Tänase Hiina värdjaliku rezhiimi tõeline pale.......
https://epl.delfi.ee/artikkel/95003017/ ... iutab-kasi2017. aasta juulis jäi Gulzira Auelkhani isa haigeks. Tütar võttis seepeale ette lühikese reisi tuultest räsitud Kasahstani külakesest oma kodumaale Hiinasse, et isa eest hoolitseda. Ent lääneprovintsi Xinjiangi saabudes arreteeriti ta ilma igasuguse põhjuseta.
Ehkki naisele ei esitatud mitte kunagi süüdistust, veeti teda järgmised 15 kuud viie vangilaagri vahet, mis olid kindlustatud okastraadi ja valvetornidega. Selle aja jooksul kuulati teda üle 19 korda ja piinati elektrišokirelvadega. Ülekuulajatel ei olnud tema kinnipidamise kohta ühtegi selget põhjendust. „Ükskord küsisid nad, kas mul on Kasahstanis televiisor," ütles Auelkhan (42). „Kui jah, siis on su mõttemaailm rikutud."
Auelkhani, kes on päritolult Kasahstani moslem ja kes kasvas üles üht turgi keele dialekti rääkides, sunniti õppima mandariinihiina keelt, tervitama Hiina lippu ja laulma president Xi Jinpingi piltide all Hiina Kommunistlikku Parteid (HKP) ülistavaid laule. „Me kõik pidime sööma sealiha ning mind sunniti koraani ja palvevaipa põletama," rääkis naine. „Mingit palvetamist enam ei toimunud." Hiljem saadeti ta kaheks kuuks sunnitöölaagrisse, kus ta õmbles kindaid nii kaua, kuni ta kael hakkas valutama ja silmad punetama.
Auelkhanile öeldi, et talle makstakse 6000 jüaani (790 eurot), ent ta sai ainult 220 jüaani (29 eurot). Naise sõnul ütlesid laagrivalvurid kinnipeetavatele, et nüüdsest on kõik rahvused üks ning kõik peavad jagama sama keelt ja toitu. Ühel hetkel tehti Auelkhanile väidetavalt gripivaktsiini süst, kuid pärast seda muutus tema menstruatsioon harvaks ja ebaregulaarseks. „Muutusin loiuks ja isegi praegu ei suuda ma leivatainast sõtkuda, ilma et ära väsiksin," rääkis naine.
Xinjiangi moslemivähemuste - peamiselt uiguurid, aga ka kirgiisid, usbekid ja kasahhid nagu Auelkhan - elu on igapäevane kannatus jälgimise, ideoloogilise mõjutamise ja kinnipidamiste vahel. ÜRO hinnangul on Alaska-suurusesse piirkonda nn ümberõppe keskustesse suunatud enam kui miljon inimest - tegevus, mida USA ja teised riigid on nimetanud genotsiidiks. Hiina aga õigustab sellist rõhuvat süsteemi kui võitlust „kolme kurjaga", milleks on separatism, terrorism ja ekstremism, pannes süü üksikisikute asemel kogu rühmale.
21. sajandil Xinjiangis taasloodud koonduslaagrid on maailma šokeerinud, ent see varjutab veel kurjemat plaani, mis maailma rahvarohkeimas riigis levib. Hiina on salajase ja alles hiljuti veel vähe mõistetud ristiretke viimases faasis. Eesmärk on muuta ääremaade „tagurlikud" ja „hälbelised" inimesed „lojaalseteks", „patriootlikeks" ja „tsiviliseerituteks". „Xinjiang võib olla noole tipp, kuid selle väga pikk saba ulatub läbi kogu Hiina," ütles Austraalia La Trobe'i ülikooli Hiina rassi- ja identiteediküsimuste ekspert James Leibold.
Kuigi Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artikkel 4 tagab teoreetiliselt võrdsuse kõigile 56-le etnilisele rühmale, valitseb reaalsuses Hiina Kommunistlik Partei han-hiinlaste tavade järgi, mille juured ulatuvad väidetavalt varajase Kollase jõe oru tsivilisatsiooni ja mis ainukesena määratleb rahvuslikku visiooni. Peale religioossete rünnakute Xinjiangi provintsis veab see sama ideoloogia ka vabaduste õõnestamist poolautonoomses Hongkongis, kohalike keelte piiramist Sise-Mongoolias ja 2,8 miljoni tiibetlase koondamist linnade töörühmadesse „vaesuse leevendamise" ettekäändel.
Vastavalt Xinjiangi linna Kaxgari ametlikule käskkirjale valitsuse veebilehel on eesmärk „murda pärilikkus, murda juured, murda ühendused ja murda päritolu".
Kogu Hiinas roogitakse vähemuskeeli välja koolidest, töökohtadelt ja meediast, samas kui mandariinihiinakeelne haridus võtab kõikjal üle. Kohustuslikud rasestumisvastased vahendid ja soodustatud etniliste rühmade vahelised abielud lahjendavad vähemuste kontsentratsiooni ja arvu, neid saadetakse kaugetesse provintsidesse töötama ja õppima, samas kui han-hiinlasi kutsutakse kokku. Aktivistid kardavad, et Xinjiangis nähtav sundassimiliseerimise projekt võib olla kondikavaks ka teistele piirkondadele.
HKP 100. aastapäeva eel juulis koonduvad mõtted partei visioonile Hiinast järgmise saja aasta jooksul, milleks on Xi valitsuse all „han-hiinlasest mees ehk Pekingi-keskne määratlus, mida tähendab olla hiinlane," ütles Leibold. Ent just nagu Xi on öelnud, et Nõukogude Liit lagunes, kuna selle juhid „ei olnud piisavalt mehed, et vastu seista", esitab tema enda agressiivne assimilatsioonipoliitika teistsuguse proovikivi vastupidavusele, hävitades ilmselt ajaloo suurima kultuurigenotsiidi käigus tuhandete aastate pikkused kunsti-, muusika- ja kirjandustraditsioonid ning muutes samal ajal maailma teise majanduse paariariigiks. „Teiste vähemusrühmade tagakiusamine Hiinas on just nagu selle kogemuse algusfaas, mille uiguurid läbi tegid," ütles Washingtonis asuv uiguuri inimõiguste aktivist Jewher Ilham. „Ma lihtsalt loodan, et sellega ei jõuta sama kaugele."
2008. aastal Tiibetis ja aasta hiljem Xinjiangis toimunud mässudest ärevil „õpetlastest ametnikud", kes tegutsevad HKP peamiste ideoloogiliste nõunikena, tegid ettepaneku, et kunagi endise Nõukogude Liidu järgi loodud põhiseaduslikud erisused rahvusvähemustele tuleks lõpetada. Niinimetatud autonoomsete piirkondade asemel, kus etnilised rühmad naudivad hinnalisi õigusi, pakkusid nad välja sulatusahju põhimõtte, mis piiraks erisusi ja sepistaks selle asemel ühtse kultuuri, identiteedi ja teadvuse.
Xi juhtimisel on „ideoloogiline haridus" kõikjal Hiinas viimasel paaril aastal hoo sisse saanud, eriti piirkondades, kus ajalooliselt on olnud rohkem vastupanu. Alustatakse varakult: 2019. aastal juhendas HKP patriootliku hariduse direktiiv partei töötajaid „alustama imikutest" ja õpetama neile „armastust emamaa vastu ja uhkust hiinlaseks olemise üle". Mongoolia lastele mõeldud multifilmid rõhutavad rahvusliku ühtsuse ja etnilise harmoonia olulisust. Tiibetis nõutakse, et väikelapsed marsiksid kõrvuti Hiina sõjaväemundris sõduritega. Eelmisel aastal andis Hiina haridusministeerium käsu „infiltreerida patriootlikku haridust laste mängudesse ja igapäevategevustesse eelkoolides".
Keskkooli tasemel ja kõrgemal muutuvad need programmid veelgi intensiivsemaks. Avaldatud on õpikute komplekt, mille eesmärk on „tugevdada rahvusliku suveräänsuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse hoidmise olulisust", rõhutades, kuidas Xinjiang, Tiibet, Taiwan ja Lõuna-Hiina meri on Hiina territooriumi lahutamatud osad. Sama oluline on mandariinihiina keele universaalseks muutmine, mida tehakse „kakskeelse hariduse" sildi all, tänu millele on koolilõpetajatel parem konkurentsivõime. Kümned tuhanded Tiibeti lapsed on saadetud kaugetesse internaatkoolidesse, kus nad han-hiinlastest õpetajatega „tandemisse" pannakse. Kui nad siis harvadel juhtudel, tavaliselt kahel nädalal aastas, oma peredega kohtuvad, on paljudel neist raske oma emakeeles suhelda.
Sise-Mongoolias, peamiselt düünidest ja preeriast koosneval nelja Arizona osariigi suurusel alal elab 4 miljonit etnilist mongolit ja kuni septembrini oli seal peamine õppekeel mongoli keel. Siis aga määrati uute direktiividega, et põhiainete õpetamisel tuleb kasutada mandariinihiina keelt, mis tõi kaasa haruldased lapsevanemate avalikud protestilained. Loetud tundidega hakkasid sotsiaalmeedias levima turvakaamerate salvestistelt pärit protestijate pildid ja igasuguse teabe eest lubati 1000 jüaani (131 euro) suurust tasu. Inimõiguste rühmade sõnul arreteeriti 8000 kuni 10 000 kohalikku inimest. „Hiina püüab oma piirides Mongoolia vähemusest vabaneda," ütles Mongoolia endine president Tsakhiagiin Elbegdorj. „See on lubamatu."
..
Kõik algas koolides. Alates 1. jaanuarist on Mongoolia sisu riigitelevisioonis asendunud Hiina kultuuriprogrammidega, mis propageerivad „tugevat ja ühtset Hiina rahvuslikku identiteeti." Provintsi haridusosakond avaldas 47-leheküljelise sisekoolituse brošüüri, mis sisaldas rohkelt tsitaate Xi 2014. aastal Xinjiangis peetud viljastavast kõnest: „Hiinlased ei saa eralduda rahvusvähemustest, rahvusvähemused ei saa eralduda hiinlastest ja rahvusvähemused ei saa eralduda üksteisest." Üks õpilane ütles Lõuna-Mongoolia inimõiguste infokeskusele (SMHRIC), et brošüür on „uue kultuurigenotsiidi liikumise piibel, mis on võrdväärne Mao Zedongi kultuurirevolutsiooni punase raamatuga."
Kooli lõpetanute puhul sunnib assimilatsiooni tagant töö. Xinjiangi, Tiibeti ja Sise-Mongoolia põlluharijaid ja karjakasvatajaid sunnitakse kolima uutesse paiksetesse ja seega kergesti jälgitavatesse asumitesse. Xinjiangi valitsuse 2019. aasta viisaastaku plaan sisaldab ka tööjõu üleviimise programmi, mille eesmärk on „anda ülemäärasele põllumajandustööjõule rohkem töövõimalusi".
Austraalia strateegilise poliitika instituudi (ASPI) andmetel viidi Xinjiangist aastatel 2017-2019 ära vähemalt 80 000 uiguuri, samuti vähenes samal ajavahemikul Xinjiangis sündimus pea poole võrra, mis on kõige järsem langus kogu maailmas 71 aasta jooksul, mil ÜRO on viljakuse kohta andmeid kogunud, ületades isegi Rwanda ja Kambodža genotsiidide aegseid näitajaid. Riigimeedia kohaselt „viidi" Tiibetis ainuüksi 2020. aastal 604 000 töölist linnapiirkondadesse üle. Praegu pakuvad reklaamid Hiina veebilehtedel tehaseomanikele uiguuri töölisi 50- kuni 100-liikmeliste rühmade kaupa.
Usuvabadus, mida on Hiinas juba kaua alla surutud, on nüüdseks viidud viimase piirini. Kuigi Tiibeti vaimset juhti dalai-laamat on Peking juba kaua vihanud ja ohtlikuks „eraldajaks" nimetanud, olid tema pildid diskreetselt siiski eksponeeritud. Enam mitte. Tema Pühaduse pilt, mis alles hiljuti kaunistas Ganden Sumtselingi kloostri peamist palvesaali, on praeguseks eemaldatud. Selle asemel on nüüd kümned turvakaamerad ja seinamaaling, mis kutsub tiibetlasi üles omaks võtma Xi „Hiina unistust".
Tiibeti parteijuhi Wu Yingjie juhtimise ajal on fookus uuesti viidud usu eraldamisele elust. Tiibeti ühiskond on jagatud nn võrgusüsteemiks, kus iga viie kuni kümne majapidamise kohta on määratud esindaja, kes vastutab poliitiliste tegevuste eest ja jälgib inimesi integreeritud elektroonilise süsteemi abil. Igasse kloostrisse või usuasutusse on paigutatud partei võtmeisikud, samas kui „esmatasandi politseipunktid" jälgivad inimesi teeristidel.
Üle kogu Tiibeti tegutsevatest „hariduse kaudu ümberkujundavad" asutustest, mis sihivad munkasid ja nunni, et neid „korrigeerida", tuleb teateid piinamistest ja seksuaalsest väärkohtlemisest, mis kajastavad Xinjiangi laagrite kohta käivat teavet. Kinnipeetuid sunnitakse salgama dalai-laamat ja õppima pähe HKP propagandat, püüdluses kustutada igasuguseid mälestusi partei võimule eelnevast ajast.
..
Moslemitel läheb veel halvemini. Mošeede ja pühakodade lammutamine või „parandamine" kogub hoogu kõikjal Hiinas, ASPI sõnul on ainuüksi Xinjiangi provintsis hävitatud või lõhutud 16 000 pühakohta. Samuti on buldooseriga üle sõidetud surnuaedadest, jättes maha inimsäilmetega pikitud segipööratud maa. Gansu provintsi linnas Linxias, mida kunagi tunti ka Väikese Meka nime all, lammutati eelmisel aastal rikkalikult kaunistatud kupli ja minarettidega Tiejia mošee, sest see oli kohalike sõnul liiga „araabiapärane" ning kutse palvusele on „avaliku korra häirimisena" keelatud. Kuigi eakatel on endiselt lubatud palvetada, ei lase politsei lapsi mošeedesse. Siiditee oaasis Hotani linnas on maha tõmmatud tähtsaim mošee, mille asemel on nüüd kapsapõld. „Masendav lugu," ütles mööduv naaber.
Pekingi meelest peaksid vähemused vastama viisakatele stereotüüpidele: uiguurid on meelelahutajad, taskuvargad ja äärmuslased. Tiibetlased on punapõsksed usufanaatikud. Mongolid on tagurlikud jurtades elavad nomaadid. Igaüks neist on omal moel taandarenenud ja vajab korrigeerimist. Ja partei on see üks imeravim kõigile. „Ei saa panna lihtsalt paari inimest kaamera ette tantsima ja öelda, et me säilitame nende kultuuri," ütles Ilham. „Inimesed tantsisid ja mängisid mänge ka natside vangilaagrites. Kas see tähendab, et mingeid inimsusevastaseid kuritegusid ei toimunud?"
Ülejäänud maailma jaoks on põhiküsimus, kuidas sundida Hiinat oma tegude eest vastutama, samas kui arvestada tuleb ka teise reaalsusega: Hiina majandus on see, mis hoiab üleval ka ülejäänud maailma oma (eriti pandeemia tingimustes).
Tegevused alles algavad. Märtsis kehtestasid USA, EL, ÜK ja Kanada Hiina ametnikele Xinjiangi kuritegude eest sanktsioonid (millele Peking mingis mõttes ka vastas). Aprillis tühistas Austraalia kaks Xi algatuse „Üks vöönd, üks tee" projekti ja Itaalia kaalub oma osaluse tühistamist. Kasvav üleilmne vastuseis Xinjiangis ja mujal toimuvatele kuritegudele on andnud alust üleskutsetele boikottida kõike alates Hiinas valmistatud toodetest kuni Disney „Mulani" uusversioonini. Sellised lükked on ära teeninud Pekingi väiklased vastulöögid. Pärast seda, kui rahvusvahelised kaubamärgid nagu Nike ja H&M tegid samme, et Xinjiangi puuvillaturgu oma tarneahelatest eemaldada, muudeti nende logod televisioonis uduseks ja kauplused eemaldati kohalikest kaardirakendustest.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.