Venemaal hukkus Poola president

[Manurhin]

venelasest lennujuht aga kurtis, et poolakast kapten ei osanud piisavalt vene keelt ja ta ise muidugi oskas aint joptvajut. Jne.

Minu mäletamist mööda käib kõik see rahvusvaheline lennuliiklus siiski inglise keeles? Hiljuti oli kusagil lehes artikkel Tallinna lennujaama lennujuhi tööst, lennujuht rääkis, et kogu töö käib inglise keeles, vahel harva mõne kohaliku väikelennuki piloodiga suhtleb eesti keeles. Loogiliselt võttes peaks ka Vene lennujuht inglise keelt piisavalt oskama. Poola piloodid samuti. Hea küll, Venemaal võivad ju vene keeles suhelda, kui see on nii mõlemale mugavam, aga mõnesse muusse riiki lennates pole vene keelega midagi peale hakata.

[EOD]

Lennundusraadioside keelteks on reeglina inglise ja asukohariigi keel. Eestis oli küll hiljuti pretsedent, kus EANS taotles lennujuhtide vabastamist eesti keele oskuse nõudest, et mujalt lennujuhte sisse tooma hakata, kuid läbi see ilmselt ei läinud, kuna kodanikel on õigus oma riigis saada omakeelset teenindust.
Põhimõtteliselt võib kasutada mingis olukorras ka muid keeli kui piloot ja lennujuht neid paremini valdavad. Tähtis on, et teineteist õigesti mõistetaks, mis on vajalik ohutuse tagamiseks.
Poola presitendilennuki piloot valdas ingliskeelset fraseoloogiat kahtlemata hästi. Kui aga Tornis oli kohalik lennujuht...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Noh, praeguseks tundub, et tegu halbade asjaolude kokkusattumistega nagu suuremat sorti õnnetustega ikka: ilm oli räigelt udune, president manitses pilooti, et jumala eest hiljaks ei jää, venelasest lennujuht aga kurtis, et poolakast kapten ei osanud piisavalt vene keelt ja ta ise muidugi oskas aint joptvajut. Jne.

Ma soovitaks selle labase ja ennatliku poola piloodi süüdistamise siin küll lõpetada

Iga idioot saab ju aru, et inimfaktor katastroofipõhjusena (ja seda just Poola poolt) oleks vene administratsioonile parim lahendus...

Sammal kohapeal põles veel täiega aga vene ametiisikud laulsid juba nagu papagoid kaamerasse "inimfaktorist"

Vandenõuteooriaid ma ka ei pooldaks - Venemaa puhul on kõik harilikult palju lihtsam - antud juhul siis iganenud (vene-) lennuk pluss puuduliku aparatuuriga / umbkeelsete lennujuhtidega kolkalennuväli

Siitsamast foorumist käis ju ka läbi fakt, et kui voloodja lennukil kohe pärast pauku sealsamas kolkas maanduda vaja oli, toodi kibekähku kohale mingi sõjalennuväe mobiilne maandamissüsteem / aparatuur


P.S. ja selle taseme Poola lennuväelased spiigivad inglissit küll vabalt.

[Kapten Trumm]

Need mobiilsed ILS-id on arvatavasti ka Poolal kuskil laos olema, need on välilennuvälja rajamise komplektis, mida iga lennuväepolgu juurde oli kinnistatud 1-2 komplekti.

[Manurhin]

Idee poolest on muidugi huvitav - miks ei toodud kohale kogu seda mobiilset lennuväljaaparatuuri, kui see ometigi olemas oli ja Putini lennuki maandumisel seda ka kasutati. Poola presidendi lennuk ei eksinud Smolenskisse kuidagi äkki ja juhuslikult. Oli ju ammu ette teada. Meteoroloogiateenistus pidanuks ka ette nägema võimalikke maandumiseks ebasoodsaid ilmastikutingimusi, sest ka udu ei teki tühja koha pealt mittemillestki. Seega ühest küljest võiks ju kõik need vandenõuteooriad isegi usutavad olla: mõelda vaid, milline ülimagus ja samas ka üliharva esinev võimalus... Teisest küljest aga võiks ilmselt tõmmata teatud paralleele Kamenskaja rongiõnnetusega, millest on juttu ka ühes raamatus ("Katastroofid, mis vapustasid maailma", kui ma nüüd õigesti mäletan). Seal oli väga tabavalt öeldud, et ühe inimese üks eksimus võib põhjustada küll ebameeldivusi, kuid tavaliselt mitte katastroofi. Selleks, et suurem pauk saaks toimuda, peab kogunema kriitiline hulk vigu, mida on teinud järjestikku mitu inimest. Kui üksainuski lüli selles ahelas töötab normaalselt, jääb õnnetus olemata, kuigi võidakse olla sellele väga lähedal. Tolle rongiõnnetuse puhul oli üheks lüliks ahelas näiteks kehvasti töötav raadioside, eetris oli palju igasugu segavat müra ja raginaid. Ja seal käis ju kogu suhtlus vene keeles puhtalt venekeelsete inimeste vahel. Aga kui nüüd võtta ragisev raadiside ja kaks osapoolt, kellest vähemalt ühe jaoks käib suhtlus võõrkeeles, lisaks veel mitmed muud tegurid, nagu kehvad ilmastikuolud, puudulikult varustatud lennuväli, mitte just esimeses nooruses olev lennuk... Ja uurimist jätkub pikaks ajaks. Kes, millal ja missuguse vea tegi ja missugune viga osutus lõpuks selleks viimaseks piisaks karikas.

[Lemet]

Huvitav, milline oli lennuki pilootide lennutundide arv antud tüüpi lennukil? Räägitakse 5000 lennutunnist kokku, samas esineb aga ka väiteid vaid 200 lennutunnist TU-154-ga

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Huvitav, mida ütleksid teile nimed nagu: Szczecin; Rzeszow; Poznan Lawica?
Õigest vastavad need, kes ütlevad et tegu on Poola lennuväljadega, kus minu andmetel puudub samuti automaatne navigatsioonisüsteem elik maandumist juhendatakse "maalt", kuid ometigi millega võrreldes Smolensk on lausa esmaklassiline maandumiskoht poolakate jaoks...

See tekst siin üleval on minu jaoks ülimalt kahtlane ja tendentslik.

Nimelt olen ise SZCZECINi lennuväljalt kokku umbes x-kümmend korda lennukiga õhku tõusnud ja maandunud... Lennuaparaadid on olnud Poola LOT-firma tsiiillennukid, Bundeswehri Airbused ja US Air Force C17-d...

Ei ole muidugi lennuväljasüsteemide spets, kuid silmaga nähes pole sel Stettini GOLENIOW-lennujaamal häda midagi. Endine NArmee sõjalennuväli, kenasti tsiviilvajadusteks euroremonditud // ilmselt ka varustatud. Suurusjärgult meenutab Tartu Ülenurmet aga on suurem ja paremas korras. Ning nagu öeldud, pole probleemi ka Airbus- ja C17-suuruste lennukite vastuvõtmisega.
Mäletan, sealt Stettinist jooksevad ka LOT-regulaarliinid Varssavisse, Rootsi, Inglismaale ja veel kuhugi.

Väita, et see Stettini lennujaam oleks mingi Smolenskiga võrreldes hull kolgas, on minu kogemuse kohaselt lihtsalt lollus - kaasfoorumlane ennast ilmselt kinni kiilunud siin lahmimisega

[johnbull]

kui lugeda mis oli plaanis poola presidendil mälestusmiitingul sõnavõtuks siis on vist ikkagi tegemist katõn II osaga jaopealkirjaga presidendimõrv

[Manurhin]

kui lugeda mis oli plaanis poola presidendil mälestusmiitingul sõnavõtuks siis on vist ikkagi tegemist katõn II osaga jaopealkirjaga presidendimõrv

Herr Tiido arvab, et juhtunu võib hoopis Poola-Vene suhteid parandada. Ja... Mis lennuväljale see õnnetu lennuk siis lõppude lõpuks maanduda üritas? Sõjaväe- või tsiviillennuväljale? http://www.postimees.ee/?id=249380 Siiani on juttu olnud justkui tsiviillennuväljast (sõjaväe oma veidi eemal ja mahajäetud...?)?

[Kapten Trumm]

Herr Tiido arvab, et juhtunu võib hoopis Poola-Vene suhteid parandada. Ja... Mis lennuväljale see õnnetu lennuk siis lõppude lõpuks maanduda üritas? Sõjaväe- või tsiviillennuväljale? http://www.postimees.ee/?id=249380 Siiani on juttu olnud justkui tsiviillennuväljast (sõjaväe oma veidi eemal ja mahajäetud...?)?

Just just....mis see ühe riigi juhtkond hunnikusse kukutada on nüüd ometi sellise tähtsa asja nagu rahvusvaheliste suhete nimel

Effessbee ja co võiks ju "unzipi" liiga parempoolsele valitsusele ka pommi alla pista, savieedik saab peaministriks ja Eesti-Vene suhted kindlasti ainult soojenevad sellest

[alax]

Venemaa ja Poola leppisid kokku Katõni sündmuste uurimiseks ühiste keskuste moodustamises, teatas Poola valitsusjuht Donald Tusk (pildil).

“Probleemsete küsimuste töörühmade soovitus luua ajaloo, sealhulgas Katõni massimõrva uurimiseks ühised keskused, instituudid, näitavad, et me suudame samm-sammult liikuda ühesuguse arusaamise poole,” ütles Tusk teisipäeval Sopotis Venemaa peaministri Vladimir Putiniga ühisel pressikonverentsil.

“Leppisime kokku, et probleemsete ajalooküsimuste töörühma säästetakse poliitikute survest,” lisas Poola valitsusjuht.

Tuski hinnangul on ülimalt tähtis töötada välja ühine seisukoht Teise maailmasõja puhkemise põhjuste osas.

“Üksnes tõele tuginedes võime jõuda suurema usalduseni meie poliitikute ja rahvaste vahel,” sõnas Tusk.

Allikas: BNS, 1. september

Kas siis pärast põhjuste väljaselgitamist saab enam SUURT VÕITU tähistada?

[Tundmatu sõdur nr.2]

Mis puutub seda müstilist "mobiilset lennuväljaaparatuuri"

Mobiilsed täppislähenemisradarid ei kujuta endast midagi müstilist ega erakordset:
http://www.ales.cz/pdf/radar_systems_morad_p_par.pdf

Huvitav, mida ütleksid teile nimed nagu: Szczecin; Rzeszow; Poznan Lawica?
Õigest vastavad need, kes ütlevad et tegu on Poola lennuväljadega, kus minu andmetel puudub samuti automaatne navigatsioonisüsteem elik maandumist juhendatakse "maalt", kuid ometigi millega võrreldes Smolensk on lausa esmaklassiline maandumiskoht poolakate jaoks...

Kõik loetletud lennuväljad on varustatud I kategooria täppismaandumisüsteemiga.

Instrumentaallennu tingimustes saab maanduda täppislähenemise või mittetäppislähenemisega. Esimest eristab teisest see, et täppislähenemise korral on piloodil täpne vertikaalne ja horisontaalne ülevaade oma asukohast ideaalse laskumistrajektoori suhtes, mittetäppislähenemise korral on see ainult horisontaalne.

Täppismaandumisi on kahte tüüpi:
a) Täppismaandumisüsteemiga (Instrument Landing System, ILS). Piltlikult väljendudes laskub lennuk ideaallaskumise sihis taevasse suunatud raadiokiirt mööda. Väikelennukitega laskutakse manuaalselt kõrvalekallet kajastava instrumendi abil, suuremad keerulise autopiloodiga varustatud masinad omavad automaatset laskumisrežiimi.
b) Täppislähenemisradariga (Precision Approach Radar, PAR). Lennuk laskub pimesi, olles eraldi sagedusel lennujuhiga, kes eriradari abil jälgib lennuki asukohta ideaalse laskumise suhtes ning mõnesekundilise intervalliga teavitab meeskonda paremale-vasakule ning üles-alla kaldumisest.

Vähegi tihedama liiklusega lennuväljadel on ILS igapäevane. PARi esineb harvem, peamiselt militaarkasutuses - sest PARiga annab maandada ka lennuki, milles on töökorras ainult aviohorisont ja raadiojaam. PARi puudus on muidugi see, et piloot peab radarioperaatori sõnade põhjal suutma situatsioonist ettekujutuse luua. Eestis on deaktiveeritud kujul PAR Kuressaares, moderiseeritud ja aktiivne Kärdlas. ILS Tallinnas (lennuraja mõlemal suunal) ning paigaldamisel Kuressaarde ja Tartusse.

ILSile ja PARile lisaks on kaks mittetäppislähenemissüsteemi:
a) VOR/DME majakas. Näitab kurssi ja kaugust majakast; selle abil lennatakse raja alguseni. Laskumine toimub tabeliga, mis 1 NM vahedega toob ära ideaalse kõrguse sel kaugusel.
b) NDB majakad. Tavaliselt on protseduur üles ehitatud kahele raja sihis paiknevale majakale, mis moodustavad justkui sihiku - lennates nii, et majakad on otse ees ja kohakuti, liigutakse raja sihis. Kauguse kohta informatsioon puudub. Reeglina on kaugeimale majakale paigaldatud lisasüsteem (marker), mis ülelennul kokpitis helisignaali vallandab. Sealtmaalt alustatakse sobilikus tempos laskumist.

Kõikide nende protseduuride kohta kehtivad miinimumtingimused. ILS jaguneb mitmesse kategooriasse, igaüks seab piirangu minimaalsele nähtavusele ning kehtestab otsustuskõrguse. Eelpool loetletud kohtade I kategooria ILS tähendab, et süsteemi saab kasutada ainult nähtavusega üle 550m ning jõudes 61 m kõrgusele tuleb raja mittenägemise korral laskumine katkestada. Viimased toodetud TU-154M'id vastasid II kategooriale, mis lubab 300m nähtavust ja 30m peale laskumist.

ILSi kategooria ei ole ainult lennukil, vaid ka lennuväljal ja lenduril. Iga kategooria seab kindlad nõudmised piloodi väljaõppele ning lennuvälja seadmetele. Lennuväljade puhul loeb ka ümbruskond - tihti eelneb kõrgema ILSi kategooria määramisele lageraie laskumistrajektoori all. Halvemal juhul jääb mõne õnnetult püstitatud hoone (või ka antenni!) tõttu kategooria üleüldse saamata.

Kui ma ei eksi jäävad PARi miinimumid samasse suurusjärku. Mittetäppislähenemiste lugu on enamvähem sama, ainult et nähtavusmiinimumid tahavad nähtavust 1000m või enamgi, sest nagu nimetuski ütleb - ebatäpsete süsteemidega tegu. Kõrguse osas kehtib sarnaselt ILSile miinimumkõrgus, millest madalamale rada nägemata ei tohi laskuda. Seegi on kõrgem kui ILSil - nii 100-150m.

Smolenskis on kaks NDB majakat, võibolla ka PAR. Valitsenud tingimustes maandumiseks on NDB majakad sobimatud. PARi jaoks oli ilm piiripealne, aga sellega võib väikseimgi suhtlemishäire saatuslikuks saada, sest eeldab head mõlemapoolset mõistmist.

Igal juhul pidanuks neid päästma miinimumkõrgusele jõudmine. See on ometi rusikareegel, et kui rada ei näe, siis madalamale ei tiku. Reegli vastu võisid nad eksida, kui ajasid segi õhurõhu. Läänes on kombeks maanduvale lennukile õhurõhk teatada ühikutes, mille sisestamisel kõrgusemõõtjasse näitab see kõrgust merepinnast (QNH). Venelased edastavad arvu, mis toob näidikule kõrguse lennuväljast (QFE). Võis juhtuda, et lennujuht püüdis vastu tulla ja edastas QNH, mida piloodid QFE-na interpreteerisid. Smolenski lennuväli asub 250m merepinnast. Poolakate kõrgusemõõtja võis sel juhul näidata neid 250m kõrgemal kui nad tegelikult olid.

Viimane hüpotees ei pretendeeri mõistagi tõele; kokpiti- ja sidesalvestisi kuulmata ning lennuki mustas kastis varjul olevat tehnilist informatsiooni nägemata on üleüldse mõttetu süüdlasi otsida.

[Lemet]

Tõepoolest asine ja ammendav postitus. Tänud.

[alax]

Smolenski lennuvälja kaardilink, kuhu on kantud juba Tu-154 langemiskoht. Lisaks veel raadiomajakate asukohad.

http://www.wikimapia.org/#lat=54.813645 ... h=smolensk

[asjaajaja]

[quote="corvus"]
Muideks Protasiuk (antud lennuki kapten) on Põhja lennuväljale maandunud mitte üks kord (viimati kolmapäeval 7.05.10). Lisaks valdas ta ka täiuslikult vene keelt.

Nimetatud kuupäevani on veel veidi aega...