Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Kriku]

Suur osa Narva LV keskerakondlikest aferistidest läks ise Keskerakonnaga tülli: https://www.err.ee/1102303/keskerakond- ... -meelitada

Keskerakond pole Narvas võimul.

[Jaanus2]

Et Narvas on nagu on ja ka Tallinnas, tuleneb ka sellest, et Laari ajal lubati meil kohalikke omavalitsusi euro-onude soojal soovitusel valima ka mittekodanikud. Nüüd ei saa neilt enam hääleõigust ära ka võtta, isegi EKRE mitte. Mis korra antud, see on. Loogiline, et neile on kõik venepärane ja N. Liitu meenutav armas, mida kuidagi kaotada ei saa.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://ekspress.delfi.ee/kuum/hendrik- ... d=91827821
Väga mõtlema panev lugu, kuidas kesikud haridusministri kohal on lihtsalt silmi sulgenud ja probleemi eitanud ning Kremlile mõningates piirkondades usinalt järelkasvu kasvatanud, selle asemel, et probleemidega juba ammu tegeleda. Näitena tuuakse, et Narvas lokkab omavalitsuse halduses olevates koolides ikka venestamine ja mõningaid venekeelseid koole juhivad isikud, kes absoluutselt sinna ei sobi.

..otse sigaha artikkel muideks - respect tegijatele
Kohustuslik läbi lugeda kõigile, keda see (eesti julgeolekule oluline) teema siin vähegi huvitab...

Gustav Adolfi gümnaasiumi ajal kutsusime Narva kooli endale külla. Direktor ei saanud sellist asja otsustada. Käsud-keelud käisid läbi linnavalitsuse proua. Ei. Null, null, null, null. Nad ei saa lubada, et avastatakse – eesti keeles nad suhelda ei suuda. See on täiesti suletud süsteem.

[Kilo Tango]

Et Narvas on nagu on ja ka Tallinnas, tuleneb ka sellest, et Laari ajal lubati meil kohalikke omavalitsusi euro-onude soojal soovitusel valima ka mittekodanikud. ...

Poleks neile seda hääleõigust antud, oleks meil suuremad probleemid. Igal teemal on mitu otsa. Antud juhtumil näen ma pigem Haridusameti ja Keeleinpsektsiooni tegematajätmisi ja silma kinni pigistamist. Võimalik, et see on toimunud ka veel kõrgemal tasemel. Samas oodata, et Keskerakonna haridusminister hakkaks seda parandama tundub kuidagi ... naiivne. Aga mine tea.

[AMvA]

Et Narvas on nagu on ja ka Tallinnas, tuleneb ka sellest, et Laari ajal lubati meil kohalikke omavalitsusi euro-onude soojal soovitusel valima ka mittekodanikud. Nüüd ei saa neilt enam hääleõigust ära ka võtta, isegi EKRE mitte. Mis korra antud, see on. Loogiline, et neile on kõik venepärane ja N. Liitu meenutav armas, mida kuidagi kaotada ei saa.

Arvestades, et hetkel on vist ainult ca 70 000 mittekodanikku meie veidi üle 400 000 mitte-eestlasest, siis see mittekodanikele KOV valimisõiguse mitteandmine eriti pilti ei muudaks, eelkõige Ida-Virumaal ja eriti Narvas.

[Roamless]

Riik oleks haridusministri ja ministeeriumi tasandil ammu pidanud omavalitsustele kuuluvad koolid liistule tõmbama. Varsti pea 30 aastat on mängitud pimesikku ja tegeldud "omariikluse edendamisega paberil". Aguri näide on väga hea, esialgu on lahkumine ja väljakukkumine suur, kuid ajapikku hakkab asi paranema ja väga tähtis on, et ka ärksamatel kohalikel on reaalne huvi asja vastu ning lastel avanevad kooli lõpetades hoopis uued võimalused, rääkimata sellest, et konkreetselt Kremli mõjuruumist tõmmatakse välja suur hulk kohalikke. Tõenäoliselt tegeldakse Narvas samasuguse "eesti keelse õppega", nagu minu kooliajal õpetati vene keelt ehk sisuliselt said selgeks mõned sõnad, aga selle eest oskasid neid mõnda sõna käänata igas vormis
Tooks positiivse näite elust enesest, töö tõttu on kokkupuude magistriõppe üliõpilastega, nö integreerunud venelasi oli võimalik eristada ainult nimekirjast nime järgi või sellega, et nad järsku omavahel vene keeles rääkima hakkasid. Eestikeelne jutt oli aktsendivaba, nagu eestlastel. Ei julge öelda, et see kehtib kõigi kohta, kuid antud näide jättis väga hea mulje. Lisaks olid nad väga hästi kursis nii eestikeelse, kui ka venekeelse meediaruumiga. Kõiki ei suuda me kindlasti "eestlasteks" muuta, kuid kui lihtsalt silm kinni pigistatakse, siis pole midagi imestada, kui ükshetk pronksöö vol2 puhul lüüakse käsi kokku, et kuidas see on võimalik peale nii pikka omariiklust.

[Jaanus2]

Lätis nad valimisõigust ei saanud ja ei paista, et seal probleeme rohkem oleks, pigem vähem. Valijaskonnast sõltub väga palju valitava kogu koosseis, ka vähe hääli ühele või teisele poole võib tähendada palju. Narvas vähem, aga Tallinnas ei oleks Keskerakonna ainuvõim ilma nende häälteta kindel. Narvas lasti asi käest juba päris alguses, kui valimisõigus oli ainult kodanikel. Riigi tasandil ei ole keegi tahtnud seni Narva ja selle kandiga tegelda ja on lastud neil omatahtsi toimetada. Ei ole meil olnud Keskerakonna valitsus kogu aeg, aga isegi tänavanimesid ei ole suudetud ära muuta riigi käsuga. Kohalikud ei pruugi tahta, aga nad ei taha paljusid asju.
Narva kohta veel - kuskilt tuleb sealt ka väga häid eesti keele oskajaid, vist sealt ühest koolist. Täiesti või peaaegu aktsendivabasid sealjuures, mis ei ole venelaste puhul tavaline. Saab küll eesti keelt omandada ka ilma keelekeskkonnata, samamoodi oli võimalik nõukaajal võõrkeel selgeks saada.

[Urams]

Käin iga päevaselt mööda ehitus objekte ,kontori poole peal eesti keel ,töölisklass suuremalt jaolt ukraina ja venelased.Väga tihti on tulnud olla tõlk noorte töödejuhatajate ja muukeelse töölisklassi vahel.Minu vene keel on pärit stroibatist ,
tänapäeva ehitus leksikonist ei tea midagi aga huijovina ja hren teevad kõik selgeks.
Kahju on vaadata kui noorte eesti meeste üle irvitatakse kui juhtun kuulma siis tõmban
oma stroibati mattide plaadi käima ,siis ollakse vait.Juhtusin töötama kahe ukrainlasega,Taga-Karpaatiast pärit ei osanud vene keelt aga tehtud töö sai.Jõuad
masinaga objektile siis tihti öeldakse,et hea kui juht oskab mõlemaid keeli.


,k

[slider]

Indohiinast pärit kolleeg nägi vaeva ja käis eesti keele kursustel aasta jagu, tänaseks räägib juba igapäeva asja päris hästi. Sama vana (ca 30+ umbkeelne Lasnakooli) kolleeg häbeneb kui räägime eesti keeles tema juuresolekul. Too kohalik kes ei viitsinud keskkoolis eesti keelt väga tõsiselt võtta, siiralt kahetseb
Georgiast pärit tüüp ütles kohe ära, et kui "minuga tuled siin muus kui eesti k. rääkima siis..." solvub.

Eksole, "sample rate" on 3 aga siiski on ka lootus, et kõik saab korda. Mu postituse 30+ kangelane ehk võtab ka end käsile..

[tuuba]

ehitustandrilt ja Narva venelastega seoses.
Mõni aasta tagasi oli ühel Virumaa objektil alltöövõtjaks Narva firma, kõik venelased , eesti keel suht null.
nende eestööline /brigadir oli eelmised 8 aastat Soomes töötanud---mehel soome keel suus (aktsent nii tugev, et mina sain tema soomest raskustega aru) aga eestit-paar sõna.
rääkisime siis ,et miks nii--ta vastas :Soomes ei hakka keegi sinuga vene keelt rääkima (kuigi osatakse) ,nii tulebki keel ää õppida. aga Eestis vastavad kõik kohe vene keeli kui selle kasutusele võtad.
eks ma isegi rääkisin nendega venes kuna siis oli suhtlus kiirem ja vigadevabam.
kokkuvõttes--rääkige iga võõrkeelsega esimesed 10 minutit eesti keeles ja kui siis miskit välja ei tule , võtke kasutusele mandariin või korea või miski muu keel..
PS täiskasvanud mehed olid kõik Eesti Vabariigi poolt--nad teadsid,missugune on elu Venes.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=91958059

..koolidirektor AGUR selgitab jätkuvalt hästi lahti IdaViru venekeelse paraleelmaailma olemust

..

Te sooviksite põhikoolide riigistamist. Sellest, et te Ida-Viru kohalikku võimu ei usalda, sellest saan hästi aru, aga palju vähem sellest, miks te usaldate riiki. Millel põhineb teie veendumus, et riik suudaks koolipidajana kõike paremini teha?

Jah, ma olen kindel, et enamik inimesi usaldab riiki koolipidajana. Selle heaks näiteks on riigigümnaasiumite kontseptsioon. Ida-Virumaa põhikoolid riigistada – see on ainuvõimalik ja ainuõige samm, mida võiks astuda. Kas kogu Eestis, selles ei ole ma kindel. Venekeelsete põhikoolide lõpetajate tase ja keeleoskus ei ole niisugune, nagu põhikooli lõpetaja tase peaks olema. Sealne õppimiskultuur on hoopis teistsugune. See sõltub koolidest ja koolijuhtidest. Vene õppekeelega koolid ei tee sellist tööd, mis oleks Eesti riigi vääriline ja sobilik.

Te viitate, et vene koolid on riigivastased?

Otseselt nii ma ei ütle, aga nad ei ole kaasaja hariduse väljakutsete tasemel. Ütlen seda nii pehmelt, kui saan, sest kui ütlen midagi karmimat, siis tulevad sellest pealkirjad. Aga jah: põhihariduse tase sõltub koolidest ja eelkõige koolijuhtidest.

Kohalikud omavalitsused hoiavad ametis koolidirektoreid, kes töötavad riigi eesmärkidele vastu?

Selliste sõnadega ma ei ütleks, aga kindlasti saab seda teha palju parema kvaliteediga ja riigi hüvanguks. Koolijuhte määrab ju kohalik omavalitsus, mille valivad inimesed, kelle lapsed õpivad neissamades koolides. See on ringkaitse. Koolipidamise ideestikku ei saa sellises sumbunud olukorras muuta.

..

..enam paremini ju öelda ei saakski

Sama staabikeeles: tegelik olukord meie IdaViru venekeelsetes koolides on allapoole linnakanalisatsiooni taset - elik sovetskii sojuuz.. ning selline olukord tuleneb vahetult kohalike venekeelsete omavalitsuste olemusest ja suundumustest.. elik selle regiooni koolide riigistamine ongi tegelt ainus võimalus

[Runkel]

Kui Võrno on juba meediaõps, siis ühiskonnaõpetust võiks anda Andrei Vesterinen.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..sul teemasse ka midagi nagu oli vä

Ning mis seob siin Hannes VÕRNOt ja Andrei VESTERINENi - peale selle muidugi, et mõlemad on EV missiooniveteranid // omavad teenetemärke

[gooligan]

tegelikult peaks Riigikogus ju hääled koos olema, et võtta kindel suund vene koolide kaotamiseks.
Ei tea tõesti, kuidas Isamaa või EKRE põhjendavad valijatele "vastuseisu" ühele oma valimislubadusele.
Kui EKREl nii suur tuhin rahvaga nõu pidada, järsku peaks hoopis eestikeelse kooli teema rahvahääletusele panema?

[Jaanus2]

Valitsuskoalitsioon hääletab koos. Keskile jäävad vene koolid, EKREle abielureferendum, Isamaale pensionireform, kõik saavad valijatele meeldida. Ainult et midagi on tähtis ja midagi on asendustegevus Eesti arengu seisukohast.