www.militaar.net

Fanta?

Ei ole nii lihtne kahjuks Fantaga oli just vastupidi- USAst ei saadud enam Coca-Colat ega selle komponente ning natside toiduainetetööstus hakkas asenduseks kättesaadavatest ainetest Fantat tootma. USA sõdurid mingit Fantat ei vajanud, neil oli Coca olemas.

Ise arvan, et mingi ravim. Penitsilliin tundus esmapilgul paljutõotav, aga selle arengulugu ei klapi kahjuks vihjetega. Väga hea ja huvitav küsimus igatahes

Siki kirjutas:Ei ole nii lihtne kahjuks Fantaga oli just vastupidi- USAst ei saadud enam Coca-Colat ega selle komponente ning natside toiduainetetööstus hakkas asenduseks kättesaadavatest ainetest Fantat tootma. USA sõdurid mingit Fantat ei vajanud, neil oli Coca olemas.

Ise arvan, et mingi ravim. Penitsilliin tundus esmapilgul paljutõotav, aga selle arengulugu ei klapi kahjuks vihjetega. Väga hea ja huvitav küsimus igatahes

Huvitav tõesti. Tõenäoliselt mõeldakse suure sõja all ikkagi IIMS sest viiteid juutidele ja antisemitismile, aga mine tea... Intrigeeriv on Euroopa päritolu tooraine - wtf - šampanja, konjak, sveitsi juust? Mida oli Euroopal unikaalset pakkuda? Sellist mis käib asja koosseisu mille taga lihtlabane US soldat sabas seisab? Pitsa see ka ei ole, selle ajaloo käisin läbi ja ei klapi nii esimese ega teise MS-ga.

EDIT... Pühakute säilmetest reliikviad

Konrad Adenauer oma sojakastmega.

Eeeeeip. Päris pihta pole veel läinud. Noh, eks viktoriiniküsimuste juures ole alati toredaim küsida midagi, mille kohta on kindel, et teie tagumistes ajusoppides on õige vastus guugeldamatagi olemas.



Hoolimata oma kõrgest vanusest on toode endiselt täielikult "rivis" ja kõigil austatud kaasfoorumlastel on tänases Eestis võimalik seda soetada. Olen üsna kindel, et igapäevaselt teie ise seda siiski ei kasuta.
Oma kodukontoris lebades ei oska ma arvata, kuipaljudel seda toodet koduses majapidamises leidub.
Eks võite peale vastuse teadasaamist seda ju ütelda.


PS. Lähen täna linna uitama ja loodan teha kindlaks selle toote hetkehinna. Et anda veel üks vihje

Tarmo Männard kirjutas:... Kuigi tootest sai tõeline hüpersuperhitt tänu II ilmasõjale ning selleaegsetele mõlema poole sõjameestele , ei ole see tõepoolest mõeldud ligimese tapmiseks...

Loogiliselt võttes kulub igale sõjamehele alati rull teipi ära, sellega saab ilmselt paljusid asju nö lappida.

No kurat, kas see oli siis Coca-Cola?

Vihjetele vastaks nagu Gabrielle "Coco" Chanel ja tema parfüüm Chanel no 5. Ainult ma ei tea, et sõdurid oleksid seda meeletult ostnud

https://www.haaretz.com/life/.premium.M ... -1.5628612

Viguriga küsimus peab tunnistama, hea küsimus.

Siki kirjutas:Vihjetele vastaks nagu Gabrielle "Coco" Chanel ja tema parfüüm Chanel no 5. Ainult ma ei tea, et sõdurid oleksid seda meeletult ostnud

https://www.haaretz.com/life/.premium.M ... -1.5628612

Eks sõduritel olid pruudid ja naised. Kes jäid ilusasti mõlemale poole Atlandi.

Ei klapi kuidagi, Coco Chanel müüs tolle parfüümi õigused maha 1924 ja sai tagasi 1947... Ja mis koostisosa oli võimalik ainult Euroopast hankida?

Lingil, mille ma välja pakkusin, on selgitatud, et ta mitte ei müünud kõiki õigusi, vaid tegi koostöökokkuleppe äripartneritega (need kaks juuti, kes hiljem USAs elasid) ja reklaamifirma esindajaga. Unikaalne koostisosa oli ainult Prantsusmaal kasvav eriline jasmiinisort.

Wikipediast tuleb vihje ka, et ameeriklased seisid sabas, et seda hankida:

During the war years the directors of Parfums Chanel came up with an innovative marketing idea. Expanding sales to the middle-class customer had been started in 1934 with the introduction of the pocket flaçon. The plan was now to grow the market by selling the perfume at military post exchanges. It was a risky move that might have damaged the allure of the brand. It did not destroy the cachet of the brand; instead it became a souvenir the soldier coveted for his sweetheart back home.[2]:148–149

At the end of World War II, Coco Chanel's wartime collaboration threatened her with arrest and incarceration. In an attempt at damage control, she placed a sign in the window of her rue Cambon boutique, announcing that free bottles of Chanel No. 5 were available to American GIs. Soldiers waited in long lines to take a bottle of Paris luxe back home, and "would have been outraged if the French police had touched a hair on her head".[3]:188

https://en.wikipedia.org/wiki/Chanel_No._5#1940s

Niikaua, kui ma selle toote kilohinda otsisin....mis on muide 1750 euri/kilo, olete te õige lahenduse leidnud.
Jah, tegemist on lõhnaõliga Chanel nr 5.
See, mida kandis öösel voodis Marylin Monroe.

Loojaks oli Chanel, aga tema seda ei tootnud. Mistõttu sai ka müügist vaid 10 protsenti. Tootjateks olid kaks juuti, vennad Wertheimerid, kellest ühega oli ta väidetavalt ka mõnda aega romantilises suhtes.
Kui sakslased Prantsusmaa okupeerisid, põgenesid vennad varakate meestena USA-sse.
Olles müünud enne oma osaluse Felix Amiotile. See oli lennunduses tegija ja tegi koostööd sakslastega. Teatud mõttes JOKK-skeem. Chanel püüdis saada kogu tootmist endale, panustades sellele, et mehed olid juudi vereimejad, kes tema varanduse pihta panid, aga JOKK oli JOKK.

Wertheimerid panid tootmise käima Ameerikas. Komponent, millele see toode üles oli ehitatud asus Prantsusmaal. Grasse linna ümbruses kasvas vajalik jasmiiniõite õli. Linn oli lõunas, Vichy Vabariigi aladel. Mees, nimega H. Gregory Thomas oli see, kes sealt tooraine kokku ostis ja käänulisi kanaleidpidi Ameerikasse saatis. Kasutades diplomaadi identiteeti ja kõikvõimalikke muid vahendeid, et jälgi segada.

Chanel nr 5 oli sõdurite seas tohutult popp. Koju Wichitasse, Salt Lake Citysse või siis Frankfurti ja Kõningsbergi sai iga hooliv sõdur viia oma pruudile või naisele killukese maailma moepealinnast, Pariisist. Sõduritele mõeldes tehti pisemad ja mugavamad pudelid.

Pärast Pariisi vabastamist jagas Chanel oma Rue Camboni lõhnaäris Ameerika sõduritele toodet tasuta. Jah, seda võib nimetada odava populaarsuse ostmiseks, aga asi töötas. Pluss veel tutvus vägevatega... Ja väited, et sakslastega sõbrustas ta liitlaste agendina. Igatahes ta pääses puhtalt.
Pärast sõda, kui Wertheimerid tagasi tulid, maksid nad (Cocole ilmselt üllatuseks) USAs teenitud rahast algselt kokkulepitud osa Chanelile ära. Noh, et bizniz on ikkagi aumeeste mäng või nii.
Olgu veel siinkohal öeldud, et Chanel ei seganud ka seda lõhnaõli kokku. Selle meisterdas valmis Moskvas sündinud prantslane Ernest Beaux. Tõsi, Chanel oli idee autor, valiku tegija ja tootele nime andja.

Ja see naine oli isegi vaid protsentide teenimisega omanimelisest lõhnaõlist üks rikkamaid naisi kogu maailmas.

vat niuke küss ja reis minevikku.

Tänan selle huvitava küsimuse eest! Vihje, et sõdurid seisid toote soetamiseks järjekorras, ajas alguses segadusse. Otsisin rohkem sõduritele vajalikke esmatarbekaupu, nagu habemeajamistarbed ja saapamääre, aga ei klappinud miski. Ravimid ja vaktsiinid samuti ei klappinud. Otsing "leiutised, mis said kuulsaks tänu Teisele Maailmasõjale" andis küll palju huvitavat infot, aga ei viinud sihile. Õige lahenduseni viis alles otsing "natside sõbrad Euroopas"

Uues küsimuses jätkaks natsidega. Küsin seekord isikut, kes oli kohe kindlasti üks kuri nats. Elulugu lühidalt- alustas oma sõjamehe-karjääri Keiserliku Saksamaa mereväes, 1919 võttis siin meile päris lähedal osa Bermondt-Avalovi avantüürist. Hiljem teenis nii Weimari Vabariigi armees kui peale natside võimuletulekut Wehrmachtis. Tähelepanuväärne on see, et ta on kokku teeninud kolmes eri väeliigis. Teise Maailmasõja ajal oli kõrgetel kohtadel, talle allusid teatavad eliitüksused ja neid juhtides sõdis nii Lääne- kui Idarindel, ka Aafrikasse oli asja. Paaril korral tulnud ette seda, et ta andnud alluvatele otseselt käsu rünnata tsiviilisikuid. Just keset Teist Maailmasõda arvas, et on paras aeg kirjutada memuaare Lõpuks, 1944. aasta sügisel, langes ta vangi ja viibis sõjavangina päris mitmes riigis. USAs läks vangilaagrist jooksu, aga tabati ruttu ning saadeti rangema režiimiga laagrisse. Üks teine kord, olles vangistuses ühes Euroopa riigis, lasi uuesti jalga ning läks Saksamaale koduseid külastama. Ta pidi osalema mitmetel kohtuprotsessidel, kord süüdistatuna sõjakuritegudes, kord tunnistajana. Kokku istus kinni siiski vaid mõned aastad, peale vabanemist kirjutas uuesti enda memuaare ja hiljem võttis osa äärmusparempoolsete ning endiste Hitleri sõdalaste liikumistest. Suri 1960. aastatel Lääne-Saksamaal.
Erilise tundemärgina võiks mainida tema erilist naeratust
Kellest jutt?