Kaitsevõimest kodanike silmis

[kapten.]

Vene võim laseb su maha nagunii kas võitled või ei võitle ja ainuke võimalus efektiivset vastupanu osutada olekski need Juhani miinid. Ei tea millal kaitseliitlased seda miiniõpet hakavad saama kas siis, kui vaenlane väravas?

[allatah]

Misasi on miiniõpe? Kui palju ma pean ühte ja sedasama miini plahvatama panema, et ma siis selle õpitud saaksin?

Sissindusega on jah selline ebameeldiv asi, et kui lased venlase sõduri maha, minnakse lähimasse külla ja lastakse viis last maha. Peale seda ei taha enam eriti sissindusega tegeleda.

Vaenlase kahuriväega on tõesti probleeme, sest isegi kui meie torud alles jäävad, on neid kahuritevastaseks võitluseks natu vähe. Ning päris kahekesi vaenlase suurtükipositsioone kah ära ei valluta.

Meil peaks idee järgi varsti tekkima mingitlaadi õhutõrjevõimekus. Kindlasti pole seda piisavalt, et nad ei tuleks üldse meie õhuruumi, aga jällegi, kui ikka tallinnas ja tartus paar mistrali on 24/7valmisolekus, peaks mõne madallennul vaenlase ikka maha võtma või teda vähemalt vigastama nii, et kiiresti ta lendu ei tõuse. Ja seega peavad nad natuke kõrgemalt pommid valla päästma ning ründama ka raketikomplekse.

PS. Algselt oli teema mõeldud ikka nii, et liitlased vaid julgustavad ja välismaine abi hõlmab sadat vabatahtlikku soomlast.

[Madis22]

Igasugused mobiliseerumise kiirused annab tõsta üsna kõrgele, juba enne 2MS-i oli EW mobilisatsiooni aeg kolm päeva. Ilma autodeta, mobiilideta jne. Tehniline materjal on ainult ostmise (raha) ja hajutamise taga, mis ei ole ka tegelikult võimatud probleemid. Kõige suurem probleem võhikutega suheldes on selgitada neile, et vaenlane ei tule meile kallale miljonite sõduritega, sest see hirm mõjub tõsiselt vastuhakkamise tahet pärssivalt. Kuidas selgitada võhikuile, et Eesti vastu mahub opereerima korraga max 10 diviisi, mille vastu saaks tegutseda juba üsna hästi 50-60 tuhande mehelise reservväega, kui sel oleks muidugi piisavalt manööverdus-, kaudtule-, õhutõrje- ja dessanditõrje-võimekust. Nemad näevad ju ainult tanke, mis on võimelised liikuma igal maastikul, teevad seda maksimaalse kiirusega ja saabuvad siia tuhandetes. Kui neile rääkida tagalast ja varustamisest, siis seda nad lihtsalt ei kuule.

[Pirr]

Mina andsin küsitluse hääle praeguse seisuga esimese, ehk viletsaima, variandi poolt. Paari päevaga suudavad VF väed tõenäoliselt EV territooriumi okupeerida küll, saartega läheb veidi kauem aega, juhul kui meredessanti ei tehta ka Saaremaale-Hiiumaale üheaegselt mandriosa rünnakuga.
Suurem vastuhakk ongi siis läbi kui EV mandriosa on okupeeritud, väiksemaid vastuhakke ja relvade tärinat võib ju siin ja sealpool veel ette tulla kuid üldist asjade käiku see enam ei muuda. Valitsus on ammu jalga lasknud või andnud käsu vastuhakk lõpetada. Loodetavasti mitmedki kõrgemad autoriteetsemad sõjaväelased võtavad julguse kokku ja eiravad selliseid patsifistlikke käske ning süstivad omaltpoolt patriotismi ka oma alluvatesse edasi.
Raskemaks läheks vaenlasel muidugi siis kui rahuajal oleks eelnavalt harjutatud vägede kiiret hajutamist oma alalistest paiknemiskohtadest ja samuti ka mopivarude kiiret laialivedamist. Mingeid taolisi õppusi pole ju toimunud ja loota sellele, et polegi vaja harjutada selliseid olulisi asju, on pehmelt öeldes väga vale arusaam.
Lisaks eelvale harjutamisele, tuleks väga abiks kui mopivarud oleksid juba rahuajal tükeldatud ja laiali veetud kümnetesse erinevatesse väiksematesse kohtadesse, mille hävitamine lähimate tundide jooksul, oleks võimatu. Vähemalt võiks seda hiljemalt siis teha kui hakkab tekkima reaalseid ohumärke, et idanaabrilt võib midagi oodata lähiajal.
Vastupanu agressioonile kergendaks tublisti kui EKV ja Kaitseliidule oleks eelnevalt hangitud piisavalt manpads ÕT rakette (Soomest IGLA`sid?) ja ka kasvõi moodsamaid RPG`sid kui tõsisemaid TT rakette ei suudeta-taheta-jõuta osta ja et need ei paikneks ühes kahes suures laos, vaid ikka kümnetes pisemates kohtades. Lisaks ka piisavalt täpsuspüsse, külgmiine, mobiilseid sidevahendeid, kuuli-killuveste, põlve- ja küünarnukikaitsmeid, kevlarkiivreid, piisavalt laskemoona ja salvesid käsitulirelvadele, medikamente jne.

Üks võimalik põhjendus, miks meie idanaaber siia ärplema võiks tulla, on nn. oma kaasmaalaste kaitse natsionalistidest eestlaste vastu. Piisab kui FSB organiseerib mõned terroriaktid oma kaasmaalaste vastu EV territooriumil ja edasi hakkab meeletu diplomaatiline surve ja väljapressimine, et venemeelne valitsus pukki saada. Juhul kui see ei õnnestu, tulevad muud, karmimad meetmed kasutusele, mis lihtsalt ootavad pikisilmi käsku piiride lähistel. Suure tõenäosusega toimub see kõik mõne teise, suurema konflikti taustal, näiteks sõda Iraaniga.

[Kapten Trumm]

Lennuväega segipommitamisest niipalju, et SU24 võib meile palju kahju teha, aga mitu protenti meie reservidest nad siiski hävitada suudaksid?

Mis sa neist hädapäraselt kergerelvis reservidest ikka loed, kui raskerelvi, staape, autosid, õhutõrjet, enamikku TT-st jne enam pole, lisaks on mõned sillad reservide tee peal "ootamatult" pommitabamuse saanud? Edasi paneme nagu Napoleoni ajal, 200 km jala? Pole ju praegu enam I Maailmasõda, kus võitis see, kellel rohkem jalaväelasi oli.

Gruusias oli kah ründajaid samas arvukuses kui kaitsjaid. Kuid hoolimata sõjareeglite vastasest olukorrast venelane tuli ja grusiin põgenes. Miks? Sest Gruusia sõjastrateegia jättis manööverdusvabaduse vastase kätte. Vastase lennuvägi desorganiseeris kogu riigi, rääkimata vägede tagalast - mis neist tankidest kasu, kui kütuseautod rindele ei jõudnudki. Ja kui olekski vastase peatanud, siis Must meri oli ikka katmata - kui mõned Prantsusmaalt saadud vanad raketikaatrid välja arvata. Niiet polnudki muud teha, kui Tbilisi poole plagada, muidu oleks kotti võetud.

Suutis küll Venemaa mingi formaalse ettekäändega tuua väed kokku ja ootamatult lajatada - meie usume ikka pimesi, et küll saame eelhoiatuse ja küll me jõuame. Neid sõdu küllalt nii alanud, et omast arust valmis pool kargab esimeste plahvatuste peale kodus voodist välja.

Pealegi ei pruugi ju rünnakule järgneda invasiooni - lihtsalt pommitatakse natsiriigi relvajõud tagasi arengutsükli algusesse - noh nii teiste hirmutamise mõttes. NATO reageerida ei jõua, ainuke mis tuleb, on takkajärgi sanktsioonid (mis Gruusia näitel peagi tühistatakse).

[Kapten Trumm]

Igasugused mobiliseerumise kiirused annab tõsta üsna kõrgele, juba enne 2MS-i oli EW mobilisatsiooni aeg kolm päeva. Ilma autodeta, mobiilideta jne.

Sa mine võta KRA-st oma arvestuskaart välja ja mõtle, mis saab siis, kui selliste "andmete" järgi hakatakse üksusi kiirkorras kokku panema. Usu, on mõtlemisainet!

Küsimus pole ju mingi x arvu loomakarja kokku ajamises, vaid reaalsetes üksustes, kus on kindlad ametikohad, ülesanded, proovitud koostöö jne.

[Madis22]

Kapten Trumm. Teemaalgataja küsimus ei tundu olevat ainult EKJ vastupanuvõime sõltuvalt hetkesituatsioonist. Tõstatatud on ka küsimus, kas me saaks RF-ile vastu, kui me kaitsejõude, selle mobilisatsioonisüsteemi, varustamist jne. piisavalt arendaksime. Piisava tahte olemasolul ei tohiks eelpool nimetatu väljatöötamine ja rakendamine olla ületamatu.

[Kapten Trumm]

Justnimelt, võti on piisav tahe. Seda tahet on palju aastaid vähevõitu olnud ja igasugu punase pliiatsi mehed on seda ka igakülgselt maha surunud. Ja EKV-d ei ole teps mitte arendatud, silmas pidades võimalikult suurt tulejõu/raha suhet. Ja seesama tendents jätkub seniste avalike plaanide kohaselt ka järgmised 10 aastat.

On kulutatud palju raha/tähelepanu väljaõppele, kuid vähe raha/täheleanu kordusõppele ja nende üksuste kooshoidmisele läbi aastate. Tulemuseks on päris kenake reservistide arv, kellest 2/3 on lahinguoludes natuke paremad lihtsalt kokku aetud massist. Väidetakse küll, et see on kasutu mass, kuid nt Iisraeli või Soome kogemused seda ei kinnita. Pataljonist suuremate üksuste üritusi pole üldse tehtud. On küll miinijahtijad ja transpordilennuki aktsiad, aga raskerelvastuse arv on isegi praeguste struktuuride jaoks ebapiisav, rääkimata selle suurendamisest. Üldine riiklik valmisolek sõjaoludes on nt erinevalt põhjanaabritest lubamatult madal. Põhiline maaväe tehniline nõrkus on karjuvalt ebapiisav suutükiväe ja õhutõrjevahendite arv - hankeid vaadates tuleb tõdeda, et panustatud on küll parimale, kuid selle kvaliteediga ei jõuta eales osta kõikidele. Järelikult tasub mõelda, kas strateegiliselt on õigem panustada rahuldavale tehnikale, mida suudame osta ja pidada suuremates kogustes, et sõjategevusele mõju avaldada (näiteks moekate taburettide ja radarite asemel osta Poolas, Hiinas vms valmistatud MANPADSe koguses, et neid jätkuks igale kompaniile või võitlusgrupile anda. Või suht kallite FH-70te asemel osta D-20/30-d neli korda rohkem). Paraku viimase tegemiseks hakkab aeg otsa saama. Sõjapidamises kehtib paraku ka leninlik tarkus: kvantiteedil on oma kvaliteet.

[setu]

Vene võim laseb su maha nagunii kas võitled või ei võitle...

Lähemalt analüüsides mõistame, et tegemist on sisutühja spekuleerimisega, mis tekitab teataval määral abitust, mida loeb välja ka enamikust eelütlejate kommentaaridest.
Nähes. et pakutakse välja lahendeid teatava mõtte-struktuuri loomiseks või eneste teemasse juhtimiseks, jääb osaliselt kõrvale üks väga oluline aspekt. Nimelt küsimus, kuidas saaks sellele küsimusele teistmoodi vastata. Lihtsustades eelnevat: Näiteks, mis on need nö. punktid, millele toetudes kodanik otsustab riigikaitse kasuks võimaliku konflikti korral. Mis "punktid" peavad olema selleks täidetud.

Ja vastus, mina Eesti Vabariigi kodanik, julgen osutada vastupanu, kuna...

[Lemet]

Ja vastus, mina Eesti Vabariigi kodanik, julgen osutada vastupanu, kuna...

...riik on kõigiti näidanud, et kavatseb ennast kaitsta. Ja ootab seda ka minult. Ja garanteerib, et seda teevad ka teised. Aga kuniks ametnike poolsed jutud kutsuvad enamikes elanikes esila tunde järjekordselt rahvale kõrvadele riputatavatest makaronidest, pole seda kaitsetahet väga massiliselt oodata. Ja sadu kordi innustavamalt igasugu mullipuhumisest mõjuksid näiteks paraadil üle väljaku mürisevad soomusmasinad. Või riiklikus televisioonis näidatav film suurtükiväe grupi õppustest. Või korralikud karistused politseinike kividega loopimise eest.

[okaloka]

seejärel hakkab vaikselt sisse vurama tanke, suurtykkide ja lahingkopterite toetusel-tankid liiguvad 6 tunniga piirilt tallinani, mööda peateed, tähtsad ristmikud võetakse kohe valve alla ja valmis.
järgmine hommik on valitsus vahetunud, antakase korraldus-kaitseliitlased, relvad maha panna. kõik.

Vabandust kui ma nüüd meie ausalt valitud rahvaesindajatele liiga teen, aga säärast käsku ükski nö "tõsiusklik" kaitseliitlane küll vastu ei võta. Niiet .. ikka teeme sellise säru et plagama panevad Usku, usku ja lootust peab olema. Ega me papist ja tuhaplokist tehtud ei ole. Pealegi ega meil, kaitseliitlastel poleks okupeeritud eestis just pikka pidu Nii nagu eelminegi kord ootaks aktiivsemaid mahalaskmine, kehvemaid koos peredega küüditamine. Kui just reeturiveri soontes ei voola.

“Kui Vabadussõtta vaja minna, siis metsa ma küll ei läheks. Ikka omadega koos.”
Ants Ilus(1901-2006)
Viimane Vabadussõja veteran

[Pirr]

Tänases Delfis ka üks hea sisuga artikkel (Laur Viirand: Sõjaväest algab riik) , samas osad kommentaarid sellele jälle traditsiooniliselt ülimalt kapitulantlikud ja demagoogiahõngulised ...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... =fpOpinion

[Kapten Trumm]

Igasugused mobiliseerumise kiirused annab tõsta üsna kõrgele, juba enne 2MS-i oli EW mobilisatsiooni aeg kolm päeva. Ilma autodeta, mobiilideta jne.

Iisrael suudab kogu oma poole miljonilise reservistide hulga mobiliseerida vähem kui 24 tunniga. Yom Kippuri sõjas suudeti, asuti käigult lahingusse ja võideti. Lennuvägi hoidis esimesed 24 tundi suurte kaotuste hinnaga araablaste tankimasse edasi tormamast ja nagu väeosad rindele jõudsid, oligi araablaste sõjaõnn lõppenud.

Seejuures on tegemist väga tehnilise ja mehhaniseeritud armeega - mobiliseerimine tähendab erinevalt Eestist, et peale üksikmehe varustuse kätteandmist ja üksuste formeerimist tuleb käiku panna tuhanded tankid, soomusmasinad ja suurtükid (ladudes hoitavatest vanematest hävituslennukitest ma ei räägigi - muide ka nendega lendavad reservistid). Kõik see asi tuleb konserveeringust maha võtta, korda seada ja lahingupiirkonda sõidutada.

[kaur3]

Natuke lugemist. Kahjuks inglise keeles.

Cohesion: The Human Element in Combat

http://www.ndu.edu/inss/books/books%20- ... 93/Coh.pdf

[setu]

Tegemist on poliitilise tahtega.
Mõistmatu soov siinkohal klapp silmadele tõmmata on praegune reaalsus. Esmase kaitsevõime ja heidutuse ei taga mitte mingisugune relvaliikide olemasolu ega muu sellepähe pakutu vaid tegelik mobilisatsioonikiirus (kahtlemata on see etapiti). Käesolevaga tuleb nentida ka seda, et heidutav aeg oleks Eesti mastaape arvestades 6 tundi.