www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Juun, 2021 7:48

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1858 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117 ... 124  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2021 23:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
FBs on grupp nimega Советская Эстония- Eesti NSV ligi 12 000 liikmega. Lausa imekspandav, mida sealt leida võib...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2021 0:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Juun, 2020 15:29
Postitusi: 466
Lemet kirjutas:
FBs on grupp nimega Советская Эстония- Eesti NSV ligi 12 000 liikmega. Lausa imekspandav, mida sealt leida võib...


No tõepoolest. Bändi Ummamuudu legendaarne lugu "Kõnõtraat" on nende arvates näiteks ENSV-aegne :D Ja kas teadsite, et ENSV ajal oli olemas mingi müstiline Eesti Merevägi, mille laevade nimed kirjutati kirillitsas?

Teine samalaadne grupp, kus postitavad ja kommenteerivad peamiselt eestlased, on ENSV- Nostalgiline Nõukogude Eesti. Seal on lausa 50 000 liiget. Viskasin korra sinna ka täna pilgu peale. Panen näiteks ühe postituse:

Manus:
Screenshot_20210327-214330~2.png
Screenshot_20210327-214330~2.png [ 1.24 MB | Vaadatud 2634 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2021 11:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1808
Lemet kirjutas:
Armsad kaasmaalased...


Edasine venekeelne osa paras "lamemaalase" jutt. Nagu varemgi märkinud olen, ei ma ei viitsi juba mitu head aastat niisugustega argumenteeritult vaielda.

Sellise "südametunnistusele koputava" jutu peale on ainuõige tursa näoga vastata et valel pool rindejoont võitlesid su isa ja vanaisa. Õiged venelased võitlesid Vlassovi armees punase katku vastu.
Ja Valgevenes põletasid külasid partisanid ise et inimesi metsa meelitada. Sakslastel ega eestlastel polnud selleks ei vabu töökäsi ega bensiinigi.

Mõni on silmad punni ajanud ja "vaeeeeee" teinud aga kallale pole tuldud. Ega nad ei julgekski sest nagu suur väejuht A.Nevski ütles - kelle pool on tõde see ongi tugevam.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 28 Mär, 2021 17:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
Tsiteeri:

Teine samalaadne grupp, kus postitavad ja kommenteerivad peamiselt eestlased, on ENSV- Nostalgiline Nõukogude Eesti. Seal on lausa 50 000 liiget. 


Rootsis resideeruv HH Soome on seal eestvedajaks. Kelle arust elasid sealsed talupojad pärisorjuses ja said hernesuppi alles tänu Rootsi sotsialistlikule valitsusele priipärast süüa. Enne seda elati hurtsikutes ja nälgiti. Ja ENSV elu olla rootsude omast ikka mäekõrguselt üle. Tõsi küll, küsimusele, miks ta siis ise 1984 sest paradiisist lesta tahtis tõmmata ja kuidas ta kodumaa reetmise süüdistusest vaid poolteiise aastaga tingimisi pääses ta väga vastata ei soovinud.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 30 Mär, 2021 12:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mär, 2019 14:27
Postitusi: 487
Kas eduka integreerumise musternäide :D https://epl.delfi.ee/artikkel/92988543/ ... -pahameele

Tsiteeri:
Narva ekrelased: erakonna liikmete russofoobsed avaldused on tehtud sotsiaalmeedias ja kontekstist välja rebitud, presidendi kõne tekitas aga tohutu pahameele
Narva linnavolikogus loodi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon. Algatajad on Dmitri Gussev ja Aleksandr Andrejev (28), kes on nüüd EKRE Narva osakonna juhatuse liikmed.
Gussev töötab praegu ühes telekommunikatsiooniettevõttes, mis teenindab kogu Kirde-Eestit, Andrejev on aga suures ettevõttes elektritööde ja automaatika insener. Mõlemad astusid erakonda 11. märtsil.

Mis kodakondsus teil on ja kui head on teil lood eesti keele oskusega?

Gussev: Loomulikult, kui me oleme parteis, ei saa meil olla muud kodakondsust peale Eesti oma. Minu Eesti pass on üsna uus, ma sain selle eelmisel aastal suve lõpus. Andsin põhiseaduse ja eesti keele oskuse tasemeeksami.

Praegu loomulikult puudub keelepraktika. Ühel lihtsal põhjusel: Narvas puuduvad selle keele kandjad, puuduvad professionaalsed õpetajad kui keele kandjad. Meil on õpetajad täpselt samamoodi kunagi eesti keele ära õppinud, samas ülikoolis ja õpetavad seda.

Mis keeles te Mart Helmega räägite?

Gussev: Tal on suurepärane vene keel, aga meil nii suurepärast eesti keelt ei ole.

Andrejev: Mul on Eesti kodakondsus. See jäi mulle emalt, kes omal ajal andis eksamid ja sai selle. Ma õppisin vene koolis, aga pärast lõpetamist mõne aja pärast tegin eksami B2-le. Ja põhimõtteliselt suhtlen ma eesti keeles, aga kahjuks viimased kolm aastat on mul olnud väga vähe keelepraktikat ja sel põhjusel hakkan ma eesti keele rääkimist kartma.

Tähendab, kõige suurem probleem on hirm rääkida. Kohalikel inimestel väga levinud probleem, sest tihti nad mõistavad, et oskavad lugeda, aga kardavad rääkida. Eestlased on selles plaanis väga tublid, sest nemad räägivad vene keeles. Ma olen märganud, et suur hulk eestlasi valdab vene keelt heal tasemel.

Kas EKRE-sse astumine oli teie algatus või tuli teile ettepanek erakonna juhtkonnalt?

Gussev: Algatus tuli meie aktiivselt grupilt. Me ise lugesime läbi erakonna põhikirja ja programmi ning otsustasime, et see on erakond, mis võib meile sobida, on vastavuses meie vaadetega. Keegi meid kuhugi ei kutsunud, me ise läksime erakonna esindajate juurde, võtsime nendega ühendust, viisime läbi mõned kohtumised ja läbirääkimised. Selle tulemusena külastas Mart Helme Narvat. Me pöördusime EKRE juhtkonna poole konkreetsete ettepanekutega – muuta elu Narvas paremuse poole. Meid võeti kuulda.

Gussev: Erakond EKRE oli meie tulekust huvitatud.

Tuleb välja, et EKRE-l ei olnud Narva kohta plaane ja tänu teile otsustasid nad luua siin erakonna rakukese?

Gussev: Võimalik, et me lihtsalt kiirendasime seda protsessi.

Andrejev: Tõenäoliselt langes kõik kokku: meie pöördusime vajalikul hetkel ja nende jaoks tuli välja nii, et vajalikus kohas tekkisid vajalikud inimesed.

Kas EKRE juhtkond lubas teile midagi või olid võib-olla teie poolt mingid tingimused?

Gussev: Et meie läksime nende juurde esimesena, ei saanud nemad meile midagi lubada a priori. Meie läksime ettepanekuga muuta olukorda linnas, muuta võimu, vastavalt sellele tulid ettepanekud meie poolt. Nende poolt leidsime me toetust.

Kellena nad teid linnas näevad – juhtidena, võib-olla kedagi teist linnapeana?

Gussev: Praegu on vara sellest rääkida. Me oleme seadnud endale suured eesmärgid. Me tahame saada linnavolikogus mitu kohta, võib-olla tuleb neid vähe, võib-olla palju. See ei sõltu arvust, siin on peamine kvaliteet.

Mis teid praeguse võimu juures ei rahulda?

Gussev: Sisuliselt ei ole võim linnas vahetunud alates 1996. aastast, need on ühed ja samad inimesed.

Selgitage, sest hiljuti teil ju vahetus linnas linnapea.

Gussev: Möödunud on 25 aastat, aga linnavolikogu koosseisu peamine tuumik ei ole muutunud. Needsamad isikud, ainult käib juhtkonna rotatsioon. Fraktsioon Meie Narva istub linnavolikogus juba teist perioodi. Ja seda on seitse aastat. Selle ajaga on ka nemad tardunud vana võimuga ühes saalis olles. Kui toimus see pööre, ei muutunud laias plaanis linnas midagi. Ja inimesed näevad seda. Novembripööre ei toonud kaasa midagi peale mingite protsesside pidurdumise. Isegi kui võtta eelarve vastuvõtmine. Tähendab, toimus ainult ajakaotus, rohkem mingeid positiivseid asju ei toimunud.

Kas kulisside taguseid mänge siin on?

Gussev: Loomulikult! Ma arvan, et nagu igal pool. Ilma selleta ilmselt poliitikat ei ole.

Tähendab, nad võivad tülitseda, vaielda, aga hiljem õhtul istuvad kuskil koos ja joovad õlut?

Gussev: Loomulikult, selliseid asju toimub. Linn on väike, kõik on nagu peo peal. See on kõigile näha, kõik teavad kõigist kõike.

Millised on teie programmi peamised eesmärgid?

Andrejev: Maksimaalne eesmärk, mille poole me püüdleme, on koguda hea nimekiri ja võita valimised. Aga on ka vaheülesandeid, mis tuleb ellu viia. Need kajastuvad meie manifestis, mille me avaldame lähitulevikus. Praegu oleme me valmis nimetama ainult punkte. Me töötame selle kallal väga hoolikalt.

See on tööstus – tehased, vabrikud – mida ehitavad Ida-Virumaale välismaa investorid, aga see toimub ainult tingimustel, et see on neile kasulik. Ja meie ülesanne on luua investoritele soodne keskkond. Meil on siin suur hulk spetsialiste ja nad on kõik pidevalt töökoha kaotamise ohus. Loomulikult, neid asju ei ole võimalik lahendada ühepoolses korras kohaliku omavalitsuse tasemel, aga kui rääkida EKRE-st, siis meil on esindajad parlamendis. Erakonna populaarsus kasvab, liikmete arv pidevalt suureneb ja ühtlasi ei tohi Mart ja Martin Helmet nimetada endisteks ministriteks. Nad on tulevased ministrid.

Aasta tagasi ütles Jaak Aab, kes oli siis veel riigihalduse minister, et see on keeruline. Sest Eesti oli kistud rahapesuskandaali. Kas te seda arvesse võtate?

Andrejev: Sellised raskused on olemas esmajärjekorras pankadega. Me teame, et investorid lahkuvad Eestist, sest nad peavad jälgima rahavoogu kurat teab, millise põlveni välja. Pankadega tuleb midagi otsustada loomulikult, nad kandsid tohutut kahju, aga see ei tohi äri takistada. Varem või hiljem tuleb sellega tegelda.

Kuidas te hindate uut linnapead Katri Raiki?

Gussev: Ta hülgas oma valijad. Pärast võimuletulekut ei järgi ta absoluutselt oma programmi, seda, mida lubas.

Ta on end alati positsioneerinud selle süsteemi vastu võitlejana, aga nüüd sai selle osaks. Ta on alati avalikult ja raevukalt võimu kritiseerinud, millega kogus protestihääli. Aga nüüd lihtsalt heitis nendega ühte. Meil ei hakka ilmselt olema lihtne sellise inimesega koostööd teha.

Tähendab, te välistate võimaliku koalitsiooni temaga?

Gussev: Poliitikas ei tohi mitte midagi välistada, mistõttu on raske öelda. Vaatame, kui palju hääli me 2021. aastal kohalikel valimistel kogume.

Andrejev: Meie taktika on välistada paljasõnalised süüdistused. Me ei kavatse kedagi mustata, meie eesmärk on püüelda positiivsete muudatuste suunas Narva elanike ja linna jaoks tervikuna.

Kui palju inimesi täna EKRE Narva juhatusse kuulub?

Gussev: Juhatuses on viis inimest, aga meeskond on meil üsna suur ja kasvab iga päevaga. Inimesed astuvad erakonda, nad on valmis tööd tegema, valmis koostööd tegema. Oma abi pakuvad isegi need inimesed, kellel ei ole võimalik erakonda astuda, näiteks hallipassimehed.

Kas teie poole pöörduvad ka Narvas tuntud inimesed?

Gussev: Loomulikult, on ka selliseid inimesi. Pöörduvad mitte ainult Narvas tuntud inimesed. Aga tänasel päeval ei hakka me ütlema, kes nad on. Aga kõik need inimesed osalevad valimiskampaanias. Need on nii poliitikud kui ka ärimehed.

Kui paljude kohtadega linnavolikogus te minimaalselt arvestate?

Gussev: Iga erakonna jaoks on mida rohkem kohti, seda parem. Meil ei ole plaani mingi kindla häälte arvu kohta.

Andrejev: Meile ei ole vaja miinimumi, meile on vaja oma maksimumi.

Erakond EKRE on sattunud skandaalidesse mõnede liikmete avalduste tõttu venelaste kohta. Urmas Reitelmann nimetas kohalikke venelasi „parasiteerivateks venelasteks”, Mart Kallas rääkis nõukogude mentaliteediga inimrämpsust. Pärast on tehtud avaldusi stiilis: te saite meist valesti aru. Kas te arvate, et narvalased on selle unustanud, pigistavad selle suhtes silma kinni ja hääletavad EKRE poolt?

Gussev: Mina kui narvalane ütlen, et narvalased mäletavad kõike. Aga narvalased mäletavad ka teisi asju. Neile lubatakse juba 20 aastat mingeid muutusi linnas, aga kõik jääb ainult sõnadeks. Narvalased mäletavad kõiki neid lubadusi, mida ei ole täidetud. Kui rääkida ülalmainitud avaldustest, siis kõik need tehti isiklikel lehekülgedel sotsiaalmeedias. See ei ole erakonna ametlik positsioon, need on teatud inimeste avaldused. Ja sageli on need olnud kontekstist väljarebitud.

Kui me vaatame inimeste postitusi selles samas sotsiaalmeedias Narva segmendis, kus avaldavad arvamust erakondade esindajad, siis on ka seal solvanguid. Solvanguid ja kohtuasju ei ole sugugi vähem kui 2-3 EKRE poliitiku avaldusi. Facebook on mingi inforuum, aga teisalt on see tohutu solgiauk, kus igaüks ütleb välja selle, mida mõtleb.

Andrejev: Avaldused peavad olema viisakuse piirides. See puudutab nii EKRE-t kui ka kõiki ülejäänuid.

Gussev: Loomulikult, kõik need russofoobsed avaldused, mis õhutavad rahvuslikku vaenu, on lubamatud. Ma arvan, et see tuleb juurteni maha raiuda. Meie hakkame omalt poolt edaspidi selliseid avaldusi jälgima ja nende vastu võitlema. Hakkame sellele karmilt reageerima. Aga kui vaadata teiste poliitikategelaste avaldusi teistest erakondadest, siis pilt on täiesti sama. Võtame Eesti presidendi viimase esinemise, mis kutsus venekeelse elanikkonna poolt esile tohutu pahameeletormi. Ja kui EKRE esindajad tegid seda oma leheküljel Facebookis, siis president teatas seda avalikult Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel.

Kuidas teie suhtute Kersti Kaljulaiu avaldusse?

Andrejev: Riigi presidendi jaoks, kus elavad eri rahvustest inimesed ja kellel on võrdsed õigused ja kellest paljud on lõimunud kodanikuühiskonda, on lubamatu tõsta temperatuuri ja sellistel teemadel spekuleerida.

Ma leian, et rahvusteema, lood inimeste kuulumisest millessegi, on liigsed teemad. Mälestuspäevade kohta. On peresid, kelle sugulased küüditati Eestist. Need on konkreetsete perede lood. Neil on õigus meenutada seda päeva ja veeta seda nii, nagu nad on harjunud ja nagu neil peres kombeks on. Kellelgi ei ole õigust öelda, mida nad peaksid tegema ja mida ei peaks tegema. Sama käib 9. mai kohta. Kui konkreetse perekonna lugu puudutas Teine maailmasõda, kui keegi nende lähedastest sõdis, ei tohi absoluutselt sellega spekuleerida. See on isiklik ja ei tohi tungida ühegi perekonna ajalukku. Vaat, mida tähendavad konservatiivsed väärtused.

Kas teie viite 9. mail pärgi mälestusmärkide juurde?

Gussev: Minu peres toimub see nii: me ei osale mingites rongkäikudes, sest tavaliselt langeb see tööpäevale. Aga me istume alati laste ja naisega autosse, võtame lilled ja asetame nende mälestusmärkide juurde, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad.

Andrejev: Veel kooliaastatel olime me harjunud käima monumentide juures, me külastasime tervete klasside kaupa alati vennashaudu ja asetasime nende juurde lilli, avaldasime austust. See on meie kultuuri osa, igal juhul meie jaoks on see väga tähtis kuupäev.

Politoloog Peeter Taim, kes kommenteeris EKRE ilmumist Narva ETV+ eetris, pakkus, et Mart ja Martin Helme lähevad sel aastal esimestena pronkssõduri juurde lilli panema. Mis teie arvate, kas juhtub nii?

Andrejev: Kui nad tahavad, võivad nad teha mida iganes.

Gussev: Jah, see on nende isiklik asi. Põhimõtteliselt keegi neid keelata ei saa, aga ka paluda ei saa neid vastavalt samuti keegi. Nagu ütles Mart Helme pressikonverentsil Narvas, tema isa sõdis vaba Eesti eest. Tal olid vastasseisud nii tollase Nõukogude armee kui ka Natsi-Saksamaaga. Ühed jätsid ta ilma relvadeta maha, teised mingitel põhjustel ei tapnud.

Andrejev: Ei ole vaja sellest šõud teha.

Gussev: Ei ole vaja panna sellele poliitilist rõhku. Seda päeva, seda kuupäeva mõtestab igaüks enda jaoks nii, kuidas see tema peres kombeks on.

Andrejev: On aeg lõpetada vene ja eesti kaartide väljamängimine. Ainult koos võime me jõuda millegi püsivani, tehes koostööd, mitte tammudes kohapeal ja nämmutades mingeid ühtsid ja samu küsimusi, mida ei suudeta lahendada seitse aastakümmet.

Valimistele te ilmselt juba ilma vene kaarti väljamängimata ei lähe.

Andrejev: Võitleme selle vastu.

Gussev: Kõik parteid mängivad absoluutselt vene kaardi välja. Igadel valimiselt mängivad kõik erakonnad ühtemoodi vene kaardi välja.

Pöördudes tagasi Mart Helme avalduste juurde. Intervjuus Deutsche Wellele rääkis ta, et geid tuleks Rootsi saata. Kas narvalased jagavad seda seisukohta?

Gussev: Narvalased on iseenesest samasugused konservatiivid nagu erakond EKRE. Ei saa kinnitada, et need avaldused meeldiksid kõigile narvalastele, aga nendes on mõte. Ütleme, kui Rootsi valitsus toetab geisid, siis vastavalt on Mart Helme sõnade järgi neil seal mugavam.

Andrejev: Aga see ei tähenda, et Eestis peaks kedagi rõhuma, suruma kedagi mingitesse raamidesse. Me oleme propaganda vastu. Me oleme selle vastu, et propaganda satuks normaalsesse perekonda. Me ei ole valmis selleks, et võõrad inimesed räägiksid lastele lasteaias ebatraditsioonilistest suhetest. Vanemad võivad ise sellest rääkida, kui laps kasvab. Meile ei ole vaja paraade stiilis „Eesti - LGBT-vaba maa”. Jah, te võite avada oma asutused ja seal käia, aga ei ole vaja selle kohta igal sammul „kisada”.

Gussev: Euroopas algab homoseksualismi propaganda varasest east, sellestsamast lasteaiast ja koolieelsetest asutustest. Mina leian, et laps peab kuni 18. eluaastani isiksusena kujunema. 18-aastasena tehku oma valik. Enne seda tuleb teda kasvatada naturaalse looduse vaimus. Loodus aga on korraldanud nii, et laps ei saa sündida samasoolistele vanematele. Peab olema kaks erinevast soost vanemat. Siis, kui laps ellu saadetakse, peab ta juba ise enda jaoks seksuaalse kasvatuse edasise arenguvektori kindlaks määrama. Laps on nagu käsn, ta imeb kõik endasse, mis temasse sisendatakse. Kui temasse sisendatakse varasest east homoseksualismi, pole raske ära arvata, mis saab, kui ta suureks kasvab. Kui talle anda normaalne kasvatus, ilma kalduvuseta mingitele homoseksuaalsetele asjadele, siis, saades täiskasvanud inimeseks, peab ta ise enda jaoks otsustama ja aru saama, millises suunas ta liigub.

Andrejev: Aga jällegi, me oleme täiskasvanud inimesed, inimesega kohtudes me ei küsi, kellega ta magab. Need on isiklikud küsimused, meil pole vaja nendele pühenduda ega ole meil vaja liigset informatsiooni nõuda.

Te räägite, et narvalased on konservatiivid. Nende suhtumise valguses homoseksuaalide teemasse, kas võib neid homofoobideks nimetada?

Gussev: Me suhtume kõigisse vähemustesse täiesti normaalselt: rahvusvähemustesse, seksuaalvähemustesse. Kui nad ei suru ümbritsevatele oma reegleid peale, on neisse täiesti normaalne suhtumine.

Seda küsimust esitatakse tihti, kui jutt käib suhtumisest seksuaalvähemustesse. Ka mina esitan selle. Kui teie laps tuleb ja ütleb, et tal on ebatraditsiooniline seksuaalne orientatsioon, kuidas te selle vastu võtate?

Gussev: Laps ei peaks üldse selliste küsimustega tulema. Las ta ise otsustab enda jaoks, kes tahab olla, kui suureks kasvab. Oma lapsed on oma lapsed. Oma laste vastu juba ei lähe.

Mart Helme väljendus kriitiliselt ka Ukraina võõrtööliste suhtes. Ta leiab, et nad võtavad kohalikelt töö ära. Kas te jagate tema seisukohta?

Gussev: Ma ei karda öelda, et praegusel hetkel töötab pool Narva elanikkonnast välismaal. See tähendab, et regioonis ei jätku isegi omadele tööd. Kui me laseme siia migrandid, need võivad olla mis iganes rahvuste mis iganes esindajad – ukrainlased, valgevenelased, venelased – pole tähtis kes, peab vastavalt töötava elanikkonna teine pool kodust lahkuma ja minema raha teenima sinnasamasse, kus on praegu esineme pool.

Ja see on elanikkonna vahetus regioonis, siis on siin ainult migrandid ja kohalik elanikkond läheb siit ära. Ühtlasi anname me neile hääleõiguse ja jätame oma inimesed riigi edasise arengu suhtes hääleõigusest ilma.

Andrejev: Majanduslikust vaatepunktist tulevad võõrtööliselt sageli riikidest, kus palk ja elatustase on madalam kui meil. Samas tekitavad nad tööturul palga-dumping’u, osutades karuteene kohalikele elanikele. Kui need on kvalifitseeritud spetsialistid ja nad nad ei riku turgu, on see üks asi. Aga praktika näitab absoluutselt muud: mõnedele tööandjatele see meeldib, nad hoiavad selle pealt raha kokku, aga see on kohalike elanike huvide vastane. Ja ei ole vaja viidata konkreetsetele rahvustele, kes need ka ei oleks. Miks? Sest pärast Liidu kokkuvarisemist on väga peenike vahe aru saada, kes on kes ja kust. Kui sa oled pärit SRÜ-st ja tuled Euroopasse, oled sa kohalikele niikuinii venelane.

Kas teie kui narvalased arvate, et Eestis diskrimineeritakse venelasi?

Andrejev: Isiklikult ei ole ma diskrimineerimisega kokku puutunud. Tihti on see mingi poliitiline mäng. Võib-olla sellepärast, et ma olen insener ja suhtlen nendes ringkondades, kus inimesed on haritud ja meeldivad. Ma olen töötanud täiesti erinevates kollektiivides, sealhulgas väga tihedalt koos eestlastega. Ma olen olnud üks vähestest venelastest eesti kollektiivides. Ma ei ole kunagi kogenud mingit erilist pilku või mingit halvakspanu. Alati on olnud lugupidav suhtumine, aga ka mina ise olen püüdnud end viisakalt ülal pidada. See ei puuduta rahvust, vaid professionaalset sobivust, kvalifikatsiooni. Ma leian, et see on spekulatsioon.

Kas teie meeskonnas on Narva linnapea kandidaat?

Gussev: Jah, on.

Andrejev: Me oleme valmis esitama oma linnapea kandidaadi lähiperspektiivis. Isiklikult mina arvan, et selleks ametiks tuleb kasvada. See amet, mitte ikooniks olemine, tuleb uurida, tuleb töötada, tuleb omada suhteliselt profiilset haridust. Olla spetsialist tohutus hulgas asjades, omada kogemust mänedžmendis ning kollektiivide ja ressursside juhtimises.

Gussev: Me valmistame sellist spetsialisti ette, ütleme nii.

EKRE on selle poolt, et Venemaa tagastaks vanad territooriumid, Ivangorodi ja Petserimaa, mis varem kuulusid Eesti koosseisu. Kas teie tahaksite, et need linnad tuleksid tagasi Eesti Vabariigi koosseisu?

Gussev: Kõik need piirivaidlused piirivööndi üle on osa suurest poliitilisest mängust. Piirid, mis on tänaseks päevaks kindlaks määratud mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, ei muutu enam kunagi. Eesti ja Venemaa piiri erinevatel pooltel elavad erinevad inimesed.

Kas Venemaaga tuleb koostööd teha?

Gussev: Venemaaga tuleb kindlasti koostööd teha ühel lihtsal põhjusel – see on meie suur naaber. Naabreid me ei vali. Aga et ühelt poolt on meie naaber Venemaa, tähendab vastavalt, et tuleb otsida võimalusi koostööks suure naaberriigiga.

Andrejev: Nagu ütles Mart Helme ühes intervjuus: „Venemaa on meie saatus.” Seda arvestades on väga rumal mitte teha koostööd naabriga, kes võib tõsta meie maa majanduse kõrgemale tasemele. Meie Narvas teame kõigist paremini Eesti jaekaupade nõudlust venemaalaste hulgas.

Kui ma suhtlen näiteks isegi mingi uue inimesega Peterburist ja äkki läheb jutt Narvale, siis kindlasti selgub, et vähemalt korra on ta osalenud palverännakul juustu ja muude toiduainete järel.

Arengupotentsiaal täiesti erinevates valdkondades on tohutu. On ettevõtteid, mis tulevad Venemaalt Eestisse. Seesama Aquaphor, mis lähiajal oma tootmist laiendab. Neil on Ameerika kapital, aga samal ajal baseeruvad nad praegu nii Venemaal kui ka Eestis.

Jätkates Venemaaga koostöö tegemise teemat. Kas Eesti peaks ostma Vene vaktsiini Sputnik?

Gussev: Tuleb osta iga vaktsiini, mis aitab päästa Eesti elanikkonna. Aga viimasel ajal on see puhtalt poliitiline küsimus. Kõik on juba sellega mänginud. Meie erakonna seisukoht on, et tuleb osta nii Hiina, Vene kui ka Ameerika vaktsiine, et anda võimalus vaktsineerida kõigile soovijatele ja säilitada samas inimeste tervis. Inimeste tervise küsimuses ei tohiks olla mingit poliitikat.

Ilmselt jälgite te Venemaa poliitikat. Mis te arvate, kas Navalnõi istub asja eest või mitte?

Andrejev: Me elame teises riigis ja seetõttu on raske neid kajasid, mis meieni jõuavad, millekski kaalukaks pidada. Me elame kahe tule vahel ja sellises inforuumis, kus on väga palju erinevaid arvamusi. Isiklikult mina kujundasin oma seisukoha: see, kes tahab arutada Venemaa poliitikat ja selles osaleda, peab minema Venemaale Punasele väljakule ja seal oma seisukohad välja ütlema, oma vaadete eest seisma. Aga siin keskendume me poliitikale oma linnas. Ma ei saa öelda, et mõistaksin poliitikat Vene Föderatsioonis.

Tuleb välja, et Punasele väljakule tuleks saata kõik riigikogu liikmed, kes hääletasid Navalnõi asjus sanktsioonide kehtestamise poolt?

Andrejev: Ei tohi langetada mingeid otsuseid, mis võivad häirida Eesti Vabariigi huve. Kõigis küsimustes, hääletades selliste asjade üle, tuleb arvesse võtta huvid ja tagajärjed Eesti majandusele. Praegusel hetkel oleme me poliitika, erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu praktiliselt transiidist ilma jäänud. Meie sadamad on tühjad, need ei käitle Vene kaupu selles mahus, nagu praegu seda teeb Ust-Lugasse ehitatud sadam. Venemaalased võtsid kätte ja ehitasid sinna oma sadama. Kingissepa linn kasvab nagu pärmi peal. Me ei peaks naabrite transiiti tõrjuma. Me peaksime selle pealt teenima. Soome on kõige parem neutraliteedi näide sellistes küsimustes, aga rahvuslike huvide kasuks. Kõige peamine on rahvuslikud huvid.

Esitan provoktsioonilise küsimuse. Kas Putin on agressor?

Andrejev: Mulle isiklikult ei ole ta midagi halba rääkinud, ma ei tea. Mind ei ole ta ähvardanud.

Gussev: Täna, kui vaadata Eesti vaatepunktist, on keeruline kedagi agressoriks nimetada. Sest Eestit ei ole viimased 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist keegi rünnanud, keegi pole kallale kippunud. Öelda inimese kohta, kas ta on agressor või mitte, ilmselt ei tasu seda meilt küsida, vaid mingitelt teistelt inimestelt, kes teda nii nimetavad. Tähendab, neil on selleks mingi alus. Meil ei ole alust teda agressoriks nimetada, sest meid, Baltimaid, pole agressioon üldse kunagi puudutanud.

Andrejev: Samal ajal on erakond EKRE, meie erakonnakaaslased, kujundanud selgelt arvamuse Bideni avalduse suhtes. Selle suhtes, et Putin on mõrvar. See seab Eesti ebamugavasse olukorda. Miks? Sest me oleme selliste konfliktide keskel.

Gussev: Nagu kõik Baltimaad tervikuna.

Andrejev: Sellise arvamuse toetamise tõttu võivad puruneda ärisuhted meie naabriga. Seetõttu las see, kes nii räägib, vastutab ka isiklikult oma sõnade eest. Ja ma kahtlen, et Eesti jaoks on olemas mingid ohud. Me oleme EL-i liige, me oleme NATO liige, tähendab, ka julgeoleku seisukohalt ei ole meil mingeid eeldusi või mingeid häirekelli. Samal ajal on meil oma huvid, mille eest me peame seisma.

_________________
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 30 Mär, 2021 14:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Dets, 2019 14:30
Postitusi: 949
Pigem on tegemist puhtakujulise nihilismiga.

Igavesti äge sõna on "russofoobia". Foobia on psühhiaatrias "põhjendamatu hirm". Ehk siis selle seltskonna arvates on põhjendamatu karta moodustist, mis on Eestile viimase 100 aasta jooksul 3 korda sõjaliselt kallale tulnud, riiki okupeerinud üle 40 aasta, hiljaaegu rünnanud oma naabreid jne jne.

I talk to Humungus, hes a reaasonable man !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 19 Apr, 2021 18:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Veebr, 2015 21:14
Postitusi: 194
Tuttav helistas ja teatas : Ajalehes "stolitsa" Mihhail Kõlvart lubab 9. mail veteranidele vägeva peo korraldada .
Aastal 2021 , kui koroona möllab on oluline venelasel venelastele rahvustunnuse järgi pidu korraldada .
Kas on mingi variant see pidu ära keelata ?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 23 Apr, 2021 16:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Juul, 2013 12:48
Postitusi: 425
Ilmar Tomusk: Keeleamet on Bolti ja Woltiga hädas
https://www.delfi.ee/artikkel/93223555/ilmar-tomusk-keeleamet-on-bolti-ja-woltiga-hadas

Tsiteeri:
Mõne aasta eest räägiti nördimusega Narva taksojuhtidest, keda keeleamet taga kiusavat. Narvas on nimeliselt paar-kolm protsenti eestlaseid, kellest eesti keelt räägivad pooled. Kas Narva taksojuht peab oskama eesti keelt või mitte?

Seadus ütleb, et taksojuht peab oskama eesti keelt B1-tasemel ja seaduses ei ole erisusi, et Põlva taksojuht peab oskama ja Narva või Sillamäe oma mitte. Ka Maardus on ju vähe eestlasi ja palju venekeelseid. Äkki peaks erandeid tegema ka Maardule, et taksojuhid ja teenindajad ei peaks eesti keelt oskama. Ka Lasnamäel on palju venekeelseid, siis võiks ju mõelda, et erand peaks ka nende puhul kehtima. Siis me jõuame täieliku absurdini! Eesti on ühtne ja Eesti seadused kehtivad igal pool ühtemoodi. Imelik oleks, kui seadusesse oleksid kirjutatud erandid, et arst või taksojuht peavad oskama eesti keelt igal pool, välja arvatud Narvas ja Sillamäel.

Nende kaebuste alusel, mis on meile laekunud, näeme, et Ida-Virumaal on samasugune vajadus eestikeelse arstiabi ja teeninduse järele nagu ülejäänud Eestis. Kui keegi satub Ida-Virumaal õnnetusse, siis õnnetus ei küsi keelt. Jah, poliitikud võivad rääkida, et Ida-Virus on raske ja eestlasi vähe, kuid seda enam on vaja tagada seal eestikeelne teenindus, sest ka nemad on osa Eesti vabariigist.

Peale taksojuhtide on pikalt olnud õhus vene koolide õpetajate ja juhtide keeleoskus. Mäletame kõik Vladimir Belõid, kes oskaski vaid kahte eestikeelset sõna. Kas viimase kümne aastaga on olukord paranenud?

Igal aastal täidetakse paar protsenti keeleameti ettekirjutustest. Natuke on asi paremaks läinud. Kuid üllatav on see, et kui teeme esmakontrolle, siis ka uued õpetajad, kes on kooli tulnud tööle, ei valda tihti piisavalt eesti keelt. Paraku tuleb keeleoskamatuse taastootmist ikka ette ja suur osa vene koolide õpetajatest ja lasteaedade kasvatajatest ei oska endiselt riigikeelt riigi poolt seatud miinimumnõuete kohaselt. Kooli- ja lasteaiaõpetajalt nõutakse B2-taset ja lasteaiaõpetaja abidelt A2. Kuid oma aine eesti keeles õpetamiseks läheb vaja C1-taset ja sinna jõudmiseni läheb veel väga kaua aega. Palju annaks ära teha koolivõrgu korrastamisega, sest praegune võrgustik on mõeldud suurema õpilaste arvu hulga jaoks.
Kui rääkida koolijuhtidest, siis üldhariduskoolide keeleoskus on oluliselt paranenud, kui kõrvale jätta üks kurb juhtum Tallinnas.

Linnamäe Lütseum?

Jah. Me pole aastakümnete jooksul näinud märgatavat edasiminekut. Koolijuht on pidanud maksma trahve ja sunniraha, samuti tema tööandja. Milles seal küsimus on – ma ei tea. Esimese ettekirjutuse sellele koolijuhile tegime juba 1997.aastal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 23 Apr, 2021 16:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Juun, 2020 15:29
Postitusi: 466
https://elu.ohtuleht.ee/1032243/intervj ... -vaataksin

Ma ei saa nüüd päris täpselt aru, kes sunnib praegu Eestis täiskasvanud Konstantin Vassiljevit "loobuma oma emakeelest" :roll:

Veel ütleb ta, et "inimene saab targemaks, kui talle võimaldatakse õpet emakeeles (vene keeles)".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 23 Apr, 2021 19:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9695
Asukoht: Siilis
..eestivenelasest major on RusDELFI kaanepoiss...

https://rus.delfi.ee/statja/93225517/ma ... v-estoniyu

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 24 Apr, 2021 10:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
Kommentaarid artikli all on muidugi omaette lustilised...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 24 Apr, 2021 13:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2845
Borja kirjutas:
..eestivenelasest major on RusDELFI kaanepoiss...
https://rus.delfi.ee/statja/93225517/ma ... v-estoniyu
oli mu noorema poja ülem ajateenistuse. Poeg kiitis.

_________________
Paljude raamatute lugemine teeb inimese paljulugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2021 19:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9695
Asukoht: Siilis
https://www.stena.ee/blog/estonskij-pis ... y-oni-sami

..päris hea "kompleksartikkel" meie muulaste "lõputa õnnetust existentsist" :mrgreen:
Tõlkida ei jõua seda keski krt - ainult vene k oskajatele seega :?


P.S.
eeldatud vastase keelt võiks(-loe: tuleb) ka osata.....

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 05 Mai, 2021 1:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1530
Tsiteeri:
mart2:Poeg kiitis.


2009.a andis Kupi NAKile "Taktikalise punase" loenguid, kommentaarid "analooge mitteomavate" sõjamasinate videode ja piltide kohta olid heas eesti keeles humoorikad ja kõike muud kui armulised. :mrgreen:

Igal juhul jättis hea mulje.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 05 Mai, 2021 22:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Okt, 2013 19:34
Postitusi: 316
Asukoht: Ida-Virumaa
Ja nii nad integreeruvadki.
Ja nii veel vähemalt ? aastat, kuniks Putin Lenini kaissu topitakse sinna mauseleimi.

FB-s jagab Sputnik juhiseid kaasmaalastele...
Tsiteeri:
9 мая в Таллине пройдет автопробег в честь Дня Победы - как подготовиться

Активисты НКО "Российские соотечественники Европы" проведут в столице Эстонии массовый автопробег с целью почтить подвиг участников Великой Отечественной войны. О том, что необходимо для участия в нем, Sputnik Meedia рассказал организатор акции Сергей Чаулин.

ТАЛЛИН, 5 мая – Sputnik Meedia. Празднование Дня Победы в Таллине обогатится новой традицией – 9 мая по главным улицам эстонской столицы проедет колонна автомобилистов, украшенная георгиевскими ленточками.

Мероприятие зарегистрировано в Пыхьяской префектуре Департамента полиции и погранохраны Эстонии в качестве открытого собрания в соответствии с положениями Закона об охране порядка.

Соблюдайте все правила дорожного движения!

По словам организатора автопробега в честь Дня Победы – члена правления НКО "Российские соотечественники Европы" (РСЕ) Сергея Чаулина, изначально идея проехать автомобилями по Таллину рассматривалась в качестве альтернативы шествию "Бессмертного полка".

Мы подозревали, что под предлогом угрозы заражения коронавирусом зарегистрированное Андреем Гончаровым таллинское шествие "Бессмертного полка" может быть отменено, и заранее подстраховались", - рассказал Чаулин Sputnik Meedia.
Сбор участников автомарша в честь Дня Победы состоится 9 мая в 12:00 на парковке у торгового центра Rocca Al Mare в Таллине по адресу Палдиское шоссе 102. После этого колонна двинется по маршруту Палдиское шоссе - улица Эндла – бульвар Каарли – площадь Свободы – бульвар Эстония – улица Гонсиори – улица Рауа – Рейди теэ – Нарвское шоссе – улица Смуули – Лаагна теэ – улица Тюрнпуу – улица Одра – Фильтри теэ – Ярвевана теэ – Таммсааре теэ - Палдиское шоссе - торговый центр Rocca Al Mare. Закончится мероприятие в 14:00.

Всем участникам автомарша перед его началом будут выданы карточки маршрута и георгиевские ленты, которые можно повесить в салон или привязать на антенны автомобилей.

"Мы настоятельно просим всех, кто хочет принять участие в автопробеге в честь Дня Победы, тщательно к нему подготовиться. Машины должны быть чистыми и полностью соответствовать всем требованиям, чтобы сотрудники правоохранительных органов не имели поводов выписать штраф", - подчеркнул Чаулин.

Организаторы обратили особое внимание на то, что участие в зарегистрированном полицией автопробеге не избавляет его участников от необходимости соблюдать скоростной режим и все правила дорожного движения, реагировать на знаки, останавливаться на красный свет, пропускать пешеходов на переходе и подчиняться всем требованиям работников полиции. Резина на колесах автомобилей должна быть поменена на летнюю или "межсезонку", в багажнике или в салоне необходимо иметь аптечку и огнетушитель.

"Нельзя допустить, чтобы противники Дня Победы получили повод обвинить нас в провокации и нарушении общественного порядка", - сказал Чаулин.

Шествие "Бессмертного полка" отменено, но шанс остается

Sputnik Meedia уже писал о том, что 4 мая Андрей Гончаров, зарегистрировавший проведение шествия "Бессмертного полка" в Таллине, объявил об отмене памятного мероприятия.


Гончаров заявил, что к этому решению он пришел после разговора с представителями полиции и Департамента здоровья. По его словам, участников шествия невозможно организовать в колонну из 150 человек группами по 10 человек, как того требуют антиковидные ограничения, а если бы даже это получилось, то другим людям невозможно было бы подойти к "Бронзовому солдату" на Военном кладбище.

В настоящее время разрешения на проведение акции пытается добиться от полиции Сергей Чаулин, проводивший ее с 2016 по 2019 годы. По словам Чаулина, он уже послал соответствующий запрос в Пыхьяскую префектуру Департамента полиции и погранохраны и в настоящее время ждет от него ответа.

_________________
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1858 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117 ... 124  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt