www.militaar.net

ma pakuks,et padrun võib lahti minna ja lennata kuhugi väga õnnetult

Rebasekutsikal on selles õigus ja loomulikult ei ole relva purunemine kiita olukord...

Tegelikult on põhjus selles, et sedasi lüües jääb relva rauasuue tavaliselt lööja enda poole ja kui relv läheb lahti, siis saab lööja tabamuse...

Elus ka tean mitmeid juhuseid, kus jahimehed haavatud looma hukkamiseks võtnud appi püssikaba löögi. Seejuures vähemal ühel juhul olla haavatud rebane hüpanud relva külge ja vinnastatud ja laetud relva sedamoodi jahimehe pihta lahti päästnud...
Loomulikult pole laskemoona olemasolul ka käsitsivõitluses relvaga kedagi mõtet peksta, iseasi kui laskemoon otsas ja vaenlane kipub kallale, siis pole kaotada enam midagi ja tuleb anda nii, et pilpad lendavad...

Seekord sai taipohh asja olemusele kõige enam pihta. Tema kord küsimus esitada!

Tervitustega ProPatria

ok niii.... kes oli ll Fallschirm Jäger rügemendi ülemus ajavahemikus 08.1944 - 09.1944

Oberstleutnant Karl Stefan Tannert 29. August 1944 - September 1944

õige

küsimus tuleb riietuse kohta.
Kuna esitles Waffen-SS maskeering näo maski. Mis aastal ja kuul?

Patent võeti 1938.a, leiutajaks professor Otto Schick, kelle poolt on valmistatud enamus WaffenSS kamuflaažunivormist.

ma pole näinudki sihukest asja... isegi mitte pildi peal...
kellelgi on mingit pilti/linki?

trolli vastus pole päris see mida tahan...1938 see patendeeriti aga kuna esitleti?
http://www.zone.ee/pulgaliim/camouflage ... mask.jpg?2

UnterKroon kirjutas:trolli vastus pole päris see mida tahan...1938 see patendeeriti aga kuna esitleti?
http://www.zone.ee/pulgaliim/camouflage ... mask.jpg?2

Paistab, et siin jääb asi toppama! Ei leidnud selle kohta täpsemat materjali.

Et viktoriin edeneks, esitan uue küsimuse:

Enne Teist Maailmasõda olid lennukitorpeedod konstrueeritud niimoodi, et neid sai kasutada ainult sügavas vees, miinimum 30jalga (ca 9meetrit), madalamal võisid nad kukkudes põhja takerduda. II Maailmasõja algperioodil leiutati aga nn. madalaveelised torpeedod, mis olid varustatud lisatiibadega.
KÜSIMUS: Mis riik ja millal kasutas neid esimesena edukalt sadamas seisvate sõjalaevade ründamiseks?

Hmm....
Hämaralt meenub, et Suurbritannia tegi II ilmasõja algul ühe ootamatu rünnaku Itaalia laevastiku vastu, kui too sadamas seisis. Tulemused olid üsna paljutõotavad, kuid õppust sellest ei võetud. Meetod olekski ununenud, kui mitte Jaapanlased poleks USA laevade vastu sama taktikat kasutanud.

Äkki siis Suurbritannia Itaalia vastu? Täpsemalt ei tea

pakun Pearl Harbor,kusagilt olen nagu kuulnud,et seal japsid loopisid neid lennukitelt. või hoopis pommide asemel..ei mäleta enam täpselt

ostius kirjutas:Hmm....
Hämaralt meenub, et Suurbritannia tegi II ilmasõja algul ühe ootamatu rünnaku Itaalia laevastiku vastu, kui too sadamas seisis. Tulemused olid üsna paljutõotavad, kuid õppust sellest ei võetud. Meetod olekski ununenud, kui mitte Jaapanlased poleks USA laevade vastu sama taktikat kasutanud.

Äkki siis Suurbritannia Itaalia vastu? Täpsemalt ei tea

Suund on õige, aga vähe täpsemalt tahaks!

Ah et ikkagi britid!
Ise nad kiitlevad aadressil:
http://www.brainyencyclopedia.com/encyc ... dfish.html
11. novembril 1940. aastal olevat nad Taranto sadamas rünnanud Itaalia sõjalaevu torpeedolennukitega Fairey Swordfish. Sama tüüpi lennukiga tehti ka hiljem Bismarckile ära.

No kui just täpsemalt soovitakse

11. novembril 1940 ründasid brittide Fleet Air Arm'i lennukid Itaalia laevastiku peabaasi Taranto lahes. Rünnakus osales 12 lennukit, kuid oli üllatavalt edukas. Lisaks mitme lahinglaeva uputamise ning vigastamise süüdati pommitamisega ka mingi kütusetankla. Igatahes kaos oli täielik.

Kuna laht oli madal, siis itaallased lõppkokkuvõttes ei kaotanud ühtegi laeva. Kõik nad tõsteti mingi aja jooksul üles ning asusid ka rivvi. Kuid britid olid saanud selle mille tahtsid - täieliku üleoleku Vahemerel ning oma transporditeede suhtelise turvalisuse.

Jaapanlased aga võtsid Taranto rünnakust tõsise õppetunni ning korraldasid 2 aastat hiljem analoogse kaose Pearl Harbouris.