäel, sai Kõlvart kaugelt vähem hääli, kui omal ajal Savisaar! Küllap püsivad vanema põlvkonna eestlastegi mälust jäljed vene kroonus avalikult viljeldud rassismist. Kuid Lasnamäel Savisaarele lausa kümne tuhande häältega allajäämine kõneleb sellestki, et Kõlvartile ei andnud oma häält ka märgatav osa slaavlastest.

Kõlvarti karjäärikõveras etnilise aspekti õhutamise eesmärk on aimatav. Sedakaudu summutatakse tõsiasja, et hoolimata edusammudest eesti keele valdamisel ei ärata juba Kõlvarti kehakeel, kõnemaneer ja avaramalt kommunikatsiooniline muster jne usaldust. Usalduse peamiseks allikaks on aga viis, kuidas ja milliste vahenditega poliitikat tehakse. Viimased kaks aastat, kui võimul püsimine sai silmnähtavalt Kõlvarti kinnisideeks, on usaldust jätkuvalt õõnestanud. Kurval kombel toimib eesti poliitilise maastiku mustris omalaadselt nn „ühendatud anumate seadus“.

Kõlvarti ja venekeelsete valijate omavahelise usalduse tõstmise võtmeks on Eesti riigi ja venekeelsete vahelise usaldamatuse õhutamine. Täiendava võimaluse selleks andis Covid-19 epideemia. Venemaal „Sputnik V“ nime all toodetava vaktsiini kasutamine Euroopa lõhestamiseks leidis Kõlvarti näol selle kohandaja ka Eestis. Pole vähegi usutav, et juristi haridusega Kõlvartil ei mõista ravimeile turundusloa andmise eeldusi Euroopas. Kuid valijatelt lisahäälte kogumise väljavaade kaalus moraali üles.

..

Mis siis see „tasuta“ saade siis midagi muud on, kui Venemaa poolt Eesti valimistesse raha pumpamise „pehme“ skeem. Niisiis järjekordne „idaraha“! Huvitav, kuidas näeb Keskerakonna juhatus partei nn Kõlvarti tiiva sponsoreerimisest Venemaa poolt. Kelle huvides on, et Kõlvati positsioon parteis tugevneks ja just „idaraha“ toel! Kui mõnel spordiala Kõlvart ehk ongi musta vöö vääriline, siis poliitikas teenitakse must vöö välja eelkõige tegusemise moraalsuse ja usaldusväärsusega. Eestikeelse valija vaatenurgast väärib Kõlvart tegevus kindlasti kollast kui mitte juba punase kaarti.

„Tasuta“ saadud „Tallinna uudiste“ sisu käsitlust pole hetkel käepärast, kuid vaevalt erineb selle räige kallutatus Kõlvarti massiivsest promomisest saates „Tere hommikust, Tallinn". Eelmise aasta kolme esimese kuu jooksul oli selle kõigi Tallinna elanike maksudest rahvastatud saate täheks muidugi Kõlvart, kes laiutas (just nimelt laiutas!) ekraanil 16 korral. Täies kooskõlas Kõlvarti deklaratsioonidega, et „rahvustel ei tohi teha vahet“, hõivasid järgnevad kohad Tallinna kolm venekeelset abilinnapead - Vadim Belobrovtsev (8 etteastet), Betina Beškina (5 etteastet ) ning Andrei Novikov (3 etteastet). Eestikeelseist abilinnapeadest pääsesid korra ekraanile Kalle Klandorf ja Eha Võrk. Aivar Riisalul polnud aga tallinlastele nähtavasti ütelda. (Delfi 09.04.2020). Ei pea olema eriti tähelepanelik lugeja, et märgata et tollal kõige enam promototute ja tema tänagi endisest meeskonnast jätkajate nimed on ühed ja samad!

Kõlvarti „tasuta“ koostöö Putini televisiooniga on vaid üks episood meeri pikemast Tallinna ja avaramalt kogu Eesti venekeelsete valijate Kremli mõjuväljas hoidmise strateegiast. Kõlvarti lõputuil kurtmistel, et Covid-19 leviku põhjuseks on venekeelse teabe vähesus, on teeninud vaid ühte sihti – rõhutada valijaile, et ta seisab vankumatult vene keele tõstmise eest vähemalt lingua franca staatusse ka Eesti avalikus elus. Seda eesmärki täitis president Kaljulaidigi jultunud tänitamine! (Kõlvart nõudis, et president esineks avalikkuses vene keeles). Kuid nagu Sergei Metlev on näidanud, ei peitu venekeelsete vaktsineerimisleiguse põhjus mitte teabevaeguses. Peamine põhjus on usalduse puudumises Eesti riigi ja meedia vastu. Selle süvendamine on aga Kõlvarti võimu- ja valimisstrateegias kesksel kohal. „Põhimotiiv on see, et Eesti kavatsused nende [venekeelsete] suhtes on alati pahatahtlikud ning õige viis sellega toime tulla on kanda taskus prisket rusikat. Ära usalda“. Ära kuula. Ära ürita mõista“. (Postimees 8. november 2021).

Just nimelt see „kolmainus“ on olnud silmakirjalikult epideemiaga võitlemisega oma häältepüüdmist maskeerinud Kõlvari mitmete algatuste nurgakiviks.

Kõlvarti võimustrateegiat analüüsinud Andrei Kuzitškin tabas kohe ära otseseose valimisreitingute ja „Vene propaganda porri sukeldumise“ vahel. Kahjuks on järeldus, et „riigi probleemide üle spekuleerimine valimiseelse käiguna hävitab iga poliitiku maine“ (EPL 18.03.2021) probleemne. Kristiina Kallas on leidnud, et Kõlvart on oma väljaütlemiste ettevaatlik. Muidugi,- eestikeelseis valijais kinnistab Kõlvart näiteks „linnapea-ehitaja“ kuvandit. Ja on eestlastegi seas neidki, kellele tema autoritaarsuski imponeerib (näiteks seegi, kuidas Kõlvart ei pidanud vajalikuks õiguskantsleri kriitilisest hinnangust koolidele linna poolt jagatud korraldustest väljagi teha).

Venekeelsete valijatega suheldes kasutab Kõlvart aga igat võimalust usaldamatuse õhutamiseks Eesti riikluse vastu. Meenutagem kasvõi ässitavaid repliike Eesti riiklike tähtpäevade „pähe määrimisest“ või Eesti politsei kõrvutamisest Valgevene julmuritega (need leiab üksnes RusDelfi või Postimehe venekeelseist väljaandeist). Keeleliste barjääride „jaga ja valitse“ taktika näib töötavat – Kõlvarti tõeline missioon jääb eestlastele tihti küünilise taktika varju.

Et Kõlvarti-poliitiku missioon, nagu kinnitab ajakirjanik Bestšasnõi, sai alguse nn Pronksööst, tuleb tema karjääri mõtestamisel pidada süvatunnuslikuks. Seda toetavad ajakirjanike kaeblused selle üle, kuidas salakaval Eesti valitsus venekeelseid oma lubadustega pettis ja sedakaudu saab silmitu märatsemine isegi ülla protesti oreooli. Täna ei peaks ju mõtleval olendil olema kahtlust, millised jõud on vastasseisude kesksed osapooled ja rahastajad Donbassis, Poola-Valgevene piiril. Moldovas, Gruusias ning tollal ka Eestis.

Pronksiköö esimeses vaatuses (kriisi instseneerimisel) jäid peale hoopis kogenum Putini ametkonnad, teises õnneks meie. Seejuures ei kahtle ma Venemaa patriootidest ajakirjanike ja Kõlvartigi isiklike tunnete siiruses. Kellegi pole keelatud Eestiski olla Venemaa patrioot. Kuid okupatsiooni legitimeeriva pronksist kimääri (just nimelt kimääri!) kiire toimetaminekunagiselt Suvorovi ja Gagarini puiestee nurgalt kalmistuvaikusse tõmbas olulise piiri, mis säästis meid halvimast, kuid paraku mitte metastaasidest.

Eesti stabiilse arengu ja rahvusliku julgeoleku seisukohast pole Kõlvart arusaamad moraalist, ja Eesti poliitikas osalemise tegemise praktikad kaugetki kõrvalised. Eesti valija ei usalda Kõlvartit, ei usalda põhjendatult ja mitte tema etnilise tausta tõttu, mille pedaalimises paistab läbi katse takistada tema poliitilise profiili läbivalgustamist.

[Runkel]

Ruutsoo paugutab hästi.

[puudulik]

Raske usaldada inimest, kes oleks konkureeriva kuritegeliku gängi poolt autopommi plahvatusega peaaegu teise ilma saadetud. Siiamaani kõrvaltrepikoja inimesed mäletavad pauku, mis oli mõeldud Mihhailile kõrvalt paraadnast, autojuht sai surma hoopis...

[nimetu]

Täna justkui ei olegi. Ei oska küll kahjuks hetkel nimetada ühte tugevat kandidaati, kes suudaks erinevad osapooled koondada.

Ise tahaks näha Jüri Luige juhtimist, aga reaalsusesse tagasi tulles... vist ei olegi.
Tegelikult Ratas on väga osav diplomaat. Kui tal viitsimist oleks, siis saaks osapoolte sobitamisega hakkama küll. Iseasi kas ma tema poliitikat pooldaks.