Kooliraamatutes ei kasutata määratlusi soe/ külm vaid konkreetseid temperatuure ja 0C on kokkuleppeline temperatuur, millel vesi jäätub (273,15 K).
Soojustehnikas kasutatakse arvutustes Kelvini skaalat, kus puuduvad miinustemperatuurid ja mis algab nullist:
absoluutne nulltemperatuur 0K = -273,15 °C ja
inimese keskmine kehatemperatuur on 310,15K =37 °C
https://www.rapidtables.com/convert/tem ... lsius.htmlKellel on veel vana plasmatelekas (töötava ekraani temperatuur ca 35C) saab isegi käega tunda (1cm kauguselt), kuidas praktiliselt kehatemperatuuriga võrdse temperatuuriga pind, kiirgab sooja.
Selles viidatud ajaveebis on erinevad mõisted sassis.
Siin on arvestatud pinnaühiku energiavahetuse võime erinevust olenevalt pinnakattest.
Läikiva pinnakatte puhul toimub ainult soojuse ülekanne konvektsiooni teel ja soojuskiirgus on minimaalne.
(Kes ei usu, võib panna uue, puhta ja läikiva roostevaba panni pliidile kuuma ja nii kätt selle kohal hoides kui ka mõõtes infrapuna termomeetriga (see näitab pannilt peegelduvat toatemperatuuri) panni kohal tuntavat sooja pole, isegi kui pann on paarsada C kuum ja puudutamisel kõrvetab koheselt kätt.
Ja korrata sama katset malmpanniga.
Soojusenergia erineva ülekandeviisi pärast ka liha praeb erinevatel pannidel erinevalt.)
Radiaatorite puhul on ainsaks oluliseks teguriks viimistluse peegeldusvõime – mida läikivam pind, seda vähem soojust see kiirgab. Seetõttu on kroomitud või poleeritud roostevabast terasest radiaatoril väiksem võimsus võrreldes sama mudeliga värvitud viimistlusega. Erinevus on tavaliselt 20-25%.
Siin räägitakse võimsuse erinevusest aga võimsust mõõtes ongi nii, et kui võrdse temperatuuride vahega, radikatest võrdne kogus vett läbi lasta, siis nad ongi võrdse võimsusega olenemata energia ülekande viisist.
Teaduslikust vaatenurgast oleks mattmust radiaator muidugi kõige tõhusam valik, kuid selle ja läikivvalge radiaatori võimsuse erinevus on vaid 1%.
Siin läheb jutt juba energiasäästu, tasakaalustuse ja soetushinna võrdlusele.
Kuigi igasugune energiasääst on teretulnud, saate radiaatorite täpse suuruse määramisega saavutada palju suurema säästu (paljud väga lihtsad soojuskao kalkulaatorid võimaldavad halvimat stsenaariumi, nii et võite saada 20% suuremad radiaatorid kui vajate) ja kasutades termostaatventiilid.
Ega energiat ise juurde ei tekki ega ka kao kuhugile ja oma koldes põletatud kütusest eraldunud soojus jõuab lõpuks ikka maija kui termomeetriga mõõta. Aga kui ruumis on soojust kiirgav pind, siis inimese kehalt lahkuv soojushulk on väiksem ning ruumi temperatuur võib selle arvelt olla madalam, mis annab energiasäästu.
(Eelpool viidatud raamatus on sellest pikemalt kirjutatud.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.