Viktoriin
No nii, see õige vastus tuli küll natuke üllatusena. Sestap tuleb see minupoolne küsimus ka veidi ülepeakaela. Aga küsiks siis vahelduseks midagi jälle lennukitest. Eriti kuna saan kasutada ära olukorda ning reklaamida samas foorumis olevaid poste eesti lennuüksustest
Eesti lennuvägi jõudis hoolimata oma lühikesest ajaloost kasutada üsna palju erinevaid lennukitüüpe. Kuid II Maailmasõja puhkemisel oli aja nõuetele vastavaid lennukeid relvastuses nutuväärselt vähe.
Kui loodi eestlastega mehitatud lennuüksus saksa sõjaväe koosseisus, siis lendas ka see suhteliselt algelistel ning vanamoodsatel lennukeil, täpsemalt võib lugeda neist siis seal eelpoolmainitud postides
Aga aja jooksul hakati saama ka kaasaegsemat tehnikat. Ning mingil perioodil lendasid eesti lendurid ka samadel lennukeil, mis oli Eesti Kaitseväe viimaseks õnnestunud lennukiostuks - mitte et nüüd midagi erilist, aga see lennuk oli ka Luftwaffe teenistuses kogu II M-s jooksul.
Mis tüüpi lennukid need olid?
Eesti lennuvägi jõudis hoolimata oma lühikesest ajaloost kasutada üsna palju erinevaid lennukitüüpe. Kuid II Maailmasõja puhkemisel oli aja nõuetele vastavaid lennukeid relvastuses nutuväärselt vähe.
Kui loodi eestlastega mehitatud lennuüksus saksa sõjaväe koosseisus, siis lendas ka see suhteliselt algelistel ning vanamoodsatel lennukeil, täpsemalt võib lugeda neist siis seal eelpoolmainitud postides
Aga aja jooksul hakati saama ka kaasaegsemat tehnikat. Ning mingil perioodil lendasid eesti lendurid ka samadel lennukeil, mis oli Eesti Kaitseväe viimaseks õnnestunud lennukiostuks - mitte et nüüd midagi erilist, aga see lennuk oli ka Luftwaffe teenistuses kogu II M-s jooksul.
Mis tüüpi lennukid need olid?
See ta oli.
Kui britid tühistasid (koos muude tellimustega) tehtud lepingud Westland Lysender'i luurelennukitele, siis leiti sellele lähim analoog Saksamaalt Henschel Hs 126 näol. Neid telliti 12, milledest esimene kuuest lennukist koosnenud partii anti üle, kuid üks lennuk jäi mootoririkke tõttu maha. Eesti kaitsevägi sai kätte 1940. a. mai lõpus 5 lennukit, mis jõuti ka kasutusele võtta ning lendama hakata. Hiljem läksid need lennukid 22. territoriaalkorpuse lennusalgale (koos 7 Hawker Hart'iga olid selle põhirelvastuseks, lisaks oli lennusalgal veel eesti päritolu õppe-treeninglennukid). Ning hävisid siin sõja alguses.
Uuesti said eesti lendurid Hs 126 proovida SAGr 127 koosseisus, kus neid mingil hetkel oli kasutusel isegi 7 tükki. Mõned üksikud seda tüüpi lennukid käisid läbi ka NSGr 11 käest.
Ben küsib järgmise küsimuse.
Kui britid tühistasid (koos muude tellimustega) tehtud lepingud Westland Lysender'i luurelennukitele, siis leiti sellele lähim analoog Saksamaalt Henschel Hs 126 näol. Neid telliti 12, milledest esimene kuuest lennukist koosnenud partii anti üle, kuid üks lennuk jäi mootoririkke tõttu maha. Eesti kaitsevägi sai kätte 1940. a. mai lõpus 5 lennukit, mis jõuti ka kasutusele võtta ning lendama hakata. Hiljem läksid need lennukid 22. territoriaalkorpuse lennusalgale (koos 7 Hawker Hart'iga olid selle põhirelvastuseks, lisaks oli lennusalgal veel eesti päritolu õppe-treeninglennukid). Ning hävisid siin sõja alguses.
Uuesti said eesti lendurid Hs 126 proovida SAGr 127 koosseisus, kus neid mingil hetkel oli kasutusel isegi 7 tükki. Mõned üksikud seda tüüpi lennukid käisid läbi ka NSGr 11 käest.
Ben küsib järgmise küsimuse.
Kuna viktoriin kipub silmnähtavalt kokku jooksma, siis teen ühe umbropsu ja absurdse pakkumise. Venelased kasutasid lassot tunnimeeste püüdmiseks. Kuulu järgi olevat nad nii osavad olnud, et öösel postil istudes tuli puss käepärast hoida. Soomepoiste mälestuste kohaselt pääses nii mõnigi Vene sõjavangist tänu teravale noale. Tegelikult on lasso pigem ratsaväelaste relv, aga Talvesõjas kasutasid seda ikka jalaväelased.
Ma ei ole päris kindel, kas on ikka minu kord küsida. Aga Ben pole elumärki andnud ja Oliver kah uut küsimust ei esita. Olgu pealegi.
Sõjast rääkides ei saa mööda minna tsiviilisikute, sõjavangide ning kultuuriväärtuste vastu sooritatud sõjakuritegudest.
Kellelt pärineb järgnev tsitaat ja millega seoses?
"Me leidsime, et neil on väga palju raamatuid. Et aga nendes raamatutes polnud mitte midagi peale ebausu ja saatana vigurite, siis põletasime need kõik ära."
Sõjast rääkides ei saa mööda minna tsiviilisikute, sõjavangide ning kultuuriväärtuste vastu sooritatud sõjakuritegudest.
Kellelt pärineb järgnev tsitaat ja millega seoses?
"Me leidsime, et neil on väga palju raamatuid. Et aga nendes raamatutes polnud mitte midagi peale ebausu ja saatana vigurite, siis põletasime need kõik ära."
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
12. juunil 1562 põletati Mani linnas Diego de Landa käsul ära kõik maiade raamatud. Autodafee oli isegi tolle aja kohta nii võigas, et selle organiseerija kutsuti Hispaaniasse oma teguviisist aru andma. Seal kirjutas ta kroonika "Teadaanne Yucatani asjadest", kust pärineb ka toodud tsitaat. Loomulikult ei tehtud sellele frantsiskaani preestrile midagi. Maiade hieroglüüfkirjas raamatutest on aga tänapäevani säilinud vaid kolm: Dresteni, Madriidi ja Pariisi koodeks (nimetatakse asukoha järgi). Tervet kirjandust siiski hävitada ei õnnestunud, kuna mõned ristiusku pööratud neofüüdid kirjutasid tähtsamad raamatud ladina tähestikus ümber. Nii säilis näiteks eepos "Popol vuh".
Sammal.habeme kord küsida.
Sammal.habeme kord küsida.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Semrush [Bot] ja 15 külalist