www.militaar.net

Transpordilennuki uksest väljavahtiv suurema kaliibriga (lennuki mõistes) kahur ?

Ei, tegu oli siiski käsirelvaga (kuigi üsna raskekaalulise sellisega).

Ilmselt aeg vihjeks.

Originaalrelv tuli müüki 1935. aastal Ameerika Ühendriikides ning 1938. aastaks oli olemas selle erinevad (erineva kaliibriga) versioonid. Müük edenes aga üsna visalt. Mõne aasta pärast alanud Selle Teise Suure Sõja puhul olevat relvadisaineril (kes oli ühtlasi müügifirma omanik) olnud lootus armeelepingutele, kuid neist ei saanud asja. Ühendriikide armee jaoks oli relv suhteliselt kobakas, kuigi valmistatud peamiselt alumiiniumist, üsna spetsiifilise kasutusväljundiga ning selle laadimisprotseduur oli päris keeruline. Võimalik et luhtunud äriväljavaadete tõttu oli disainer väidetavalt hävitanud kuskil 1943. aastal kõik oma olemasolevad relvad, joonised, relvavormid, -pingid ja tööriistad ning lõpetanud firma äritegevuse.

Õnneks oli tema huvitavat relva siiski mõned ära müüdud ja seetõttu on neid säilinud. Sihipärast kasutamist olevat (vähemalt üks?) tema relvad leidnud ka Ühendriikides, kuid palju kuulsam on selle kasutamine mitukümmend aastat hiljem esilinastunud palgasõduritest rääkivas küsitud filmis.

Käsitulirelvaks ja raskeks sobituks ehk veel Handheld M134 Minigun?
http://www.imfdb.org/wiki/Expendables_3,_The

Eespool kirjutasin, et

Küsitav relv ei ole gatlingi-tüüpi, M134 minigun ega muude sarnaste nn "rotary" st mitme keerleva rauaga relvasüsteem.

Aga on täiesti arusaadav, et see legendaarne filmirelv on foorumlaste südames auga väljateenitud kohal.

Kuidas tunne on, prooviks veel mõne vihjega või kõik on tüdinenud ja tahavad viktoriiniga edasi minna?

Muidugi edasi, aga sama küsimusega, jälgin huviga juba algusest peale.
Vihjeid! Vihjeid!! Vihjeid!!!

2 relva tuli pähe

terminaator 2 oli miski huvitav kärbik winchester, nagu sileraudne, kuid nagu kauboistiilis (lever-action`?).

kuid millegipärast tuli mulle ette ka film/raamat šaakali päev, frederick forsythe, kokkukruvitav vintpüss.

Küsitav pole ei lever-action vint ega ka eritellimusel Šaakalile tehtud ainueksemplarist snaipripüss.

Frederick Forsyth aga on küsitava filmi eeskujuks olnud raamatu autor, seega vk1 saab kirja mõttelise punkti.

Forsyth oligi see kirjanik, kes oma raamatule materjali hankides väidetavalt teeskles olevat riigipööret kavandav professionaal, suheldes nii palgasõdurite kui relvaärikatega. Päris papist poiss ta aga kindlasti ei olnud, kuna oli kajastanud 1960ndatel Nigeeria kodusõda ja Biafra konflikti sealsamas Aafrika riigis alguses BBC korrespondendina ja hiljem freelancerina.


Ok, vihjame siis edasi.

Originaalrelva disainer oli üsna omapäraste mõtetega tegelane. Nii arvas ta näiteks et sihikuid tema relv ei vaja, kuna tema kontseptsiooni järgi oli relva õige kasutusviis sõna otseses mõttes "puusalt tulistamine". Seetõttu ei pidanud ta näiteks vajalikuks oma relvale ka mittemingisugust kaba.
Kui klientide tagasiside arvas esialgu valitud kaliibri liialt vähetõhusa olevat, arendas ta välja oma relva suuremakaliibrilised variandid, mis said veel raskemad ja kobakamad. Tuletan meelde, et juba algne versioon oli üsna raske. Nii olevat suuremakaliibriliste variantidele lisavarustusena ette nähtud ka näiteks kolmjalg.

Nagu räägitud, ei olnud tema omapärane relv kuigi populaarne ja kuigi maha müüdud relvad jäid alles, hävitas solvunud disainer oma töö kuskil 1943. aastal.

Hoopis huvitavam on aga originaalrelva lugu, mida tolles inspireerivas palgasõdurite filmis sattus nägema hoopis teisel kontinendil elav relvadisainer. Filmis nähtu pani tema kujutlusvõime tööle ja kuna tal oli hiljutine kogemus sarnaste (küll ühelasuliste) relvade arendamisega, pani ta suhteliselt ruttu kokku toimiva relva, mis mõne aasta pärast ka tema koduriigi kaitsejõududes kasutusele võeti.

Aastate pärast sattusid tema koduriigi kaitsejõududega koos treenima ka Ühendriikide sõjaväelased, kellele too edasiarendatud relv avaldas sellist muljet, et õige pea võeti see tootmisse ja kasutusse ka Ühendriikides. See edasiarendus on oma kasutajate ringilt ja tootmise ning läbimüügi arvudelt kaugelt populaarsem ning reaalses kasutuses tänini. Nii jõuab see uus hoopis teisel kontinendil tehtud edasiarendus ka tänapäevaste actionfilmide arsenali, nagu "Expendables".

Teine küsitud arendus on samuti omapärase looga. Aastakümned peale sõda sattus relva näidis ühe teise Ühendriikide relvafirma kätte, kes lasi ühel oma inseneril valmistada selle veelgi suurema kaliibriga edasiarendatud koopia. See edasiarendus järgis suht üks-ühele originaalrelva tööpõhimõtet kui suurem kaliiber ja mahukam moon välja arvata. Kuigi mõnevõrra praktilisem, siis ka selle edasiarendatud relva tootmine ei olnud just teabkui arvukas, küll aga sattus see edasiarendus olema üks relvadest Arnold Schwarzeneggeri legendaarse tegelaskuju arsenalis, mida enne veidi segadusseajavalt viitasin. Ka seda edasiarendust ennast minuteada enam ei toodeta, kuivõrd too teise kontinendi relv on hoopis edukam, mugavam ja praktilisem kasutada.

Kas nüüd äkki tuleb vastus ära?

Revolver tüüpi granaadiheitija, Milkor MGL?

kobra kirjutas:Revolver tüüpi granaadiheitija, Milkor MGL?

Tegin õigele vastusele järgnenud toredast ekskursioonist uue teema: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=41&t=47612

Küsimise kord on akf kobra käes.

Viskan kiire vaheküsimuse kuni akf kobra mõtleb.

Esimese ilmasõja lendurid kannatasid oma ameti tõttu kõhulahtisuse käes. Aga mitte ainult närvilise elukutse ja kahtlase toitumise tõttu.

Mis võis olla see tehniline põhjus ?

See tuleb inglise keeles guugeldades välja. Mootoreid määriti toona peamiselt kastoorõliga ja piloodid viibisid oma lahtistes masinates lennu ajal kastoorõliosakestest koosnevas pilves, hingates seda pidevalt sisse. Nimetatud õli mõjub kõhulahtistina. Huvitav fakt muidu, hea teada

Küsimisejärg endiselt akf! kobra käes.

Ajaloos on teada üks juhtum kus lahingulaeval (Battleship) õnnestus lahingu käigus torpeedoga tabada teist laeva.
Mis laevalt antud torpeedo välja lasti?

akf kobra täpsustab oma küsimust kuna lahingulaev (battleship) on iga sõjalaev.

Enese harimiseks: https://en.wikipedia.org/wiki/Battleship

inimene õpib kogu elu
sureb aga ikka ...