Tere päevast!
Suvel 2000a tõsteti Sangla soost välja saksa lennuki ning piloodi jäänuseid. Algselt (Postimehe uudis) arvati et tegu on Ju 87ga, aga see on siiski Fw 190.
Küsimus. Kas on selle lennuki pilood on juba tuvastatud või on ikka veel tundmatu? Lennukist vist oli alles ainult umbes sabaratas? Kas need jäänused on kuskil eksponeeritud?
tv.
Kari
Kas Sangla soo lennuki pilood on tuvastatud?
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
See on siis "Postimehe" tekst:
Sangla soo servast leiti Saksa lendurite jäänused
Saksamaa aitab selgitada hukkunud ja lennuki margi
Priit Rajalo
priit.rajalo@postimees.ee
Langenute sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingu esimees Ville Dreving kaevas laupäeval Võrtsjärve äärest Sangla soo piirimailt välja sinna oletatavalt 1944. aastal lennukiga alla kukkunud kahe Saksa lenduri jäänused.
55 aastat polnud kellelgi aimu, et Sangla soo serv Verevi küla juures peidab endas Saksa sõjalennukit. Drevingu sõnul ei mäleta selle allakukkumist ka ümberkaudsed vanemad inimesed.
Alles möödunud aastal leidis üks marjuline lennuki tagaratta hargi ning andis sellest langenute sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingule teada.
«Marjulise juhatatud kohas asusime metalliotsijaga lennukit otsima, kuid esmalt sattusime pommiaukudele ja leidsime pommikilde,» meenutas Dreving. «Natuke maad eemal leidsime ka lennuki allakukkumiskoha.»
Umbes viie meetri pikkust ja kümne meetri laiust auku kidurate soomändide vahel täidab vesi ning selle ümber vedeleb lademes lennuki alumiinium- ja terasdetaile. Ville Drevingu hinnangul pole tegemist sakslaste hävitaja, vaid pommitajaga, sest lennukitiibade maapinnale jäetud jälg on väga lai. Mootoridetailide järgi otsustades võiks lennuki mark Drevingu sõnul olla kahekohaline Junkers 87B.
Kuid Ville Drevingut ei huvitanud niivõrd lennuk, kui just oletatava kaheliikmelise meeskonna jäänused, mis tema hinnangul võisid ikka veel lennukis olla. Juba esimesed vee ärajuhtimiseks kaevatud paar kopatäit muda tõid pinnale inimese selgroolülid ning roided.
«Vaevalt et mehed lennukikabiinis istuvad, sest löök on olnud kõva ja see on kõik laiali löönud, kuid vähemalt ühe mehe saame küll kätte,» märkis Dreving. «Vähe usutav, et me leiame siit nende sõdurite metallist identifitseerimiskaardid, mis neil tavaliselt nööriga kaelas olid, sest need võivad olla jumal teab kus.»
Järjekordseid luid veest välja korjates ja spetsiaalsesse kilekotti pannes pakkus Dreving välja versiooni, et see lennuk oli võinud juba Tartu kohal pihta saada ning üritanud pääseda kuhugi oma baasi.
«Oleks neil õnnestunud veel umbes kilomeeter edasi lennata, oleks nad sakslaste poolel alla kukkunud,» rääkis Dreving.
Kuni pimedani kestnud kaevamise järel sai Dreving kätte mõlema lenduri jäänused, mis lähevad Jõhvi identifitseerimisele, ning lennuki mootori- ja keredetaile, millest osa ta saadab Saksamaale, et lennuki mark täpselt kindlaks teha ning teada saada hukkunud lendurite nimed.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... eistkymnes
Telefonivestluses Drevinguga selgus, et Saksa pool ei ole tuvastamisprotsessist leidjaid teavitanud. Pikem teemakäsitlus - mis siinkohal kõigi silme ees lahkamiseks ei ole sobiv - jääb ära. Põhjendatud pöördumised privas on oodatud.
Sangla soo servast leiti Saksa lendurite jäänused
Saksamaa aitab selgitada hukkunud ja lennuki margi
Priit Rajalo
priit.rajalo@postimees.ee
Langenute sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingu esimees Ville Dreving kaevas laupäeval Võrtsjärve äärest Sangla soo piirimailt välja sinna oletatavalt 1944. aastal lennukiga alla kukkunud kahe Saksa lenduri jäänused.
55 aastat polnud kellelgi aimu, et Sangla soo serv Verevi küla juures peidab endas Saksa sõjalennukit. Drevingu sõnul ei mäleta selle allakukkumist ka ümberkaudsed vanemad inimesed.
Alles möödunud aastal leidis üks marjuline lennuki tagaratta hargi ning andis sellest langenute sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingule teada.
«Marjulise juhatatud kohas asusime metalliotsijaga lennukit otsima, kuid esmalt sattusime pommiaukudele ja leidsime pommikilde,» meenutas Dreving. «Natuke maad eemal leidsime ka lennuki allakukkumiskoha.»
Umbes viie meetri pikkust ja kümne meetri laiust auku kidurate soomändide vahel täidab vesi ning selle ümber vedeleb lademes lennuki alumiinium- ja terasdetaile. Ville Drevingu hinnangul pole tegemist sakslaste hävitaja, vaid pommitajaga, sest lennukitiibade maapinnale jäetud jälg on väga lai. Mootoridetailide järgi otsustades võiks lennuki mark Drevingu sõnul olla kahekohaline Junkers 87B.
Kuid Ville Drevingut ei huvitanud niivõrd lennuk, kui just oletatava kaheliikmelise meeskonna jäänused, mis tema hinnangul võisid ikka veel lennukis olla. Juba esimesed vee ärajuhtimiseks kaevatud paar kopatäit muda tõid pinnale inimese selgroolülid ning roided.
«Vaevalt et mehed lennukikabiinis istuvad, sest löök on olnud kõva ja see on kõik laiali löönud, kuid vähemalt ühe mehe saame küll kätte,» märkis Dreving. «Vähe usutav, et me leiame siit nende sõdurite metallist identifitseerimiskaardid, mis neil tavaliselt nööriga kaelas olid, sest need võivad olla jumal teab kus.»
Järjekordseid luid veest välja korjates ja spetsiaalsesse kilekotti pannes pakkus Dreving välja versiooni, et see lennuk oli võinud juba Tartu kohal pihta saada ning üritanud pääseda kuhugi oma baasi.
«Oleks neil õnnestunud veel umbes kilomeeter edasi lennata, oleks nad sakslaste poolel alla kukkunud,» rääkis Dreving.
Kuni pimedani kestnud kaevamise järel sai Dreving kätte mõlema lenduri jäänused, mis lähevad Jõhvi identifitseerimisele, ning lennuki mootori- ja keredetaile, millest osa ta saadab Saksamaale, et lennuki mark täpselt kindlaks teha ning teada saada hukkunud lendurite nimed.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... eistkymnes
Telefonivestluses Drevinguga selgus, et Saksa pool ei ole tuvastamisprotsessist leidjaid teavitanud. Pikem teemakäsitlus - mis siinkohal kõigi silme ees lahkamiseks ei ole sobiv - jääb ära. Põhjendatud pöördumised privas on oodatud.
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Sangla soo lennuk
Aitäh vastuste eest, kuigi lahendust küsimusele ei toonud.
Tegelikult (nii kurb kui see ka ei oleks) huvitab mind selle piloodi(de) isiksus rohkem Eesti kohal toimunud õhusõja kontekstis. Nimega oleksin kohe saanud kätte ka üksuse ning kuupäeva. Sangla kandis suuremaid õhulahinguid ei käitud. Saksa poolt on ainult üks õhuvõit selles ruudus (25.8.44 Jak-9, allatulistaja 2/SG5:st).
Kas on 100% kindel et lennukis oli kaks meest? Ehk tegu on Ju 87ga? Sellel juhul on võimalikke üksusi ainult kaks (oletades et tegu on 1944 aastal kukkunud lennukiga): I/SG3 ning III/SG2.
I/SG3 lendas Tartust ega nendel oleks olnud suuremad asja Sangla kanti. Lisaks I/SG3'l polnud kaotusi augustis 1944! Tartu järgi nad läksid kaheks kuuks Pardubitz'isse Fw 190'dele ümber õppima.
III/SG3 ehk Rudel'i grupp lendas Lätist (või olid nad vaheajaliselt Laatres???) ning võiks tulla küsimusesse. Kaotusi üksusel oli augustis kohutavalt, nendest siiski vist suurem osa juba Rumeenias?
Kui Sangla lennuk on ikkagi Fw 190 siis võimalusi on märkatavalt rohkem. Põltsamaal oli III/SG3 ning ilmselt siis teisedki JaBo-üksused on käinud Kärevere/Tartu/Sangla suunal.
Kahjuks ei 1944a õhusõjast Eesti kohal ole palju kirjutatud ega seda uuritud.
Tervist,
Kari
Aitäh vastuste eest, kuigi lahendust küsimusele ei toonud.
Tegelikult (nii kurb kui see ka ei oleks) huvitab mind selle piloodi(de) isiksus rohkem Eesti kohal toimunud õhusõja kontekstis. Nimega oleksin kohe saanud kätte ka üksuse ning kuupäeva. Sangla kandis suuremaid õhulahinguid ei käitud. Saksa poolt on ainult üks õhuvõit selles ruudus (25.8.44 Jak-9, allatulistaja 2/SG5:st).
Kas on 100% kindel et lennukis oli kaks meest? Ehk tegu on Ju 87ga? Sellel juhul on võimalikke üksusi ainult kaks (oletades et tegu on 1944 aastal kukkunud lennukiga): I/SG3 ning III/SG2.
I/SG3 lendas Tartust ega nendel oleks olnud suuremad asja Sangla kanti. Lisaks I/SG3'l polnud kaotusi augustis 1944! Tartu järgi nad läksid kaheks kuuks Pardubitz'isse Fw 190'dele ümber õppima.
III/SG3 ehk Rudel'i grupp lendas Lätist (või olid nad vaheajaliselt Laatres???) ning võiks tulla küsimusesse. Kaotusi üksusel oli augustis kohutavalt, nendest siiski vist suurem osa juba Rumeenias?
Kui Sangla lennuk on ikkagi Fw 190 siis võimalusi on märkatavalt rohkem. Põltsamaal oli III/SG3 ning ilmselt siis teisedki JaBo-üksused on käinud Kärevere/Tartu/Sangla suunal.
Kahjuks ei 1944a õhusõjast Eesti kohal ole palju kirjutatud ega seda uuritud.
Tervist,
Kari
Kari, see teemaväline, aga kas tead, et ajakirjas "aviAMaster" 1/2005 on Aleksandr Zabolotski ja Roman Larintsevi artikkel "Bitvy nad morem: Nemetskaja gidroaviatsija na vostochnom fronte" (lk 2-21) ehk siis "Lahingud mere kohal: Saksa hüdrolennuvägi Idarindel", milles põhiosa Läänemere ruumist. Saksa arhiivi andmeil põhiliselt. Ja juttu mh ka sellest, kuidas vesilennukid käisid Konošas eesti luurajaist kaugpatrulli ära toomas (nn Rägastiku gruppi).
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Tänan Estoloog hea vihje eest!
Aviamasteri artikel kõlab lubavalt ning on mulle täielik uudis. Kas Andrei Dikov'i nimi vilksatab ka kusagil? Viimased paar aastad vene ajakirju on olnud raskem kätte saada siinkandis. Sellepärast pole ma ka enam kursis mis kõike on venemaal ilmunud. Lisaks vene ajakirjades on samal ajal toimunud teatav taseme langus sisu suhtes.
Kari
Aviamasteri artikel kõlab lubavalt ning on mulle täielik uudis. Kas Andrei Dikov'i nimi vilksatab ka kusagil? Viimased paar aastad vene ajakirju on olnud raskem kätte saada siinkandis. Sellepärast pole ma ka enam kursis mis kõike on venemaal ilmunud. Lisaks vene ajakirjades on samal ajal toimunud teatav taseme langus sisu suhtes.
Kari
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline