Leo Kunnas - 35 viga Eesti riigikaitses

[Kapten Trumm]

http://www.ekspress.ee/2008/02/07/eesti ... rendamisel

[Vabadus]

Mulle meeldib, kuidas reservkolonelleitnant julgelt k6ik välja ytleb.
Nii m6nelgi asutusel on m6tlemisainet päris palju.
Ise yldjuhul n6ustun tema väidetega. Ja paljud asjad ju juba ammu teada, kuid alles nyyd julgetakse nagu laiemalt avalikkusele seda k6ikke k6nelda.

Ei hakka pikalt kommenteerima, kuid kas kellelgi on rohkem infot selle Tallinna lähedale rajatava s6javäelinnaku kohta, mida L. Kunnas oma artiklis mainib. V6i on ehk sellest juba siin foorumis räägitud, siis oleks tore kui keegi saaks anda miskise lingi vms.

[Tux]

Ega see nimekiri pole täielik. Sealt on puudu nii positiivseid kui ka negatiivseid asju nagu Poola T55 kinkimise lugu, BTR-de konfiskeerimine, Paside ost, meie foorumist läbi jooksnud sakslaste pioneeri- ja sillatehnika pakkumine ja ilmselt palju asju veel.
Politseinike sulitempude kohta on meil paturegistri kaudu http://www.paturegister.ee/ ühiskondlik kontroll olemas, ilmselt on aeg luua ka mitteametlik kronoloogia Kaitseministeeriumi kohta. Selle abiga oleks hea enne järjekordseid valimisi oma mälu veidi värskendada, et minna siis poliitikuga kohtumisele ja küsida otse, et miks ma teid kodanik valima peaksin, kui te oma tegevusega riigikaitset õõnestate. Kodanike ring kelle minevikku me kõik teadma peaksime oleksid siis kaitseminister, ministeeriumi kantsler ja riigikaitsekomisjoni liikmed. Kõik need andmed on ju avalikud, aga nad tuleks kokku korjata ja süstematiseerida.

[alex]

Kunnase kohta ütles haritud sõber, et ükskõik kas ta jutt on õige või vale, hakkas sõna võtma oma elukutse teemal alles pärast seda kui erru läks. Korralikke inimesi on ka olemas

[hillart]

Aga seepärast, et nüüd võib, sest enne ei võinud.
Ja, et tavainimene kah aru saaks, miks kaitseväelased riigikaitse teemadel massikommunikatsioonis häält ei tõsta. Kaitseväelasel lihtsalt pole sellist õigust.

P.S. See viimane on öeldud pareerimaks mõnede ninatarkade asjatamist ja mõnitamisi, et miks siis kaitseväelased ei räägi, ja, et mis mees see Kunnas nüüd on, et alles nüüd häält teeb ning, et kus ta siis oli, kui ise midagi otsustas jne., jne.
Liigitaksin ausateks meesteks siiski ka need pagunikandjad, kes vaikides taolilse tatipritsijate kaagutamise välja kannatavad (olgugi, et kibestusega südames). See on poliitika, paraku, - ja poliitikasse sõjaväelased ei sekku. Pole õigust, isegi kui tahaks.

[A4]

Kunnase kirjutises on palju karmi tõtt, eriti selles osas, mis puudutab 1990. aastaid. Suurem osa tollaseid ametnikke, poliitikuid ja kõrgemaid kaitseväelasi on praeguseks ammu erus, surnud, pensionil. Teine lugu on aga 2000. aastatel toimunuga - Kunnas oli ise vist alates 2002. aastast KJPS-i operatiivosakonna ülem, mistõttu mind natukene hämmastasid tema väga lihtsustatud lähenemine mitmete tema poolt mainitud relvahangete "sõbrahindade" kohta.

Näide: Saksamaalt oleks 40 miljoni krooni eest saanud miiniveskamise varustuse ja meremiine. Mida Kunnas ei maini, on see, et neid miine oleks tulnud kuskil hoida, ja selleks ei kõlba Miinisadam (arenenud riikides ei ole kombeks suuri lõhkeaineladusid kesklinnas hoida), ega ka mingid merekonteinerid, sest miinide ladustamisele on minu teada üsnagi karmid ja täpsed nõuded (temperatuur, õhuniiskus jne). Selleks oleks kuskile nullist tulnud rajada vastav ladu, ja see oleks maksnud mitte paarkümmend, vaid ilmselt paarsada miljonit.

Näide: Soomest pakutakse väidetavalt 122mm haubitsaid, sõbrahinnaga, paarikümne miljoniga. Kunnase tekstist ei selgu, et haubitatega käiksid kaasas ka selleks sobivad vedukid, st need tuleks kuskilt eraldi osta ja see läheks mitu korda kallimaks, kui haubitsad ise. Sellest, et 122mm haubitsate laskemoon ei vasta NATO standardile, et seda pole varsti enam kuskilt odavalt saada ja et Eesti-sugusele väikeriigile pole vist mõtet kahte paralleelset suurtükiväesüsteemi aretada, ma ei hakka rääkimagi.

Näide: tankid Lepord oleks Saksamaalt saanud sõbrahinnaga 100-150 000 eurot tükk. Kui osta pataljoni jagu tanke (30), teeb see kroonides 47 kuni 70 miljonit krooni. Mida Kunnas ei maini, on see, et ka nendele tankidele oleks vaja ehitada angaarid, pluss (jooksvad) lisakulutused hooldusele, varuosadele ja laskemoonale. Pluss kulutused tankistide koolitamisele ja muud kaudsed (ja kindlasti mitte väiksed) kulud, mis tekivad põhimõtteliselt täiesti uue relvaliigi juurutamisega (Soomel ja Poolal, millest Kunnas räägib, on selles mõttes kergem, et nad ei alusta tankiüksuste loomist tühjalt kohalt). Pealegi ei tegutse tankid lahinguväljal üksi, vaid neid peaks toetama vähemalt pataljon mehhaniseeritud jalaväge jalaväe lahingumasinatel, mis tänapäeval pole tankidest odavamad.

Näide: Kunnas tõrjub Eesti plaani osalemiseks NATO strateegilise õhutranspordi osakute süsteemis, väites, et sellele kuluva 650 miljoni eest saaksime ise osta kaks C27 transpordilennukit. Mainimata jäetakse see, et erinevalt osakute süsteemist tuleb raha välja käia, mitte 30, vaid paari aastaga, ja sellega kaasnevad kulud pilootide koolitamisele, angaaride ehitamisele jms, st kahe enda lennuki ostmine ei ole enam mitte 650 miljoni kroonine, vaid pigem miljardiline projekt.

Lööge nüüd kokku ainult need neli tegemata jäänud kulutust (tegelike, mitte Kunnase hindadega), siis võtke ette Eesti viimaste aastate kaitse-eelarved (sest Kunnase arvates tuleks relvi osta kohe kui neid pakutakse, olenemata sellest, kas selleks parajasti raha on), ja arvutage ise, mida me selle raha eest tegelikult oleks saanud ja mida mitte. Kunnas ütleb, et kõike korraga ei saa. Tal on täiesti õigus - kui me oleksime viimase viie aasta jooksul teostanud nii teise suurtükiväegrupi relvastuse ostmine, miiniveeskamisvõime loomise (koos ladudega), tankide ostmise; lisame sellele juurde reaalselt tehtud kulutused hangetele (püstolid, Pasid, Mistralid, laevad, veokid jpm) ja uute kasarmute ehitamisele, siis oleksime me täna väga lõhkise küna ees, kui kõik need soovunelmad oleksid korraga ellu viidud. Või siis peaks SKP-st riigikaitsesse minema mitte 1,8-2, vaid 4-5 protsenti. Mis ei ole reaalne.

Lihtsalt imelik on ka Kunnase viimase, 35. väite sisu, mille kohaselt ei taha kaitseministeerium osta punatäpp ja hologrammsihikuid ajateenijate ja kaitseliitlaste relvadele. Nimelt rääkis Kunnase võitluskaaslane kolonel Tamm viimases Kaitse Kodus, et 2008. aastal alustatakse hangetega, millega moderniseeritakse kõikide ajateenijate ja osade kaitseliitlaste "aerud". Hanked teostab "neetud" kaitseministeerium.

[A4]

Tegelikult tuleks riigikaitset ja selle erinevaid osasid (väeliike, relvaliike jne) vaadata kui tervikut, mitte rebida kontekstist välja väikseid kilde (või siis 35 kildu) ning maalida väga sünge (ja tõele mittevastav) pilt EEsti riigikaitsest kui millestki, kus kõik on 15 viimase aasta jooksul valesti tehtud.

Kunnase artiklitest saan vähemalt mina aru, et tema nägemuses oleks Eesti kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuur umbes järgmine: mehi 40 000 kuni 50 000, ehk vähemalt 6 jalaväebrigaadi. Suurtükiväegruppe - vähemalt kaks, kuigi kuue brigaadi puhul oleks neid vaja vähemalt kuus. Pluss igale brigaadile vähemalt taktikalised ÕT-raketid (praegu osteti neid ühele brigaadile, hind miljard krooni. Kuue brigaadi õhutrjele läheks seega vähemalt KUUS MILJARDIT KROONI). Tankipataljone - vähemalt üks. Mereväes mitte ainult miinijahtijad, vaid ka veeskajad ja raketikaatrid. Praegu on meil op-struktuuris (vähemalt paberil) 16 000 meest, brigaade 1, suurtükiväegruppe 1, tanke pole. Rahadega tullakse ots-otsaga kokku ja ka olemasolev süsteem lonkab vähemalt ühte jalga. Nüüd võtke meie praegune kaitse-eelarve ja arvutage ise, kuidas Kunnase ideaal selle raha eest valmis ehitada. SEE EI OLE LIHTSALT VÕIMALIK. Aga rahanumbritest rääkimist tegelikult Kunnas väldib.

Seejuures võiks sellisele operatiivstruktuurile lisada ka selle foorumi lennundusfanaatikute hävitajate eskadrilli, mille puhul käib ka jutt mitte sadadest miljonitest, vaid miljarditest kroonidest. Muide, igasugustesse lendavatesse asjadesse - hävitajad, helikopterid, transpordilennukid - suhtub Kunnas täiesti mõistetava skepsisega, sest see maksab tõesti kohutavalt palju. Arusaamatuks jääb aga see, kuidas ta plaanib välja arendada kõikide relvaliikidega maaväe, jättes selle täielikult ilma igasugusest õhukaitsest.

[Lemet]

"...Näide: tankid Lepord oleks Saksamaalt saanud sõbrahinnaga 100-150 000 eurot tükk. Kui osta pataljoni jagu tanke (30), teeb see kroonides 47 kuni 70 miljonit krooni. Mida Kunnas ei maini, on see, et ka nendele tankidele oleks vaja ehitada angaarid, pluss (jooksvad) lisakulutused hooldusele, varuosadele ja laskemoonale. Pluss kulutused tankistide koolitamisele ja muud kaudsed (ja kindlasti mitte väiksed) kulud, mis tekivad põhimõtteliselt täiesti uue relvaliigi juurutamisega (Soomel ja Poolal, millest Kunnas räägib, on selles mõttes kergem, et nad ei alusta tankiüksuste loomist tühjalt kohalt)...".

Kas meil oleks tanke vaja? Üldiselt vist ikka oleks.Sellisel juhul tulevad sellele väeliigile ju niikui-nii kõik eelpool loetletud kulutused teha.Ja sedapuhku selle vahega, et nüüd ostame tanke täie hinna eest, mitte "sõbrahinnaga". Ja veel- mida tähendab selline kena ümmargune väljend "ja kindlasti mitte väikesed" Kui suured siis. Paluks konkreetseid põhjendatud numbrid. Minu arust on oma riigi pidamine üldiselt kallis ettevõtmine.Ja kaitsevägede pidamine samuti.

[A4]

Ma ausalt ei tea, kui suured need jooksvad kulutused oleksid. Ma ei teadnud sedagi, et meile on Leoparde just sellise hinnaga pakutud. Ma kahtlen, kas keegi üldse on umbkaudseltki võimalikke jooksvaid kulutusi kokku arvutanud. Ja ega see ei olegi ilmselt päris lihtne enne, kui tankid ostetud ja esimesed ettenägematud kulutused (ja sellised ettenägematud asjad juhtuvad täiesti uute relvaliikide puhul alati) käes. Ma lihtsalt pööran tähelepanu sellele, mida Kunnas unustas mainida - et tänapäeval ei kaasne eriti suuri jooksvaid kulutusi vaid lihtsamate relvasüsteemide hankega, nagu nt püstolid ja automaadid. Tankide puhul on jooksvad ja kaasnevad kulud üsna suured.

[A4]

Kui ma juba hoogu sattusin, siis tahaksin inimeste tähelepanu pöörata veel ühele huvitavale seigale, mis läbib kõiki Kunnase kirjutisi punase joonena. Väga osavalt konstrueerib ta tegelikult juba paljude inimeste alateadvuses olevat müüti - luksuslikes kabinettides istuvad rumalad tsiviilametnikud versus tõelised ohvitserid, kes peavad ministeeriumiametnike lolluse eest kunagi oma verega maksma. Sellist müüti pole Kunnas ise loonud (või on ta loonud selle müüdi kodukootud versiooni), vaid see peaks tulema tuttav ette igaühele, kes on lugenud nt mõnda spiooniromaani või vaadanud mõnda Hollywoodi rambo-filmi, kus mehisele väliohvitserile vastandatakse korrupmeerunud ja libe poliitik või ametnik, kes esimesel võimalusel sõjamehe lahinguväljale surema jätab.

See on lihtne, aga efektiivne müüt, mis riigikaitset takistavate objektiivsete (nt kaitseministeeriumi ehitusprogrammi lömastanud majanduskasvust tulenev ehitushindade tõus) ja subjektiivsete (paljude ohvitseride saamatus ja lollus) asjaolude asemel annab tavainimesele taldriku peal ette ühe ja arusaadava rahvavaenlase kuju - sotsioloogiharidusega kaitseministeeriumi tibi-ametnik, kes sõjandusest ei tea midagi.

[Lemet]

Aga ei oleks ju palju tahta, et otsustajad peaksid omama otsustusalast mingisugustki kogemust .Seoses sellega on mind ammu vaevanud küsimus, et kui suur protsent KaMina ametkonnast on läbinud ajateenistuse ja omab mingisugustki militaarset kogemust. Ma olen tähele pannud, et näiteks meditsiinitehnika ja ravimite müügiga tegelevate firmade tööpakkumistes on esmakohal nõue meditsiinilisele eriharidusele (kui tegu pole just koristaja või varustuse paigutamise spetsialisti elik transahaiga). Ja ma ei näe mingit vahet tervishoiu ja pateetiliselt kõlava isamaa kaitsmise vahel. Kas keegi julgeb sisse võtta tableti, mille on muretsenud muidu igati tubli, aga siiski vaid puidutöötlemise eriharidusega spetsialist, kes meditsiinist teab vaid seda, et kiirabi autol on punane triip peal. Mina küll kahtleksin tema sellealases pädevuses, olgugi et tema valmistet kapi paneks südamerahuga toa nurka.Ja veel- paljukõlanud jutud Kamina noortest ja kogenematutest ametnikest, keda me kõik loodame arenema, kõlavad peale 15 iseseisvusaastat vähemalt kohatult.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kunnas on muidugi osav publitsist, kes lihtsakoelisele publikule üldiselt hästi peale läheb. Samas jätab ta väga palju oma isiklikke eelistusi mittetoetavaid fakte lihtsalt külmalt välja - ja see ongi tema stiil. Ehk siis mis ei toeta minu arvamust, seda pole olemas .

Pääle selle paistab Leol olevat krooniline vajadus kogu aeg KaMin-ile kopikasse laduda... Minu arust on aga ainult kolm viimast kaitseministrit olnud arvestatavad (s.t. mõtlemisvõimelised) inimesed... Varasemad selle ala ministrid olid lihtsalt suvaline praht - mõttetud poliithulgused . Ja see, et selline poliithulguste aeg kestis nii kaua, ei ole kuidagi KaMin-i süü - see on noore riigi äbarikuvõitu poliitkultuuri süü... .

Nii et Leo pidev soov oma hävimist kaadriohvitserina maskeerida ja kõigis uue Eesti pattudes KaMin-i süüdistada, sarnaseid 35-punkti manifeste üllitada, hakkab pikapeale skisofreeniliseks muutuma... Ehk teisisõnu, üks tulemuseta mäng a la "ise oled loll"...

Ja mis maksab see Leo mõttetu ristisõda kaitseväe juhataja eriseisundi eest põhiseaduses - no küsige suvaliselt kaadrikaitseväelaselt, on tal sellest sooja või külma ... õige, vastus saab olema vaid üks...

Ei olegi rohkem lisada - ja tegelt siin eespool ka päris häid hinnanguid Kunnase mõttemallile

[LeBon]

Kui ma juba hoogu sattusin, siis tahaksin inimeste tähelepanu pöörata veel ühele huvitavale seigale, mis läbib kõiki Kunnase kirjutisi punase joonena. Väga osavalt konstrueerib ta tegelikult juba paljude inimeste alateadvuses olevat müüti - luksuslikes kabinettides istuvad rumalad tsiviilametnikud versus tõelised ohvitserid, kes peavad ministeeriumiametnike lolluse eest kunagi oma verega maksma. Sellist müüti pole Kunnas ise loonud (või on ta loonud selle müüdi kodukootud versiooni), vaid see peaks tulema tuttav ette igaühele, kes on lugenud nt mõnda spiooniromaani või vaadanud mõnda Hollywoodi rambo-filmi, kus mehisele väliohvitserile vastandatakse korrupmeerunud ja libe poliitik või ametnik, kes esimesel võimalusel sõjamehe lahinguväljale surema jätab.

See on lihtne, aga efektiivne müüt, mis riigikaitset takistavate objektiivsete (nt kaitseministeeriumi ehitusprogrammi lömastanud majanduskasvust tulenev ehitushindade tõus) ja subjektiivsete (paljude ohvitseride saamatus ja lollus) asjaolude asemel annab tavainimesele taldriku peal ette ühe ja arusaadava rahvavaenlase kuju - sotsioloogiharidusega kaitseministeeriumi tibi-ametnik, kes sõjandusest ei tea midagi.

Sa võid seda müüdiks nimetada aga just nii see ongi! Mina ise tunnen täpselt ühte KaMina ametnikku ja see just ongi ei-mäleta-kas-just-sotsioloogia-haridusega aga tibi-ametnik igatahes. ja küllap on seal temasuguseid karjakaupa.
Huvitav, miks on just kaitsepoliitika selline teema, kus ametnikel pole vähimatki erialast kompetentsi vaja? Kui kultuuriministeeriumi puhul leitaks, et pole oluline kui ametnik pole peale kohustusliku kirjanduse ainsatki raamatut läbi lugenud või peaks haikut Jaapani tantsuks, irvitataks kõvasti ja lärm tõuseks suur. Kaitseminister võib rahulikult teatada, et tema asi polegi teada, kuidas automaati kokku pannakse (Mikser) ja keegi ei imesta.
Mina ise ei pea end lihtsõdurina piisavalt pädevaks, et Kunnase tõstatatud küsimuste osas sõna sekka öelda aga usaldan siiski enam asjatundjaid ja proffessionaale kui poliitikuid ja ametnikke, kelle jutt lähtub mitte kompetentsist vaid pigem poliitilistest tõmbetuultest.

[tuna]

Müüt vastandusest sõjaväelane - libedik on iseenesest sama vana kui inimühiskond. Kuid tuleb tunnistada, et meie KaMin on teinud üsna palju selleks, et Eestis see müüt kohe väga päevakorral oleks.

Üks silmahakanud näide. Eelmise aasta 14. novembril riigikogus vastas kaitseminister Aaviksoo küsimustele digilaiguga sõjaväevormi kohta. Seal räägitakse, et kaitsevägi on viis aastat juba seda välja töötanud, katsetanud ja kasutanud. Ja nüüd on selle kasutamine tühistatud, kuna (see on Aaviksoo tsitaat riigikogu stenogrammist) "niinimetatud kaitseväe digilaik ei vasta kehtivale välivormistandardile, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega". Mis muidugi oleks valitsuse poolt olnud erakordne saavutus, kui ta oleks oma kunagises määruses suutnud ette näha ja kirjeldada põhimõtteliselt uut tüüpi asja.
Ja edasi Aaviksoolt: "Tõsi ta on, et Kaitseministeeriumi poolt on uue mundri väljatöötamine ka tegelikult juba käivitunud." Ja veel: "vastutustundlik arendustöö koos hankega ei saa toimuda kiiremini kui kaks-kolm aastat."
Ei taha siin midagi arvata selle vastasseisu sisulise poole kohta, pigem juhiks tähelepanu ajamäärustele. Kaitsevägi on asjaga viis aastat tegelenud, KaMin on väljatöötamise "juba käivitanud" ja tulemust võib oodata mitte "kiiremini kui kaks-kolm aastat".

[Kapten Trumm]

Minu arust on aga ainult kolm viimast kaitseministrit olnud arvestatavad (s.t. mõtlemisvõimelised) inimesed...

Izvini brat, aga nüüd paned sa ikka segast küll

Kolmest kaks ehk esimene ja teine olid Hanson ja Ligi.

Nii et Leo pidev soov oma hävimist kaadriohvitserina maskeerida ja kõigis uue Eesti pattudes KaMin-i süüdistada, sarnaseid 35-punkti manifeste üllitada, hakkab pikapeale skisofreeniliseks muutuma... Ehk teisisõnu, üks tulemuseta mäng a la "ise oled loll"...

Sina näiteks ignoreerid probleeme. Selleks ei pea üldsegi mitte omama kõrgharidust sõjalise juhtimise alal, et taibata tõsiasja - et meie sõjaplaan, olgu ta ükskõik kui salajases kapis, ei pea lihtsalt vett. Ja faktiliselt on selles asjas Kunnasel õigus.

Ja mis maksab see Leo mõttetu ristisõda kaitseväe juhataja eriseisundi eest põhiseaduses - no küsige suvaliselt kaadrikaitseväelaselt, on tal sellest sooja või külma ... õige, vastus saab olema vaid üks...

Ei ole ükskõik.

Mind lausa huvitaks kamina vastus. Sõjapidamiseks kulla Borja, on vaja palju rohkemat kui öönägemist, punatäppsihikut või nomexist vormi. Õigemini nimetatud asjad on täiesti teisejärgulised, kõige olulisem sellise mikroriigi puhul on üleüldine ja reaalne valmisolek, mida pole 15 aastaga (minu isiklik arvamus) suudetud saavutada. Selle ajaga on huugama pandud ca 30 miljardit ja reaalseks tulemuseks on mis? Hulk kalli raha eest koolitatud süstematiseerimata reserviste, sest 10% kulutustest jäeti tegemata - korusõppusi pole eriti olnud. Või on võimekus tõesti saata vähem kui 200 meest missioonile?

Sõja pidamiseks senikaua, kuni NATO paadid siiani aerutavad, on vaja näiteks joogiveeallikaid, toiduvarusid, medikamente, varjendeid jne. Kui kavas on suur-Tallinna piirkonnas madistada, siis on siia vaja töötavat tsiviilkaitsesüsteemi. Viimane muide on üks odavamaid komponente kogu riigikaitses, mida pole tänini.

Pole sügavat tolku supermoodsast Lockheed-Martini radarist, sest kui vastase pommidega koormatud õhuhordid siiapoole tulema hakkavad, pole häiret võimalik nt elanikkonnale anda. Ja kui see häire peaks tulema, siis ei saavutata muud peale paanika - sest puudub järgmine komponent - elanikkonna väljaõpe ja töökorras varjendid. Neid on vaja ka siis, kui Sosnovõi Bor vastu taevast lendab ka kogemata idatuul olema juhtub.

Ausalt öeldes pole oluline mitte Kunnase stiil (mulle isiklikult ka vastumeelne), aga seal sisalduv uba. On ta selles ka ise "süüdlane" või mitte, polegi nii väga oluline.

Mida kostad Borja - vaikid nagu alati? Kuidas siis sõdida kavatsed - lähed rekvireerid idanaabrilt Turisti einet?

Kunnase kiituseks peab ütlema, et ristiretk palgasõjaväe vastu oli suhteliselt edukas - asi pole enam teemaks. Ja kui teda poles olnud, siis oleks pööbli teadmata vaikselt läbi surutud.