Viktoriin

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..Aslan MASHADOV

[Veiko Palm]

Päris põnev küsimus. Pole ise veel (loomulikult) vastust leidnud, aga mõtlesin nõnda - sõjakoolides (kui laiendada seda ka akadeemiate peale) on lõputööde kirjutamine siiski suhteliselt värske nähtus. Peaks enam-vähem kindlasti olema pigem 20. sajandi leiutis. Isegi kui varem osades sõjalistes õppeasutustest pikemaid uurimusi kirjutati, ei kvalifitseeru need suure tõenäosusega lõputöödeks.

Ametlikud (ja tegelikult ka poolametlikud) sõjad Venemaaga on vikipeedia kenasti koondanud siia https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_w ... 80%931991). Arvata võib, et küsitav peab olema "lihtsurelik", mitte mingi tsaar, khaan, sultan või emiir. Need üldiselt koolides tavainimeste moodi väga ei käinud ja seega lõputöid ei kirjutanud. Ja kindlasti saab välistada ka endised Tsaari-Venemaa ohvitserid (nt Mannerheim), sest miks peaks nemad kirjutama sõjast oma leivaisaga?

Ja sellega mu mõtted otsa saidki Kõige lähemale jõudsin 1929 aasta Nõukogude-Hiina konfliktiga, kus hiinlased olid jagunenud (aastast 1916 juba) eri fraktsioonideks (riikideks?) ja kus paljud juhid olid saanud eetevalmistuse keiserliku Jaapani sõjakoolides nii Hiinas kui ka Jaapanis endas. Kes veel oleks kirjutanud uurimusi konfliktist Venemaaga? Nimesid ei pakuks, kandidaate on rohkem kui üks, oleneb, mis nurga pealt uurida.

EDIT: No pakuks nimedeks Chiang Kai-shek ja Zhang Xueliang.

[Sho]

Samas täpsustati, et sôjas osales Venemaa ise, mitte tema ôigusjärglased vôi asendajad.
Seega N.Liit langeb välja.

[Illike]

Mõni sõjapealik esimesest Afghanistani sõjast?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..Enver Paša

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Niisiiis küsimus:
Tema sõjakooli lõputöö teemaks oli sõda Venemaaga. Kui ta sai oma riigi etteotsa, sai ka see sõda reaalsuseks.
Kellest jutt

..et tüütult pikaks ja igavaks läeb // raffas ära arvata ei suuda - järssku vasstad ise ära

[AndresTy]

Äkki enne mõned vihjed ikka, kui päriselt nime letti käid?

[krizz]

Ta ei saanud valimistega riigi etteotsa.

[Sho]

Aga see vihje ikka kehtib, et tegemist on Venemaa endaga, mitte tema asendaja vôi ôigusjärglasega nagu n.liit?

[krizz]

Jep. Kehtib.

[Sho]

Nii, järgmise sammuna proovime lisaks n.liidule elimineerida ka praeguse Venemaa.
Praegune Venemaa on sôdinud Tsetseeni Vabariigiga, aga Krizzi väitel polnud Tsetseeni riik tunnustatud riik.
Siis on ta sôdinud Gruusiaga, aga Saakashvilil on ette näidata ainult lühiajaline piirivalvurikogemus, sôjakooli pole.
Lisaks on Venemaa mitteametlikus sôjas Ukrainaga, aga ka selle juhtidel pole militaartausta.
Isis, kellega sôdimise kattevarjus Venemaa Süüriasse tungis, pole samuti tunnustatud riik.
Rohkem konventsionaalseid sôdu pole Moskoovia peale n-liidu lagunemist nagu avalikult pidanud.

[Sho]

N.Liit moodustati 1922 aasta lôpuks.
Nii et peale tsaari Venemaad oli oma neli aastat olemas ka eraldi Nôukogude Venemaa, liitlassuhetes teiste nôukogude vabariikidega.
Selle riigi sôdadest on Krizz elimineerinud sôjad Soome, Eesti ja Poolaga.
Aga kuna antud riik sôdis pea kôigi oma naabritega, siis vôib vastus vabalt siin peituda.

[Sho]

Sellesse perioodi vôiks pakkuda näiteks hetman Skoropadskyt Ukraina hetmanaadi eesotsas.

[Sho]

Kui otsida varaseimat perioodi, siis peavad sôjakoolid juba olemas olema ning kroonitud peade suguvôsukesed ei pea enam häbiasjaks seal ôppida. Sest ilma valimisteta vôib vôimule pääseda ka näiteks trooni pärides, mitte ilmtingimata riigipöörde tulemusena.

Seega alampiir on 1700-ndates, kui sôjakoolid tekkisid. Riigi etteotsa saanud mehed said siiski koduôpet edasi.
Välja arvatud Napoleon ja Bernadotte, kes juba välistati.
Veiko Palmi väitel on aga lôputööd sôjakoolides suht hiline nähtus. Seega isegi Krimmi sôda ehk null ilmasôda on vast pisut varane? Kuigi välistada ei saa.
Mis jätab meile I ilmasôja.

Siit vôiks pakkuda Bulgaaria tsaari Ferdinand I. Kuigi tema militaarharidus on mulle teadmata.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siit vôiks pakkuda Bulgaaria tsaari Ferdinand I. Kuigi tema militaarharidus on mulle teadmata.

Във Виена посещава гимназията „Терезианум“ и училището за кадети, след което достига до лейтенант в Единайсети полк на Австрийските хусари, и старши-лейтенант на Honvéd-хусарите в унгарската конница на 1 ноември 1886 г., чин който запазва до избирането му за български княз.

..sellest tsitaadist bulgaariakeelses wiki-artiklis saab suht lõdvalt aru, et kadeti(sõja)koolis õppis ja peale seda teenis kõigepealt leitnandina austria husaariüksuses ning siis vanemleitnandina ungari husaariüksuses - seega sõjakooli lõputööd "vene kurrjamitest" võis kirjutada küll