Liikluse planeerimisest

[AMvA]

Loen kahte viimast posti siin teemas ja ei oska muud öelda, kui et: mehed, õppige autoga sõitma. Kui väike jõnks teel sunnib silmad suureks ajama, siis ei kujuta ette, mis siis juhtub, kui mõni ootamatum takistus teele ette satub.

[Peeter]

Tõenäoliselt nende postitajate ja ma arvan, et enamuse selles teemas kirjutajate jaoks ei olegi sellest probleemi, pigem paneb ohkama selline ajuvabadus. Probleemiks on pigem see, et meil on peale kasvanud/kasvatatud uus plejaad juhte, kes ei pruugi olla nii sügislibedates kui talvistes tingimustes (nagu praegugi) üldsegi valmis ise autot juhtima sellistes ajugeeniuste leiutatud riukatrikkides. Kui mina õppisin sigulliga 86nda talvel, mis oli väga külm, hakkama saama vanade suvekatega, ja ainult ühe pidurdava rattaga, käia sellega uisuplatsil ringe tegemas ja sõita Anneluhale rajatud lumerajal paakide kaupa, õppida ära -30-ga igapäevaselt auto käima saama ja ringi sõita, siis praegustel ma pelgan küll sellist krunti all pole. Ja siis ongi neil nii, et kui teehooldus on ülejala tehtud, ja juhil ei auto- ega ohutunnetust pole ja kui käest läheb, siis konkreetselt ja kindlalt. Hea on kui kellegi elu siis kaasa ei võeta..... Lihtsalt polegi võimalusi sellist ekstreemkoolitust kuskil teha.
P.S. Järgmist talve alustasin juba tutikate Nokia naeltega, mida ootamatult tilkuma hakkas.

P.S. Ja veel: Ma ei mõista mis kiiks ja/või vajadus see küll selline on, et pea igas postituses peab üritama teisi halvustada ja ennast "kõvamehena" näidata. Rohkem tasakaalukust ja üksteisemõistmist, härrased!

[vanahalb]

Jõnksusid võib muidugi teha kui muidu igav sõita on aga ainult imbetsill juhib teineteisele vastu tulevad sõidukid kokku - nii nagu Kaarepere väravatega tehti. Kui juba jõnksutada siis ikka lahknemise suunas. Kaarepere väravad olid küll tõenäoliselt kellegi bakatöö mis küündimatuse tõttu jäigi kaitsmata. Või on Maanteeametil mingi usutavam seletus ?

Aga muidu vaatab igaüks asja ikka oma mätta otsast. Keilasse tehtud ringid ei ole minuarust kõige parem mõte sest see tee viib Paldiski sadamasse. Igasuguseid ülegabariitseid veoseid tehakse võimalusel alati laevaga sest laevadel pole erilisi piiranguid. Soomes öeldakse mõnes raadiojaamas õhtuti marsruudid kus öösel eriveosed liiguvad. Vist kolmapäevalt juhtusin kuulama rutiinset teadet et Raahest läheb kuhugi sisemaale 88 meetri pikkune veos ja öeldi orienteeruvad kellaajad kus ta millalgi on. Meie endi metallilõikur on natuke alla 120 tonnine veos 27 m poolhaakega ja selle mööda Soomet ringivedamine on nii igapäevane tegevus et keegi teisi liiklejaid eraldi teavitama ei hakkagi.
Eestis see niiväga tavaline ei oleks ja igasuguste laudaväravate, "turboringide" jms tõttu kohati isegi võimatu. Kui riigi eesmärgiks ongi idud , äpid ja seljakottidega boldineegrid siis on teine asi ja ehitagu mis tahavad. Skandinaavia mõõdus autosid on Kesk-Euroopas samuti kuigipalju proovima hakatud sest juba süsinikujälje tõttu pole alla 35 tonnist koormat mõtet vedama hakatagi. See tähendasb ka pikemaid autosid ja täiesti võimalik et Maanteeamet saab lähima kümnendi jooksul kogu oma loomingu uuesti maha lõhkuda.

[Peeter]

Rääkisin ükskord veoka-tõbi mehega. Ütles, et see kuradi Viljandi-maantee turboring on ikka paras nikastus küll. Selle ringi taga on nii Mersu kui Volvo servised ja tema peab siis neid koolend veokaid läbi selle kividega turboringi sinna tõmbama. Ütles, et no-ei-mahu-ära. Teine veel sabas konksuotsas ja siis laveeri nende kivide vahel. Ütles, et ühte Volvo-lõõtsa linnaliini servisesse tõmmates lõhuti lõõtsas olnud mootorgi kunagi ära. Midagi oli tuksis, õhud maas, üles ei saadudki ja otsustati lohistada Volvosse ära, no ja siis kivide otsa see saba jäigi. Peale seda tehti vähemalt kivid madalamaks (või sellest tingitud jama tõttu), alguses olid nad ikka väga püsti ju.
Hiljuti vahetasime pikemalt mõtteid FB-s mingi tegelasega selle Riia-ringide "uus-projekti" mõne osa-ringi asjus (paistis mingi sealne lipsuga asjapulk olema. Kildu rebisime omavahel ja kokkuvõtvalt leidsin, et näiteks juba kasvõi, et kui linn on tellinud läbi selle Riia-Aardla ringi mitmeid linnaliine lõõtsaga sõitmiseks, siis oleks võinud linn rahastades lasta selle ringi ka sellise teha, et rahva külilikukutamise hirmus ei peaks bussijuhid seda siis 5-10 km/h-se kiirusega läbima. Aga no kus sa sellega: vastu tuli pidev jutt, et kõik vastab nõuetele ja üleüldse kas sa ka tead palju maa maksab jne. Nii suure projekti puhul nii oluliseks ja kauaks tehtud töö ja siis 10 meetritki suurema ringi tegemine tähendaks kohe pankrotti? Rõhutasin veel talle, et "antud ring on Riia-Valga-Tartu-Jõhvi-Narva-Piiteri trassil paiknev transiitliikluse osa aga mitte mingi nurgataguse kõrvaltänava ringike kuhu veokad iial ei eksigi", aga noh.... Ja jäigi mees enda juurde, et kõik on ok. Samas järgmine või ülejärgmine päev ilmus Postimehes ühe veoautojuhi intervju, kus ta konkreetselt kirjeldas neid uusi kavandatavaid ringe ja ka juba rajatud kogujateede ringe: "no ei mahu läbi!"
Üks tuttav veokajuht, (kes seal kah ukerdanud on ja kes selle kohta ka kirjaliku järelepärimise tegi), ütles, et "siis tuleb lihtsalt nõudeid muuta, et selliseid sitahunnikuringe rohkem ei oleks võimalik ehitada!"

[Peeter]

Jõnksusid võib muidugi teha kui muidu igav sõita on aga ainult imbetsill juhib teineteisele vastu tulevad sõidukid kokku - nii nagu Kaarepere väravatega tehti. Kui juba jõnksutada siis ikka lahknemise suunas. Kaarepere väravad olid küll tõenäoliselt kellegi bakatöö mis küündimatuse tõttu jäigi kaitsmata. Või on Maanteeametil mingi usutavam seletus ?

See on ikka väga jube lugu, kui selline Kaarepere-pasa tasemega asi üldse bakatöö teemanagi kuskil arutluse alla tuleb.

[maksipoiss]

Tõenäoliselt nende postitajate ja ma arvan, et enamuse selles teemas kirjutajate jaoks ei olegi sellest probleemi, pigem paneb ohkama selline ajuvabadus. Probleemiks on pigem see, et meil on peale kasvanud/kasvatatud uus plejaad juhte, kes ei pruugi olla nii sügislibedates kui talvistes tingimustes (nagu praegugi) üldsegi valmis ise autot juhtima sellistes ajugeeniuste leiutatud riukatrikkides. !

Praegustes tingmustes maanteel ees sõitjaid vaadates ei jõua ära imestada, mis moodi inimesed sõidavad, enne igat kurvi läheb aktiivseks pidurite näppimiseks. Ime siis et kraavid autosid täis on, eelmine pühapäeva õhta oli Viljandi ja Kanaküla vahel 2 tk kraavis

[AMvA]

Aga muidu vaatab igaüks asja ikka oma mätta otsast. Keilasse tehtud ringid ei ole minuarust kõige parem mõte sest see tee viib Paldiski sadamasse. Igasuguseid ülegabariitseid veoseid tehakse võimalusel alati laevaga sest laevadel pole erilisi piiranguid. Soomes öeldakse mõnes raadiojaamas õhtuti marsruudid kus öösel eriveosed liiguvad. Vist kolmapäevalt juhtusin kuulama rutiinset teadet et Raahest läheb kuhugi sisemaale 88 meetri pikkune veos ja öeldi orienteeruvad kellaajad kus ta millalgi on. Meie endi metallilõikur on natuke alla 120 tonnine veos 27 m poolhaakega ja selle mööda Soomet ringivedamine on nii igapäevane tegevus et keegi teisi liiklejaid eraldi teavitama ei hakkagi.

Läbi nende Keila ringide veab Harmet pidevalt oma ülegabariitseid majamooduleid Paldiski sadamasse ja pole Harmeti juhtidega rääkides kuulnud, et probleeme oleks.

PS. Mis puudutab tõesti eriveoseid, siis ka nende vedamisest teavitatakse Eestis inimesi meedia vahendusel. Hiljuti vist veeti mingeid elektrituuliku juppe. 88 meetriseid veoseid veetakse heal juhul kord aastas.

PPS. Mis puudutab seda 27 meetrist haaget, siis olles töötanud metallifirmas vedasime umbes samasugusega metallist ehituskonstruktsioone ja sellega oli meie autojuhtidel kohati isegi lihtsam manööverdada, sest ka tagarattad pöörasid.

[vanahalb]

Need majamoodulid mida ma olen näinud Eesti teedel liikumas on tavapärasest laiemad. Võib-olla ka natuke kõrgemad aga mitte eriti pikad ega rasked.
Laius laiuseks, iga koorem mis üle 3 m lai on juba eriveos aga see pole niisugusel ringil eriti oluline sest treiler all on ikka standardlaiusega.
Pikkadel või rasketel veostel võib niisugustel teedel probleeme tulla ja nehh neid niisugustele trassidele spetsiaalselt tekitada. Kui keegi Keilast tee peale ei päāse siis selle vastu on juba ammu valgusfoorid leiutatud.

No ja need haagised ning poolhaaked ei ole sugugi mitte kõik juhitavate tagasildadega. Kui ma Tallinnas E-kat eksamit tegin oli autokooli poolt tavaline tendiga 18 m poolhaage millel tagasillad pöörasid. Ei olnud ühtegi paha sõna öelda, keeras peaaegu samad kurvid välja nagu sõiduautoga. Enamasti on siiski nad jāikade silmadega ja nii hästi ei lähe. Täishaage pöörab ka palju paremini kui poolhaage sest skandinaavia 25 m auto sõidab enamvähem samu kurve nagu euroopa 18 m . See meie 27 m poolhaage küll selliseid kurve välja ei võta kui tavapärane soome täishaakega 25 m rekka sest tagumised sillad pole juhitavad ning koos autoga on seal kokku 14 telge. See on selleks et teljekoormus inimlikesse piiridesse jääks.

[mongol]

Läbi nende Keila ringide veab Harmet pidevalt oma ülegabariitseid majamooduleid Paldiski sadamasse ja pole Harmeti juhtidega rääkides kuulnud, et probleeme oleks.

Ju sa siis oled nii mõttetu nippel, et pole peetud vajalikuks just sulle kurta. Kõikide kategooriatega sõites (A-st CE-ni) on need lollakad ringid ja eriti hammastega variandid ikka täielik idiootsus. Korrektselt liigeldes ei saagi üle 10 km/h neid läbida, eriti mingit teist 12-meetrist mölakat pukseerides.
Anduritega foorid ja klassikaline T- või X-ristmik oleks märksa lihtsam, ringid ei sobi igale poole lihtsalt. Eriti minimõõdus, millel keskosa tehaksegi juba madalam, et suured masinad saaks "lõigata". Kus see loogika on - ring nagu oleks, aga tehakse juba ette sirgekssõitmise variant. Keila Paldiskipoolne näiteks on selline, kus ma rooli keerata ei viitsigi, ei C, D, B ega ka A-kategooria masinaga. Sõiduauto on madaldusega ning pole probleemi otse sõita. Miks see idiootne ring seal siis üldse on?

[Kapten Trumm]

Siin käib mingi eduraporteerimine - Maanteeameti lollakaid "liiklust rahustavaid ringteid" kiruvad kõik - rekkamehed, kelle auto pöörab napilt välja ja kulutab seal koledalt rehve kuni sõidutautodeni, kelle juhtidel need rekkad ees venivad.

Selle asemel et teha Keilasse üks korralik kahetasandiline sissesõit, tehti sinna mingi 50 halli varjundit "rahustamisest" ning maanteeameti planeerimishiiglased eales oma viga ei tunnista - laome neid ringe kuhu vaid pähe tuleb.

Ma sõidan Paldiski vahet mõned korrad nädalas ja olen talvel seal ringteedel neid lillepeenras rekkajälgi küllalt näinud, kui see läikima poleeritud ring järgmisele leedu juhile liiga libedaks osutub.

Koht, kus osa autosid jääb venima, ei rahusta liiklust, vaid ärritab juhte ning tekitab mõttetuid möödasõite - möödasõit on kõige ohtlikum manööver muide.

[AMvA]

Selle asemel et teha Keilasse üks korralik kahetasandiline sissesõit, tehti sinna mingi 50 halli varjundit "rahustamisest" ning maanteeameti planeerimishiiglased eales oma viga ei tunnista - laome neid ringe kuhu vaid pähe tuleb.

Su arvates on see kahetasandiline lihtsalt kolm meest labidaga ja nädalaga valmis? Uuri veidi, mis see maksab ja kire siis.

[Kapten Trumm]

Mõne aasta pärast jõuab Tallinna ringtee järg Keilasse, siis ehitatakse viaduktid ikkagi.

[AMvA]

Just, ehitatakse siis kui selleks on raha eelarves planeeritud jaolemas, mitte saamatute autojuhtide näpuviibutuse peale.

Sõidan neid ringe iga nädal mitu korda ja suvel pea iga päev ning pole siiani probleemi näinud.

[Kapten Trumm]

Siin pole keegi rääkinud saamatusest (vähemalt sõiduautodega) neid ringe läbida.
Ma olen ise neid ka korduvalt pidanud läbima KV "kümneka" mersu roolis, mis on suht väike veoauto - ebamugav/tülikas on tõesti.
Ma sõidan Paldiski poole täna õhtul, tõenäoliselt 17-19 vahel on neid venivaid rekkasid tee täis, mööda ei saa, rekka taga lendab korralik pasapilv ja Keila ringteedel käib aegluubis.

Eriti nõmedad on veel need kaherajalistele ringidele radade vahele pandud äärekivid, libedaga poolhaagise ettearvamatu liikumine neid ületades on pea kindel.

Kui sõidutrajektoor on arusaamatu/ebamugav, siis ei maksa imestada, kui need "punased jooned" kiirelt kulusid.

[AMvA]

Läbi nende Keila ringide veab Harmet pidevalt oma ülegabariitseid majamooduleid Paldiski sadamasse ja pole Harmeti juhtidega rääkides kuulnud, et probleeme oleks.

Ju sa siis oled nii mõttetu nippel, et pole peetud vajalikuks just sulle kurta. Kõikide kategooriatega sõites (A-st CE-ni) on need lollakad ringid ja eriti hammastega variandid ikka täielik idiootsus. Korrektselt liigeldes ei saagi üle 10 km/h neid läbida, eriti mingit teist

Üks omanikke on väga hea tuttav, aga no ju siis ma ikka olen mõttetu nippel jah .

Kui sa ei saa neid ringe A-katiga sõidetud, siis äkki peaks ühistranspordi poole vaatama?