Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
ostius
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 22 Sept, 2004 15:58
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas ostius »

Piinlik küll et nii laia lauaga lahmima kukkusin. Eks püüan siis lihtsa küsimuse välja mõelda.

Kindlasti kõik teavad milleks MG-3el on rullikud, M-14el gaasikolb ja Kalađnikovil keeratav lukk. Aga on ka selliseid relvi, millel on lihtsalt raske lukk ja tugev vedru. Miks ei saaks automaate vabaluku põhimõttel tööle panna? Ja siit tuleb küsimus:

Kui raske peaks olema hüpoteetilise vabaluku printsiibil töötava relva lukk, kui laskemoonaks on NATO 7,62x51?

Vältimaks täpsustavaid küsimusi vedru tugevuse, raua pikkuse jms kohta, teeme nii, et hüpoteetiline relv on ehitatud AK-4 baasil. Ja see imerelv ei tohi peale esimest lasku tükkideks lennata :lol:
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Minimaalne kaal Sinu antud katsetingimusi arvestades oleks 2,2 kilo...
Selge, et sellise massiga liikuvosa ei võimaldaks mingit stabiilsust relvast tulistamisel.

Tervitades ProPatria

PS. Oma arvutuses kasutasin autoriteetset teatmeteost:

V. Albertin, A. Bašmarin - Osnovanija ustroistva matreialnoi tšasti strelkovova oruzija, Moskva 1934

ja sealt siis konkreetset valemit vabalukusüsteemi relvade lukustava osa kaalu määramiseks:

Q = p x L / l, kus

Q - luku mass
p - kuuli kaal
L - relva vintraua pikkus
l - lubatav luku tagasiliikumise teepikkus, mille jooksul ei toimu veel kesta lõhkemist.

ise kasutasin järgmisi arvnäitajaid:

p - 9,6 g
L - 450 mm
l - 2 mm
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kasutaja avatar
ostius
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 22 Sept, 2004 15:58
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas ostius »

Nüüd olen kimbatuses :?

Lugesin hoopis teist allikat, seal oli hoopis teine valem ja seega pole tulemus teps mitte 2 kg lähedalgi. Hommik on õhtust targem. Homme panen oma allika lingi siia ja siis otsustame kellel õigus on. Nõus?

Seniks kõigile tuhlamist ja arvutamist! :wink:
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Antud valem kehtib, kui ei arvestata taandurvedru vastutoimet ja mitmesuguseid hõõrdejõude...
Su küsimusest sain aru, et soovid mingit hüpoteetilist massi... ja see valem sellise minimaalmassi ka annab.
Minu kasutatud allikmaterjalis on ka vastavad näidisülesanded ja pealegi on nende valemite toimimist kontrollitud praktikas... :)
Kui Sa aga oma küsimuses pidasid silmas sellist lukustavat süsteemi, mis lasu hetkel ei liigu millimeetritki paigast, siis võib see lukk ju kaaluda isegi ca 5 kg :lol:

Tervitades ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
andrus
Liige
Postitusi: 4359
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

propatria kirjutas: Q = p x L / l, kus

Q - luku mass
p - kuuli kaal
L - relva vintraua pikkus
l - lubatav luku tagasiliikumise teepikkus, mille jooksul ei toimu veel kesta lõhkemist.
valem tundub kuidagi kummaline, kas siis näiteks 7.92x33 ja 7.62x51 jaoks on sama kaaluga lukku vaja (eeldame, et kuulid kaaluvad samapalju ja püssirohtu on teise kesta rohkem sisse surutud) ?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Võrgus on üks kena leht G3 luku ja selle toimimise kohta:
http://www.hkpro.com/technical.htm
Seal on toodud veidi teistsugune valem:
(bullet mass + 0.5 x load mass) x bullet velocity = bolt mass x bolt velocity
Antud valemi järgi peaks ilma rullikuteta G3 (ehk AK-4) lukk kaaluma 14 kg. Muidugi avaldatakse võrgus igasugust pahna ning raamat on kindlasti usaldusväärsem, kuid 2,2 kg lukk on 7,62x51 padruni jaoks ilmselt liiga kerge. Vabaluku printsiibil töötavad püstolkuulipildujate lukk kaalub ju poole kilo ringis. Aga automaadi padrun on võimsam!
Igatahes vabandan, et nii segase küsimuse esitasin. Las Propatria küsib, tal on alati midagi huvitavat varuks.
Kasutaja avatar
ostius
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 22 Sept, 2004 15:58
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas ostius »

vabandust, unustasin sisse logida. Viimane postitus on minu.

Lugupidamisega ostius
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Andrusele vastuseks niipalju, et ei oska tõesti täpsemalt seletada, kuidas Newtoni seadustest tuleneva valemi ja minu kasutatud relvaseppade koolitamisel kasutatud ametkondliku õpiku vahel tuleb selline erinevus.
Füüsikas pole ma tõepoolest tugev ja seega ise ei viitsi jalgratast leiutada ja kasutan juba valmis ja praktikas ennast õigustanud valemeid.
Sellel neti aadressil tundub ka jutt olevat justkui õige, kuigi ei saa mitte aru... kuidas sellest valemist on saadud see 14 kilo... (ehk täpsemalt... mis on võetud luku algkiiruseks? ... ehk keegi, kes on matemaatikas ja elementaarfüüsikas rohkem kodus... aitab??? :oops: )

Eks siseballistikas ole tegu tavamõistuse jaoks väga väikeste ajaühikutega, suurte rõhkudega ja kõrgete temperatuuridega.
Olulisem püssirohulaengu suurusest on muide lukule suruv padrunikesta põhja pindala...
Ka püssirohu puhul on ta kaalust hoopis olulisem rohu keemiline koostis ja eripind (põlemispind). Veelgi uskumatum lugu on see, et relva võib tükkideks lasta hoopis alalaenguga (kui see saab kestas vabalt liikuda ja võimaldub mahulise põlemise teke...).

Ainus seletus enda pakutud valemi järgi leitud (sisetunde järgi tõepoolest liiga kergele) lukukaalule on see, et sellise minimaalkaaluga lukk võimaldab siiski relva tööd, kusjuures lasu (kuuli relva rauaõõnes liikumise ajal) ei liigu lukk tagasi üle 2 mm, see on maksimaalne lubatav kesta tagasiliikumise ulatus, ilma, et kest lõhkeks. Kui kuul on rauaõõnest väljunud, alaneb ka rauaõõnes gaasisurve ohutu tasemeni ja samas liigub padrunikest padrunipesast välja lükates ka luku tahasuunas.

14 kilone lukk peaks aga hoidma vististi padrunipesa kindlalt suletult ka lasujärgselt.

Küsija eeldas, et relv ei lendaks tükkideks laiali. Kas ta pidas seejuures just silmas, et lukk jääks ka pärast lasku paigale? Kui ma oleks pakkunud luku kaaluks näiteks 90 kilo... oleks ju seegi olnud õige?
Seetõttu oleks olnud õige küsida just nimelt luku minimaalkaalu! :lol:

Õigupoolest peaks ostius nüüd esitama uue küsimuse, sest seda eelmist ei vastatud ammendavalt.

Ärge mu peale pikka viha pidage! :lol:

Lugupidamisega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Paistab, et oma targutamisega olen inimesed viktoriinist eemale peletanud... :(
Seda ma tõesti ei ole soovinud!
Kuidagi ebamugav on nüüd sedasi jõuga ennast küsimuse esitajaks suruda... :oops:

Küsimus oleks järgmine:

Milleks kasutati sõjanduses II Maailmasõja ajal (ametlikult!) veel kahurimürske lisaks kasutamisele neile sobiliku relva laskemoonana?

Selgituseks niipalju, et minu poolt soovitud tegevust harrastati kindlasti NSVL relvajõududes, teiste riikide kohta täpsemad andmed mul puuduvad.
Ja mürske kasutati ikka sõjanduslikel eesmärkidel, seega mitte näiteks hapukapsatünni kaane vajutisena... :lol:

Lugupidamisega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Võõras Kont

Postitus Postitas Võõras Kont »

Tervitus !

Ega väga palju võimalusi vist kahurimürskude kasutamiseks sõjanduslikel eesmärkidel pole. Ise suutsin genereerida 3 võimalikku kasutusviisi:

1. Aupaukude - saluudi laskmiseks?
2. Lõhkeaine pakettide asendusena? Näiteks kui oli vaja raudteetammi või vaenlase kolonni õhkida? (minu teada isegi tänapäeval Iraagis 1. vabadusvõitlejad 2. bandiidid (vali endale meelepärasem variant) kasutavad kahurimürske edukalt pommide valmistamiseks millega uskmatuid jänkisid ja nende hamburgereid taeva poole kupatada)
3. Lähivõitluses vaenlasele vastu pead kopsamiseks?

Siuksed mõtted siis...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

eeeehh, kuskilt on nagu meelde jäänud, et venelased kasutasid mürske ka lennukipommide asemel.

Aga seda ilmselt siis vastavate pommide puudumise tõttu, mitte aga seepärast et nad millegi poolest tavalisest lennukipommist paremad või mingis suhtes erilise omaduse poolest millekski paremini sobivad oleks olnud.
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Nublu vastus täiesti õige!

Ilmselt läksid tõesti kas laskemoona ülejäägid (mingi vanematüübiline laskemoon jne) või siis praakmürsud kasutusse lennukipommidena:
keevitati neile külge stabilisaator ja varustati nad lennukipommidele mõeldud sütikutega ja oligi kas siis kildpomm või keemiapomm jne olemas :)

Võõras Kont pakkus ka ühte tegelikult õiget valdkonda: improviseeritud lõhketööd... kuid see pole siiski nii ulatuslik. kui mürskude lennukipommidena kasutamine.

Niisiis nüüd Nublu kord küsimus esitada!

Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

No kirjuta veel, mis iganes meelde tuleb. Nüüd pidi jälle hakkama uut küsimust välja mõtlema...

Ei viitsinud kaua mõtelda, võtsin esimese ettejuhtuva raamatu riiulist ning valisin teema sealt :lol:

Teatavasti olid Eesti Kaitseväe suurima kaliibriga kahurid Merekindlustes - Aegna patarei omad.

Millised olid aga Eesti maaväe suurima kaliibriga suurtükid? St, mitte need Merekindluse torud...
Kasutaja avatar
taipohh
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 03 Aug, 2004 17:05
Asukoht: Kelder
Kontakt:

Postitus Postitas taipohh »

114-mm ?
Kui ma oma suhkru normi ei saa, siis ma vihastan!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

taipohh kirjutas:114-mm ?
Suurem-suurem 8)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Masur ja 39 külalist