Teadus tunnistab millegi olemasolu siis kui see on tõestatud. Kui mingi nähtus pole teaduslikult tõestatud siis teda pole olemas? Kui mingi nähtus on tõestatud siis muutub see tõestus dogmaks?Satakas kirjutas: tüüpiline viga, mida teaduse üle argumenteerimisel tehakse. loetletakse asju, mille olemasollu kunagi ei usutud, ent mis tänapäeval on enesestmõistetavad ning oletatakse sealjuures, et viga on teaduses, mis ei soovi midagi loomulikku tunnistada.
Kaelkirjak - egiptlased tundsid, kreeklased pidasid teda müüdiks(kaameli ja leopardi ristsugutis, andamit sellele maksame tänini ladina keeles Giraffa camelopardalis), roomlased tundsid. Peale seda peeti teda müüdiks aastani 1486. Tolleaegsele teadusele oli tegu tundmatu, tõestamatu ja seega olematu loomaga. Loom aga oli olemas. Gorilla võib olla tuntud, nii välimuse kui ka maitse järgi, näiteks Aafrikas. Siinkandis aga sarnanes ta pigem poolmüütilise loomaga. Teateid temast peeti(minu teada) suurte shimpansite nägemiseks, aasta oli siis ca 500 - 1500, 1625. aastal kirjeldati neid. Nimekirja võib lisada näiteks hiidpanda, keda peeti Euroopas müütiliseks loomaks kuni 1869. aastani, mil ühe nahk Euroopasse saadeti. Hiidkalmaar, takin, eks neid pudulojuseid ole ilmselt rohkem, kasvõi kõik need elukad, keda neegrid vahel olla dzhungli näinud.Satakas kirjutas: esiteks ma muidugi märgin ära, et ainult üks sinu loetletud loom on olnud teaduse poolt kahtluse all - okaapi. ülejäänute olemasolus pole kaasaegse teaduse (alates 17.sajandist toimunud teaduslike põhimõtete reformimine) kunagi kaheldud. kaelkirjaku näide on lihtsalt rumalus. gorilla näide on aga pooltõde - gorillat tuntakse juba iidsetest aegadest. kahtluse all oli mägigorillade olemasolu ja seda ka hea põhjusega. uuri ise lähemalt.
Eks siin see vastuolu vist ongi. Minu arvates saab pidada võimalikuks mingi, mittetõestatud, nähtuse olemasolu seni, kuni pole tõestatud tema kuuluvus näiteks hallutsinogeenide valdkonda. See, et keegi arvab, et näiteks lendav roosa elevant on võimatu(jah, ilmselgelt on ja seda on lihtne tõestada, va juhul kui elevant kasutab lendamiseks miskit seadeldist), on ilma tõestuseta, et sellist asja ei saa olla, selle kellegi isiklik arvamus ja veendumus. Teadusega pole siin mingit pistmist. Teaduses tuleb tõestada, et sellist asja pole olemas.Satakas kirjutas: teiseks peitubki siin teaduse põhiline relv: tõestus. ja seda mitut pidi. esiteks ei ole mingit põhjust pidada olemasolevaks asju, mille olemasolu kohta puudub tõestus ja teiseks peaks ufode (võõrtsivilisatsioonide) olemasolu kohta olema küll juba piisavalt tõendeid, et nende olemaolu kinnitada. paraku - POLE. see, et kergemeelsemad isikud suvalisi hõljuvaid tulukesi ja juhuslike inimeste "kogemusi" tõenditeks peavad, on nende oma asi. kui tõestamine oleks nii lihtne, tuleks olemasolevateks tunnistada ka näiteks roosad lendavad elevandud, keda aeg-ajalt LSD'd tõmmates näha on...
Ei vaidle vastu. Ma arvan lihtsalt, et teaduse arenedes tuleb seda vabandamist järjest rohkem ette ning paljud "roosad lendavad elevandid" leiavad oma põhjenduse.Satakas kirjutas: õigluse nimel tuleks ka juurde märkida, et alati kui on tõestatud midagi, millele teadus seni vastu on vaielnud, on teadus viisakalt vabandanud ja nimetatud asja arvesse võtnud. kahjuks pole asju, mille olemasolu on teadusväliselt tõestatud, just eriti palju.
Enda arvates saan kuid kunagi pole hilja õppida. Fakt on see, et "lendavat roosat elevanti" pole olemas. Arvamus on see, et seesamune nähtus võib olemas olla kuni pole tõestatud vastupidist.Satakas kirjutas: sa ei saa vist kuigi hästi aru, mis vahe on kellegi arvamusel ja faktil?
mis puutub "ülaltoodud müütilistesse loomadesse", siis loe mu kommentaari ülaltpoolt... tähelepanelikult.
Paljudes asjades lähtun ma pigem arvamusest, eriti neis asjades, mida ma pole ise näinud, st ma ei välista mingi asja olemasolu lihtsalt sellepärast, et puudub tõestus tema olemasolu kohta. Võimalik, et n aasta pärast on see olemas.
