Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Jaanus2]

Mõned seadused tunduvad meil eestlastele ja venelastele eraldi olevat. Näiteks nimeseadus. Üks ema vaidleb praegugi, et kas võib nimeks panna Nelery - ei olevat piisavalt eestipärane. Aga EV kodaniku Yana nimi on ürgeestilik. Et Venemaal kirjutatakse nii ladina tähestikus? Aga mis see meie asi peaks olema? Tatianad ja Alekseyd ruulivad. Lätlased kirjutavad kõik nimed oma s-iga ja keegi ei kobise.

[tuuba]

selle Nelery-saaga taga on ju ühe või siis mitme Rakvere linnaametniku isiklik kius,mitte seadus/ed.

[Peter[L+]]

eestlane, kui rahvuse liige ,on selline isik, kelle esivanemad (ja katkematult vähemasti 5 inimpõlve tagasi) olid ka eestlased.
5 inimpõlve on minu pakutud, võiks olla ka rohkem, vähemaga ei saa leppida.

Siis ei ole meil hetkel ühtegi eestlast võtta. Eestlane, kui rahvuslik idenditeet tekkis 19saj. teisel poolel.
NB: sellega on nõus nii Helmed, kui rahvusluse ideoloog Lauri Vahtre. (vajadusel võin otsida viite)

[Kriku]

Etnos oli varem olemas, aga kogu see viie põlvkonna jura ei puutu teemasse.

[Peter[L+]]

https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... loosse.pdf Lisan viite .

[Madis Reivik]

https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... loosse.pdf Lisan viite .

Suht banaalne mula. Nt

"Aga on ka kultuuriline
mõõde. Ja see on see, mida me soovime, et
siia tulnud immigrandid omaks võtaksid,
et mis oli Jüriöö ja kes oli Lembitu ja
mis ikkagi juhtus 1944. aastal. Need on
sellised müüdid ja tabud, mis iga rahvuse
alateadvuses või teadvuses on, ilma milleta
kultuuriline identiteet ei püsi koos, keel
niikuinii."

Trallalalaa ja tralalla. Mis on Jüriöö. Aga mis on Jüriöö ? Kui Uku Masing ja Vetemaa ja ilmselt veel mõned ajaloolased päris korralikult kahtlustavad et Jüriöö oli sakslaste kaval plaan oma võimu suurendamiseks (kes need Padise mungad ikka ära tappis...) siis kas nad pole nüüd enam õiged eestlased ?
Mõte pole selles et tõestada et keegi on loll vaid tahan rõhutada et "defineerimine" kukub igal juhul läbi.

[A4]

Ruttoga oli-on teine probleem - mitte eestlaseks olemine vaid EV sünnijärgseks kodanikuks olemine. Sai kodakondsuse omal ajal kui optantide nimekirjas olnud isiku järglane. See esivanem ei tulnud pärast 1920.a. Eestisse. Selliseid on idas päris palju ja kui nad sünnijärgseteks EV kodanikeks tunnistatakse, siis võib neist tulla probleeme, võib aga ei pruugi. Valdavalt on need järglased kõik tänaseks igasuguse kultuurilise sideme eestlusega kaotanud. Hilisemaid "sugulisel teel" kodakondsuse pärinuid on Venemaal veel, aga õnneks enamus neist ise ei tea sellest pärandusest. Sünnijärgselt kodanikult ei saa keeleoskust ka nõuda, õpib ainult siis kui ise vajalikuks peab või amet nõuab.

Sellest ma räägingi tegelikult, et probleem – range kodakondsuspoliitika perspektiivist pole see muidugi mitte probleem, vaid eelis – on mitte rahvuses ja selle „tõestamises“, vaid kodakondsuse omandamises ning selles, kas „mitte-opteerunute“ järglased on sünnijärgsed kodanikud või mitte. Kehtivate seaduste tõlgendus ning haldus- ja kohtupraktika olid nii 1990. aastatel kui ka täna sellised, et ei, tegemist pole sünnijärgsete kodanikega, kes on nende järglased, kes 1920. aastatel opteeruda soovisid, kuid seda ühel või teisel põhjusel reaalselt lõpule viia ei saanud. Ja ega see suhtumine printsiibis väga vale ei olegi, sest tõepoolest, neid potentsiaalseid „kodanikke“ võiks Venemaa avarustel olla ilmselt kümneid tuhandeid, kuid nende tegelik side eesti keele, meele ja kultuuriga on üldjuhul olematu. Kuid Alli Rutto ja veel vist paarisaja temasuguse osas tehti millalgi 2000. aastate keskel kas ametnike või kohtunike poolt äkitselt teistsugune otsus, tunnistati nad sünnijärgseteks kodanikeks ning anti EV passid välja. Millalgi 2010. aastatel tegi kohus aga (ametnike taotlusel vist) teistsuguse otsuse ning leidis, et sünnijärgne kodakondsus on neile inimestele antud ekslikult vms. Sellest ka need viimase paari aasta kafkaliku sisuga lood, vaidlused jne. See Alli Rutto et al saaga päädis vist hiljuti kompromissiga (ma ei tea, kas kohtuliku, või ametnike-poolsega), et kord juba sünnijärgse kodakondsuse saanud inimeste puhul ei saa enam tagantjärele rääkida sellest, et see on neile antud „ekslikult“, ning neile jäeti see kodakondsus alles.

Aga see otsus ei laiene nüüd kõigile kümnetele tuhandetele „opteeruda soovinute“ järglastele, vaid ainult nendele paarisajale, kes sünnijärgse kodakondsuse said vahepeal „kogemata“ ja „ekslikult“.

Kui hea või halb see kõik on, on vist paljuski maitse ja maailmavaate küsimus. Mina pigem samuti ei tahaks avada akent selleks, et Eesti niigi suurt venekeelset ja -meelset elanikkonda veel kasvatama hakata. Teisest küljest – ega enamikel Läände emigreerunute sünnijärgsetest kodanikest järglaste puhul pole sidemed Eestiga, eesti keele oskus jne eriti palju parem kui „opteeruda soovinute“ järglastel Venemaal. Teine näide – Iisrael omal ajal ei löönud risti ette kui (endisest) Nõukogude Liidust võeti vastu sadu tuhandeid sisuliselt vene inimesi, kelle seosed juudi kultuuri või keelega olid sama olematud.

[Kapten Trumm]

Mulle on mulje jäänud, et Iisrael võttis olematu juudi juurtega inimesi vastu ka põhjusel, et nad said aru, et nende ambitsioonideks on rohkem rahvast tarvis - ka vältimaks, et araablased neid merre ei lükkaks. Kui strateegiline reegel on, et rindele ei saa saata eriti üle 10% elanikkonnast, siis nt 2M elanikkonnaga oleks võibolla araablased juudid juba merre lükanud.

See immigratsioon oli neile päris kulukas ja elujärgi polnud seal toona kiita - Golda Meir meenutab, et 60ndatel olid paljud kaubad kaardisüsteemiga ja suur väljakutse oli need immigrandid ka kuskile majutada.

[Poti soldat]

Iisraeli puhul polnud neil immigrantidel väga valikut, araablaste jaoks olid nad kõik niikuinii leppimatud vihavaenlased nii et ainus võimalus neil oli õppida heebrea keelt ja rohkem või vähem edukalt sulanduda Iisraeli juudi kogukonda. Kui me mingeid venekeelseid kaugete eesti juurtega tegelasi hakkaks idast sisse tooma, siis enamus neist muutuks lihtsalt osaks meie venekeelsest paralleelkogukonnast kelle integreerimisega meil niigi juba piisavalt probleeme.

[Kriku]

Jah, juutidele on venelane sotsiaalselt lähemal kui araablane.

[Jaanus2]

Iisrael on muidugi omaette tase - võtavad vastu kõik, kes vähegi juudid on või on kunagi olnud, näit. Etioopiast. Enamuse panevad edukalt oma uuesti leiutatud keelt ka rääkima. Venelased ongi seal suutnud kõige edukamalt keele õppimist vältida, aga nooremad juudiks hakkamisest ikkagi ei pääse. Meie oleks võinud ka Venemaalt kõik kunagised eestlased kokku koguda, paljud oskasid veel mingil määral eesti keelt ja kui ka ei osanud enam, oleks neil ikkagi olnud motivatsiooni uuesti eestlaseks saada rohkem kui keskmisel venelasel. Abhaasia eestlaste evakueerimine oli ainuke edulugu meil. Mis teha - juudid on suurriikliku mõtlemisega väikerahvas (Iisrael ennekõike, teised söögu heinu!), meie vaatame üle õla ja tunneme muret, mida Brüssel ja elevant meist mõtlevad ja kas venelastel on siin ikka kultuuriliselt piisavalt kodune ja mugav.

[mart2]

... kõik, kes vähegi juudid on või on kunagi olnud, näit. Etioopiast...

Lihtsalt repliigi korras täpsustus.
Vastavalt heale juudist tuttavale olen saanud juba varem teada, et Iisraelis jagunevad juudid "kastidesse" - õilsamad on kohapealsed põlisjuudid, kes pole kunagi lahkunud ja neile järgnevad Euroopast Holokausti eest põgenenud koos Etioopia nn. mustade juutidega. Lõpus on Venemaalt ümberasunud ja segatud verega isendid...
Miks Etioopia? Etioopia on ajaloos ja Vanas Testamendis kirjas kui Seeba kuninganna kodumaa ning tegelikult on ka seal püsinud judaism kuni tänapäevani!
Juudid tunnistavad Salomoni, Sheeba kuninganna ja nende järglaste sugulust.

OT lõpp.

[A4]

Mulle on mulje jäänud, et Iisrael võttis olematu juudi juurtega inimesi vastu ka põhjusel, et nad said aru, et nende ambitsioonideks on rohkem rahvast tarvis - ka vältimaks, et araablased neid merre ei lükkaks. Kui strateegiline reegel on, et rindele ei saa saata eriti üle 10% elanikkonnast, siis nt 2M elanikkonnaga oleks võibolla araablased juudid juba merre lükanud.

See immigratsioon oli neile päris kulukas ja elujärgi polnud seal toona kiita - Golda Meir meenutab, et 60ndatel olid paljud kaubad kaardisüsteemiga ja suur väljakutse oli need immigrandid ka kuskile majutada.

Ma antud juhul ei pidanud silmas Iisraeli riigi loomisele järgnenud paari aastakümmet. 1950. ja 60. aastatel oli Nõukogude Liidus ilmselt tõenäolisem spordilotoga miljon rubla võita, kui emigreerumiseks luba saada. Vaid pidasin silmas 1980. aastate lõpus alanud migratsioonilainet (endisest) Nõukogude Liidust, st ajastut, mil merre paiskamine Iisraeli riiki enam väga ei ähvardanud ning talongimajandust enam polnud. Siis tuli u 10 aasta jooksul Iisraeli üle miljoni vene juudi, kelledest pea pooled ei osanudki peale vene keele teisi keeli, ning kellest igat neljandat ei saanud juudi tavade ja seaduste konservatiivsema tõlgenduse järgi isegi juutideks lugeda. Iisraeli ühiskonda sulandusid need inimesed kokkuvõttes vist normaalselt, aga ei pääsetud ka seal läbiniste venekeelsete kogukondade ja asumite, venekeelse ajakirjanduse, telekanalite jne tekkest. Selle migratsioonilaine mõjud Iisraeli majandusele, teadus-arendus- ja tervishoiusektorile olid läbinisti positiivsed – suurenes mitte ainult töökäte ja tarbijate arv, vaid ka nt Iisraeli inseneride ja arstide arv pea kahekordistus.


Mis tänast Eestit ja neid nn venemaa-eestlasi, siis olgem ausad – ega keegi tõsiselt nende massilise migratsiooni peale siin mõtlema ei taha hakata. Suur osa riske ja muresid on ka põhjendatud. Seda, et need sisserändajad õpiksid ära eesti keele, on väga vähe loota olukorras, kus siin on „toimiv“ venekeelne keskkond neid ees ootamas. Sisserändajate lastega oleks aga lootust, kui õnnestuks likvideerida venekeelne haridussüsteem.

[tuuba]

venekeelset (või mis iganes muukeelset) haridussüsteemi ei pea ega tohigi likvideerida ( kuidagi kõhe hakkab--likvideerime...) vaid RIIGI rahastuse saab AINULT eestikeelne haridus ,alates lasteaiast lõpetades ülikoolidega (ehk siis riigiülikoolidest tasuta inglise-ja muukeelne õpe välja).
eraisikud ,nii füüsilised kui juriidilised, õpetagu kasvõi klingonit.

võetagu vastu seadus ja määrused ja 5 aasta pärast õpivad isegi nigeerlased tallinna tibikoolis eesti keeles.

praegune jama on sellest ,et meie, rahva , rahadega makstakse kinni nii narva venelaste venekeelsed koolid kui tibikoolide neegrite pidzini-keelne õpe.

[Peter[L+]]

AINULT eestikeelne haridus ,alates lasteaiast lõpetades ülikoolidega (ehk siis riigiülikoolidest tasuta inglise-ja muukeelne õpe välja)

Ja lektorid?