www.militaar.net

Kolmas vihje: küsitav isik suri 1994

John Bradley?

Kahjuks mitte.

Järgmine vihje: Tema tuntud raamat ilmus eesti keeles 1996

Uus katse.
Lèon Degrelle?
Vähemalt vastab ta kõigile vihjetes antud parameetritele: Ta pole prantslane vaid belglane, Eestis on ta käinud, ta suri 1994 ja tema raamatu "Kadunud leegion" andis kirjastus "Olion" eesti keeles välja 1996.

Just. Vastus õige.

Ja tsitaat:
"Un jour viendra où l'on regrettera amèrement la défaite, en 1945, de ces défenseurs et de ces bâtisseurs de l'Europe."

Sam Beaver anna minna

Vastamine on tükk maad lihtsam kui küsimine...
Hea küsimuse puudumise tõttu annan küsimisjärje vabaks.

Päris kindlasti pole seda siin küsitud

Said kord laagrilõkke ääres kokku kolm gruppi sõdureid. Esimesel grupil oli kaasas 5 konservi, teisel grupil 3 konservi. Kolmas grupp oli konservideta, kuid oli nõus oma osa eest pidusöögil välja käima 8 karpi padruneid. Kuidas need karbid tuleks jaotada esimese ja teise grupi vahel, et asi oleks õiglane?

Oleneb gruppide suurusest ja sellet, mitu padrunit ühe pursui peale kulub.

Need kellel padruneid on, need söövad ka konserve. Ehk siis lõpuks peaks kolmandal grupil olema 8 konservi ja 8 karpi padruneid. Laskma pole vaja hakatagi.

Kui kolmas rühm oli "valgesoome maod" siis tõenäoliselt selline variant on kõige tõenäolisem....
Lõkke ääres kügelevatel esimese rühma töölistel ja teise rühma talupoegadel tekkis koheselt tahtmine oma tushonkad ära loovutada, kui suuskadel kohalekihutavaid soome pusse nägid.
Padruneid polnud vajagi.

Üks võimalik loogika veel - kui iga grupp saaks võrdselt konserve (ainult sellel tingimusel), siis peaks igale jääma 2 2/3 konservi. Oma osa eest annaks kolmas rühm 8 karpi, ehk kolm karpi konservi kohta. Ehk esimene rühm saaks 7 ja teine ühe.

fredeg kirjutas:Üks võimalik loogika veel - kui iga grupp saaks võrdselt konserve (ainult sellel tingimusel), siis peaks igale jääma 2 2/3 konservi. Oma osa eest annaks kolmas rühm 8 karpi, ehk kolm karpi konservi kohta. Ehk esimene rühm saaks 7 ja teine ühe.

Õige. Kui üks osa oli 8 karpi padruneid siis kogu maksumus 8 konservi kohta oleks 24 ja ühe konservi hinnaks 3 karpi. See kes tõi 5 konservi 5*3=15, peab saama 7 karpi ja teine kes tõi 3 konservi siis 1.

Ma veel samunegi......seda, et......endale omasel tagasihoidlikul moel.....veel korraks.....sellest bernikkelhane küsimusest.



Lugesin kord ühte keemiaraamatut ja sealt jäi meelde fakt, et pikka aega usuti elu isetekkimise teooriat. Lugu oli vürtsitatud ka vanade gravüüride koopiatega.
Noh, iga keskaegne lollgi teadis, et ise saavad tekkida nii kirbud, kui igasugu mutukad-putukad-vaglad-särgid-värgid. Niisama juustesse ja ka hobusepabulatele, raibetele ja mujalegi, eks.
Sest et no kuulge, tehke paar lihtsat katset: jätke vaid puljong nädalakeseks kapi peale seisma, võite katta isegi marliga ja mõne aja pärast on sinna iseenesest tekkinud kõikvõimalikud mikroskoobi all nähtavad batsillid.
Või jätke leib kilekotiga leivariiulile. Ja paari nädala pärast on kott seestpoolt täis sinist ja jõledat hallitust. Mis tekkis ju leiva sisse ise. Sest ükski rott ega kärbes sinna ei pääsenud.
Küllap mäletate armeepäevilt, et kuuma ilmaga võisid saabaste sees partjankadki ise ellu ärgata.

Niisiis.....lepime kokku, et teatud tingimustel võib elu tekkida ise. Ilmselgelt on siinkohal ka Jumala käsi mängus, sest kui Taat suudab teha nädalaga mittemillestki kogu olemasoleva masinavärgi, asi tal siis mittemillestki aegajalt muud staffi tekitada, eks.

Nende paastuajal toiduks kõlbavate bernikkelhanede saladus olla olnud järgmine:
Nemadki oli tekkinud nimelt elu isetekkimise teel. Bernikkelhaned oled sündinud nimelt puu- täpsemini tammekoorest! Mistõttu olid haruldased. Mistõttu kallid. Rangelt võttes taimset päritolu. Mistõttu lihavabal ajal korralikult maitsestatutena (lihaasendus)toiduks igati kõlblikud!

Kuni akf fredeg küsimuse üles paneb, mõtlen sellele, kuidas eelmise lehe alguses olevat teksti lugedes tuli mulle silme ette nimi Tarmo Männard, austatud kaasfoorumlast ja tema kohta käivaid fakte teadmata.

Akf Fucs kirjutas:Kes austet kaasfoorumlastest ja kus on enda kohta internetis kirjutanud nii:
Rännata ja seigelda on minule alati kangesti meeldinud. Võimalik, et asi sai alguse loetud raamatutest. Igal juhul oli 2-3 klassis mu lemmikraamatuks "Matkatarkuste taskuraamat". Mäletan, et kui lapsena elasin Nõmmel, pakkisin koolikotti võileivad ja pudeli morssi, ja tegin matku oma koduaias.Kümmekond tiiru mööda aiaäärt ühtepidi ja siis pärast kümmekond tiiru jälle "koju tagasi".

Kui olin kuue aastane, lubasid vanemad mind viia matkale ja mulle osteti isegi oma pisike konserv. Kvaliteedimärgiga "Zavtrak turista". Matkale minemata meil toona jäigi, aga nüüdseks on see konserv olnud minuga Suurel Munamäel, Elbruse mõlema tipu otsas ja ööbinud Siinai kõrbes kaameli küüru taga.

Peale kaheksandat klassi otsustasin kõndida Tallinnast jalgsi vanaema juurde Antslasse. See oli mu elu esimene matk. Kõndisin kaheksa päevaga 250 km. Tõtt-öelda pole ma kunagi enam nii pikka matka ette võtnudki. Pärast keskkooli kõndisin ma samuti 8 päevaga jalgsi Pärnust Riiga, aga 180 km oli juba palju lühem maa.

Praegu on põhilisteks harrastusteks alpinism, sukeldumine ja purjetamine. Need alad meeldivad mulle, sest on võimalik näha kohti ja asju, mis varem nägemata.

Kas kirjutamisstiil on nagu sõrmejälg, et selle põhjal tekkib ettekujutus, kellega võiks tegemist olla?

Väino kirjutas: Kas kirjutamisstiil on nagu sõrmejälg, et selle põhjal tekkib ettekujutus, kellega võiks tegemist olla?

Jah on küll st võib vabalt olla - sõltuvalt lugeja intellektuaalsetest võimetest ja/või lugeja kirjutamisstiili omaniku tundmise sügavuse astmest.