www.militaar.net

Eestikeelne kool ei ole vaid praeguse valitsuse teema. Kui vaadata olukorrale otsa, siis kahekeelne kool võib olla objektiivne paratamatus. Kahetsusväärne paratamatus. Kõik suured parteid on ruulinud (isamaalised ja ida poole kiikavad) ja tulemus on, et riik peab vene koole. Lätlased said vajaliku muutusega hakkama. Tegelikult imetlen neid, arvestades kui rängalt venestamine neid NLi ajal rappis. Oma mättalt vaadates, loomulikult ma ei näe mingit mõtet Tartus pidada venekeelset kooli, venelased assimileeruks hõlpsalt, ma arvan, laps käib huviringis, kus vene lapsed esindatud, kõik on eestikeelne ja tore. Vanematega vahetan tervitusi Tjere-tjere! Törts vene keelt nendega pole mulle mingi probleem ega mingi positsiooni väljendus. Aga oma kooliteele mõeldes Virumaal, ma vantidega ühes koolis küll ei soovinuks olla. Aguri koolile pean päkka.

Runkel kirjutas:Eestikeelne kool ei ole vaid praeguse valitsuse teema..

..lihtsalt meeldetuletuseks siis, et too "eestikeelne kool" ei ole meil olnud ka:

-- eelmise valitsuse teema
-- üleeelmise valitsuse teema
-- üleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleüleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleüleüleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleüleüleüleüleüleeelmise valitsuse teema
-- üleüleüleüleüleüleüleüleüleüleeelmise valitsuse teema

..ja nii kuni Elsa GRETŠKINAni välja

Gretškinaga sarnast joont on hoidnud järgmised haridusministrid: Rummo (Ref ja Liberaaldem), Olesk (Isamaa, ERSP), Kreitsberg (Kesk), Klaassen (Ref, Koonderakond), Lukas (Isamaa), Maimets (Isamaa), Loik (kommunist?) , Aaviksoo (Isamaa), Reps (Kesk), Ossinovski (Sots), Ligi (Ref), Lauri (Ref), Aab (Kesk).

See kooliteema on oluline, kuigi on raske korraldada. Kunagi oli hüüdlause, et keskharidus eestikeelseks 2000. aastaks, mäletate? Hõigati välja ja jäädi ootama isetäitumist. Kool on seotud muude riigielu ilmingutega, kus asju vene keelde dubleeritakse. See tekitab faktiliselt kaks riigikeelt, juriidiliselt võib selleks olla mis tahes. Tekitab jätkuva sisserände ida poolt, kasvõi perekondlikus liinis, sest keeleline hakkamasaamise barjäär puudub või on madal (praegu statistikas hästi näha). Ida poolt tulnutel (ka etnilistel mittevenelastel) on olude tõttu kiusatus panna lapsed olemasolevasse venekeelsesse kooli ja edaspidi sulanduda siin "venekeelsesse elanikkonda" selle asemel, et saada eestlasteks. Sama protsess, mis meil toimus kogu nõukogude aja jätkub nüüd vabas riigis, kuigi aeglasemalt. Ainus rahvus, kes nõukogude ajal umbes u. suhtega 60/40 eestistus, olid ingerisoomlased.

Kel teema vastu sügavam huvi, võiks selle doktoritöö läbi lugeda.

2korda2 kirjutas:Kel teema vastu sügavam huvi, võiks selle doktoritöö läbi lugeda.

..kel vähegi lugupidamist selle eestikeelse foorumi vastu siin, oleks võinud lisada, et SUMMARY IN ESTONIAN on lehekülgedel 118-122

Vähem tuleb viriseda ja rohkem vanainimese asja teha.

..et siis mida nimelt kuda see eelnevate postidega seostub

Hommikust saati refereering üleval.
https://novaator.err.ee/1210291/doktori ... elja-ruhma

Lugesin selle artikli läbi , väga lihtsustatud ja ei kajasta reaalset olukorda .
Reaalselt käib vaikne / hiiliv venestamine .

Kolmas rühm ehk etno-kultuuriliselt lõimunud inimesed moodustavad kõigist venekeelsetest umbes neljandiku. "Selle rühma liikmed on aktiivsed kogukonnatasandil ning kodanikuühiskonnas, võttes osa eri kultuuriliste ja religioossete ühingute tööst, osaledes avalikel üritustel ning tundes solidaarsust või samastades end teiste Eestis elavate venelastega," kirjeldab värske doktor neidki.

Need on siis lõimunud teiste venelastega, ma saan aru?

Runkel kirjutas:Gretškinaga sarnast joont on hoidnud järgmised haridusministrid: Rummo (Ref ja Liberaaldem), Olesk (Isamaa, ERSP), Kreitsberg (Kesk), Klaassen (Ref, Koonderakond), Lukas (Isamaa), Maimets (Isamaa), Loik (kommunist?) , Aaviksoo (Isamaa), Reps (Kesk), Ossinovski (Sots), Ligi (Ref), Lauri (Ref), Aab (Kesk).

Väike vahe on selles, et eelneval pea 30 aastal pole üleminek täielikult eestikeelsele haridussüsteemile (ja de facto venekeelse kooli likvideerimine) olnud enamike erakondade jaoks üldse mingi oluline teema, või siis vähemalt teema, mis prioriteetide ja lubaduste nimekirjades oleks kuskil väga kõrgel kohal olnud. Keskerakond on seejuures alati oma põhivalijaskonnast tulenevalt „jätkuva võimaluse eest valida kool vastavalt emakeelele vms“. Nõus, ei ole ka olnud tohutut ühiskondlikku „tellimust“ või „valmisolekut“ selle probleemi lahendamiseks, kõige vähem muidugi venekeelse elanikkonna enda poolt.

Nüüd on olukord vähemalt selles mõttes muutunud, et 2019. aasta Riigikogu valimiste programmides seisis eestikeelsele haridussüsteemile üleminek väga selgelt ja kõrge prioriteedina kirjas praktiliselt kõikide erakondade valimisprogrammides. Ka meie „kõige rahvuslikuma erakonna“ haridusprogramm lausa algas nende väga üheselt mõistetavate sõnadega. Sellest ei hakka isegi rääkima, et seesama kõige rahvuslikum erakond lubas ju üleüldse „teha pauku teistmoodi“ ja ära teha kõik asjad, millega varasemad stagnatsioonivalitsused ja kartelliparteid pole hakkama saanud. Ainsaks erandiks jäi arusaadavatel põhjustel Keskerakond, kuigi ka venekeelsete lapsevanemate seas on tänaseks juba väga suur hulk selliseid, kes on aru saanud, et ühiskonnas ja tööturul hakkamasaamise aluseks ja eelduseks on lastele korraliku eesti keele õpetamine.

Praeguse valitsuse koalitsioonileppest muidugi eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku kohta ei leia midagi, peale vajalike, kuid teisejärguliste meetodite a la teeme mingi eesti keele õpetamine nuti-äpi jms. Eks see lihtsalt on see hind, mida kaks „kõige rahvuslikumat erakonda“ peavad maksma selle eest, kui loovad koalitsioonivalitsuse Keskerakonnaga. Tuleb ilmselt oodata järgmist valitsust või järgmisi valimisi.

parkija kirjutas:Lugesin selle artikli läbi , väga lihtsustatud ja ei kajasta reaalset olukorda .
Reaalselt käib vaikne / hiiliv venestamine .

Võib-olla on viga ERR-i kokkuvõttes? Lugesid doktoritööd ennast ka? Ikka "ei kajasta reaalset olukorda"? Viimasel juhul paistab mulle asi nii:
Ühelt poolt on doktoritöö, mille on retsensent, juhendaja, hindamiskomisjon, kirjeldatud metoodika jne ja teiselt poolt on "ei kajasta reaalset olukorda". Kaalud pole võrdsed.

Mina ei tea kus ja kuidas Eestis käiks hiiliv venestamine (pigem ma näen tõepooolest lõimunud ja edukaid venelasi) aga ma tunnistan endale, et minu "kajakamber" päris kindlasti ei ole adekvaatne lõige ühiskonnast. Aita välja - mil moel ja kus toimub vaikne / hiiliv venestamine?

Mina ei tea kus ja kuidas Eestis käiks hiiliv venestamine (pigem ma näen tõepooolest lõimunud ja edukaid venelasi) aga ma tunnistan endale, et minu "kajakamber" päris kindlasti ei ole adekvaatne lõige ühiskonnast. Aita välja - mil moel ja kus toimub vaikne / hiiliv venestamine?

Küsiks kus kandis 2korda2 elab ?? ,ilmselt pole see kindlasti Narva või ida-virumaa ,muidu sellist juttu ei räägiks .

ugandiklubi kirjutas: Küsiks kus kandis 2korda2 elab ?? ,ilmselt pole see kindlasti Narva või ida-virumaa ,muidu sellist juttu ei räägiks .

Venestamise toimumisest saaks rääkida, kui olukord läheb praegu hullemaks kui ta siiani on olnud. Kas see on nii?