Re: Naised sõjaväes :)
Postitatud: 21 Veebr, 2017 21:39
Kas Delfi on Sõdurilehe artikli 1:1le maha kirjutanud ?
Naistele on samuti vaja õpetada, millist rolli nad võiksid sõjaseisukorras kanda. Naised suudaksid oma riigi vabadusse meestega samaväärselt panustada.
Üleöö suureks saanud naabripoiss teenib kaitseväes, mitu meestöökaaslast on astunud kaitseliitu ja meestuttavad osalevad riigikaitseõppustes. Mõtlen nende peale ega saa aru, kuidas on Eesti riigi hoidmine ainult meeste asi. Kui tõesti peaks olema vaja oma riiki kaitsta, kuidas saab olla, et selles osalevad mehed, aga naised mitte? Sõjas oleksime ju kõik üheskoos. Naiste osalus riigikaitses vajab läbimõtlemist ja reformimist.
Eestil on olnud ja tuleb kindlasti ka edaspidi ärevaid aegu, kus ajalugu võib korduda. Mul on hirm, kas saan siis iseenda, oma pere ja lähedaste kaitsmisega hakkama või pean jääma lootma, et seda teevad mehed. Veelgi enam: kas ma suudan olla oma riigile kasulik ja oskan teha seda, mis riiki raskes olukorras aitab?
Tahaksin olla valmis ja osata, aga... praegu tundub, et eelistaksin hirmus põgeneda, sest tunnen end abituna ega tea, kas minu oskused ja võimed on riigile sellises olukorras vajalikud. Ma ei tea isegi seda, kuidas sellises olukorras reageerida. Kui minusuguseid on veel, kas see siis ei tähenda, et meie riigikaitse on nõrgem, kui võiks olla – lihtsalt seetõttu, et naised ei ole saanud väljaõpet ja neid pole selle mõttega harjutatud?
Kas on õige mehi diskrimineerida, pannes kohustuse sõjaseisukorras riiki ja rahvast kaitsta ainult nende õlule? Kas pole sellises olukorras rahva (järelkasvu) kaitsmine just peamiselt naiste õlul, kui mehed saadetakse piiri ehk territooriumit kaitsma? Miks me ei võiks seda koormat jagada ja näha ette, et riigikaitseõpetust jagatakse samasugustel alustel nii naistele kui ka meestele, olgu see siis vabatahtlik või kohustuslik? Usun, et meil leidub piisavalt noori, kes sooviksid ka vabatahtlikult panustada. Selleks võiks ette näha soodustusi, näiteks õppelaenu kustutamine või eluasemelaenu intresside soodustus, et noortel, kes on Eesti riigi arengusse panustanud, oleks lihtsam oma elu alustada. Õppe eeldus peaks muidugi olema, et see on huvitav, kasulik ja kvaliteetne. Sõdu ei peeta ju juba ammu üksnes metsas püssi lastes, vaid ikka pigem ajusid ragistades.
Kui naised ei osale sõjas, peaks riik hoolitsema, et nad viidaks sõjaseisukorras kiiresti turvalisse kohta. Aga seda riik ju ei tee. Miks me jätame naised raskes olukorras abita?
Vastuargumendiks võiks väita, et naistel on ju praegugi võimalik kaitseväkke astuda ja vabatahtlike organisatsioonidega liituda. Aga kas see on piisav olukorras, kus üle poolte Eesti noorte meeste on nii haiged, et nad ei ole ajateenistuseks kõlblikud?
Väidan, et kuni väljaõppe osa on metsas roomamine, püssi laskmine ja laigulistes riietes ringi jooksmine, seni enamik naisi seda vabatahtlikult ei tee. Ent nii nagu meestele, oleks vaja ka naistele õpetada, millist rolli nad võiksid sõjaseisukorras kanda. Usun, et naised suudaksid panustada oma riigi vabadusse meestega samaväärselt. Noortele naistele võiks õpetada meditsiini, logistikat, personalitööd, psühholoogiat, toiduvalmistamist, meeskonnatööd, kommunikatsiooni, infotehnoloogiat, strateegilist juhtimist, välismaailmaga suhtlemist, riigihaldust jne. Kõik need on hädaolukorras vajalikud funktsioonid, et süsteem toimiks laitmatult. Enamik neist on ka vajalikud oskused tulevikus oma pere eest hoolitsemiseks. Poistest saavad kaitseväes mehed, las siis tüdrukutest saavad tänu õppele naised.
Naistelt ega meestelt ei tohiks võtta võimalust valida, millist riigikaitseteenistust nad sooviksid läbida. Nii nagu me koolis valime endale õppeained, mis meile rohkem huvi pakuvad või milles oleme tugevad, võiks ka riigikaitseteenistus olla valikute süsteem. Ühelegi poisile ei tohiks keelata toidutegemise õpetust ega tüdrukule metsas püssi laskmist, kui ta tunneb, et see sobib talle kõige paremini. Ka sõjaajal võiks meil olla valik, kas võtta püss ja minna territooriumi kaitsma, hoida sidet välismaailmaga või korraldada logistikat. Riigikaitset toetavad sellisel juhul kõik.
Väitele, et see ei ole praeguse süsteemi puhul rahaliselt võimalik, vastaksin, et võiksime kaaluda poiste kohustusliku ajateenistuse aja vähendamist. Oluline on, et saadame ka noored tüdrukud kasvõi mõneks kuuks õppima. Enda sõjaseisukorraks ettevalmistamise kõrval annaks see tüdrukutele võimaluse karastuda, õppida iseseisvamalt elama või kasvõi mõelda, millisel erialal haridusteed jätkata.
Ma ei taha sõjaohu korral põgeneda. Kuid tundub, et teeksin seda, sest ei tea, mida teha ja milleks riik mind vajab. Patriotismist teadmatusele vastu astumine tundub naiivne. Mulle meeldib unistada pildist, kus vabariigi aastapäeval on meil paraadil naisi enam-vähem sama palju kui mehi. Need naised ei pea olema laigulistes sõjaväeriietes, vaid näiteks ilusates valgetes tutimütsides ja Eesti mustritega kampsunites.
Mul on aeg-ajalt selline kentsakas tunne, et teatud vajalikke asju Eestis ei tehta lihtsalt seepärast, et see näiks kahtlaselt sarnane sellega, mida siin tehti 30 aastat tagasi.Riigikaitseõpetuse sisseviimine gümnaasiumisse on hästi äraunustatud sõjaline algõpetus 70-80-ndate keskkoolis. Kaks tundi nädalas nii poistele kui tüdrukutele. Tol ajal vene keeles ja konspekteerimisega. Natuke rividrilli, laskmist, esmaabi jms. Xkl suvel oli ainult poistele mõnes väeosas paari nädalane laager, mille tunnid läksid kohustusliku ÜKT arvesse. Muidugi veel iga kevadine ,,Kotkapoeg,, Praeguseks pole küll midagi olulist meeles sellest perioodist peale kohutava kolbaarmiga kapten Kulli ja sõjaväelaagris jalgpalli mängimisest koos kohustusliku kaklemisega.
Cosmos kirjutas:Riigikaitseõpetuse sisseviimine gümnaasiumisse on hästi äraunustatud sõjaline algõpetus 70-80-ndate keskkoolis. Kaks tundi nädalas nii poistele kui tüdrukutele. Tol ajal vene keeles ja konspekteerimisega. Natuke rividrilli, laskmist, esmaabi jms. Xkl suvel oli ainult poistele mõnes väeosas paari nädalane laager, mille tunnid läksid kohustusliku ÜKT arvesse. Muidugi veel iga kevadine ,,Kotkapoeg,,
Praeguseks pole küll midagi olulist meeles sellest perioodist peale kohutava kolbaarmiga kapten Kulli ja sõjaväelaagris jalgpalli mängimisest koos kohustusliku kaklemisega.
Või käib jutt pigem teema,, Kas NL-s oli midagi head,, alla?
Äkki on kõige sobivam teema siin:Kapten Trumm kirjutas:.....NB! keegi võiks siia üles panna selle omaaegse algõpetuse õpiku, hea võrrelda.....
Kas on ideid, mida karuema saaks ette võtta polgu eee... vaenlaste vastu?Lemet kirjutas:Inimene on tavaline selgroogne loomaliigist. Arvate tõesti, et karuema jääb tagumikul istuma ja isakaru ootama, kui midagi tema ja poegade vahele satub? Proovige järele...
Minu arust on täpselt vastupidi- järeltulijate kaitsmine kasvõi omaenda elu hinnaga on emadele vägagi loomuomaneNaistele on sõda väga loomuvastane tegevus, mõttetu ja kurb
Kui mehed sõdu ei alustaks, siis poleks vaja naistel ka oma lapsi kaitsta. Ega sõtta minna.Lemet kirjutas:Loeme nüüd uuesti enda poolt postitatud lauset...
Minu arust on täpselt vastupidi- järeltulijate kaitsmine kasvõi omaenda elu hinnaga on emadele vägagi loomuomaneNaistele on sõda väga loomuvastane tegevus, mõttetu ja kurb