Lapsepõlve iidolid
Lapsepõlve iidolid
Avastasin üllatuseks, et tänapäeva noortel puuduvad positiivsed kangelased. Või on nii lihtsalt minu tutvusringkonnas juhtunud. Siit siis küsimus, kes teile noorena tõsiselt sügava mulje jättis ja keda endale eeskujuks tahtsite võtta?
Teen otsa lahti. Fridtjof Nansen, tõeline Inimene minu arvates. ""Fram" Polaarmeres" sai lapsena kapsaks loetud. Eriti avaldas muljet tema suhtumine kaaslastesse ja väga korralik ettevalmistus oma retkedeks. Erinevalt teistest tollastest polaaruurijatest, olid tal prioriteedid paigas. Ka see mida ta Rahvasteliidus hiljem korda saatis, näitab et tegemist on tõeliselt suure südamega inimesega.
Teen otsa lahti. Fridtjof Nansen, tõeline Inimene minu arvates. ""Fram" Polaarmeres" sai lapsena kapsaks loetud. Eriti avaldas muljet tema suhtumine kaaslastesse ja väga korralik ettevalmistus oma retkedeks. Erinevalt teistest tollastest polaaruurijatest, olid tal prioriteedid paigas. Ka see mida ta Rahvasteliidus hiljem korda saatis, näitab et tegemist on tõeliselt suure südamega inimesega.
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Lõbus teema. Kõige tõsisem iidol oli ja on Michael Schumacher. Kahjuks on praktika kardiroolis näidanud, et ei tasu tõsisemalt proovidagi... noh, vähemalt leiba teenin autojuhina.
Muidu igasugu reisikirjeldused olid väga põnevad, aga päris palju aega võttis ikkagi mingi hetk saadud arvuti. Eks see mingi teises-kolmandas-neljandas klassis vast juhtus ja no kes see enam jõudis Doomi mängimise vahepeal miskit muud teha Vähemalt sai inglise keel selgeks.
Muidu igasugu reisikirjeldused olid väga põnevad, aga päris palju aega võttis ikkagi mingi hetk saadud arvuti. Eks see mingi teises-kolmandas-neljandas klassis vast juhtus ja no kes see enam jõudis Doomi mängimise vahepeal miskit muud teha Vähemalt sai inglise keel selgeks.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Pagan teab... kui natuke mõtlema hakata, siis esimesena tuleb pähe juba päris tatikana loetud "Saladuslikust Saarest" insener Cyrus Smith. See oli muljetavaldavate teadmiste ja praktiliste oskustega tüüp, kelle eeskujul sai üritatud isegi nitroglütseriini valmistada...mis õnneks siiski ei läinud õnneks
Some kirjutas:Ojaa, "Üksinda ümber maailma". Minu lemmik ka. Kahju, et ei tea mis temaga siis lõpuks juhtus.
Suri vähki 1972.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Ahhaa, ongi nii. Millegipärast oli raamatu lõpus kirjas et jäi järgmisel ümbermaailmareisil teadmata kadunuks. Samasse teemasse - Alain Bombard kes sõitis üksinda kummipaadil üle Atlandi ookeani. Kusjuures ilma välist provianti kasutamata, ainult isepüütud kalad ja kogutud magevesi. Tahtis tõestada, et ka kuude kaupa varustuseta merel hulpides on võimalik ellu jääda. Ja tegi seda. Raamatu nimi: "Vabatahtlik merehädaline".
OT, kuid ilmselt on praegu keskeas olev ja natukenegi raamatutega sõprust pidanud-lugenud seltskond oma suhteliselt laiema silmaringi võlgu just eeskätt kahele raamatusarjale- "Seiklusjutte maalt ja merelt" ning "Maailm ja mõnda". Millistega lähem tutvus võimaldas enese mingilgi määral kurssiviimist kõige erinevamate eluvaldkondadega. Veelkord vabandust OT pärast.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Eks see ole muidugi palju konkreetses noores inimeses kinni, aga lävides hetkel suht palju kuskil 16-17 aastastega, jääb paraku küll mulje, et praeguste 40-50 silmaring oli selles vanuses siiski märksa laiem ja oskused suuremad. Võta või jalgratas- ratta teenendus oli tundmata asi, vokil hoiti ise elu sees, olgu see siis kas kodarate timmimisega "kaheksa" väljaajamine või tagaratta trumli laagrite määrimine. Pane praegu keegi midagi sellist tegema- enamus vahib lolli näoga, hea, kui teatakse, mispidi mutter käib. Küsid, kus asuvad Teravmäed või kes oli Richelieu, saad vastuseks vaid punnis silmad. Muidugi mitte kõigi puhul, aga masendavalt paljude osas siiski. Proovitud värk. Välja arvatud muidugi arvutinuppude klõbistamisoskus. Majad suuremad ja muru rohelisem, mis muud...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Päris eeskuju, kellega samastuda, polnudki. Inseneride maailma avastasin eelpool mainitud Cyrus Shmiti ja Anatoli Markuša abil, allveelaevade maailma kapten Nemo ja Grigori Adamovi käekõrval, lennundusse tegid sissejuhatuse Maresjev ja Pokrõškin Kožedubiga, sukeldumisest ja Suurest Vallrahust algaimu Hans Hassi merest tulemisega,Adam Johann von Krusensterni ja Juri Lisjanskiga sai vene lipu all ümber maailma purjetatud ja James Cookiga Lõunapoolusele ja ümber maailma reisitud. Thor Heyerdahli "Kon-tikiga" lainetel loksutud. Ja Smuulilt sain teada, et Jumala hooleks ei jäeta midagi, kõik makstakse tagasi enne Mirnõid ja et Eestis ei kanta lipsu üldsegi mitte kukla taga. Ah jaa, viimaselt sain teada selle kah, mis tähendab "teadmata kadunud"... ja mihuke traagika selles väljendis kõlab. Ja vanemast peast püüaks vähe Panso Jõngermanni endas avastada...Some kirjutas:Saad andeks kui räägid kellega ise samastuda püüdsid
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Peale seda, kui umbes 8 aastaselt sa läbi loetud V. Jan`i raamtud "Tšingis - khaan", "Batu - khaan" ja "Viimase mere poole" siis sellest ajast on olnud nii öelda iidoliks Tšingis - khaan ja/ või Subotai ...
Ja kui umbes aasta hiljem ilmus Issai Kalašnikov "Julm sajand" siis haigus süvenes
Kuskil 10 aastaselt olin kindel, et eelmises elus olin üks nendest. Kuid ma ei suutnud otsustada täpselt, kumb siiski
Aga "Julma sajandit" ma pean hetkel ka üheks aluse panijaks ühele teemale mis mind siiani köidab. Nimelt sealne šamaan - Teb tengri ja tao munkade "targutamine" Tšingis - khaani ees ja see, kui Tšingis sulgus kolmeks ööpäevaks pimedasse jurtasse ... et mediteerida (?) tekitasid minus huvi selliste teemade vastu, mis on mul siiani.
Ja kui umbes aasta hiljem ilmus Issai Kalašnikov "Julm sajand" siis haigus süvenes
Kuskil 10 aastaselt olin kindel, et eelmises elus olin üks nendest. Kuid ma ei suutnud otsustada täpselt, kumb siiski
Aga "Julma sajandit" ma pean hetkel ka üheks aluse panijaks ühele teemale mis mind siiani köidab. Nimelt sealne šamaan - Teb tengri ja tao munkade "targutamine" Tšingis - khaani ees ja see, kui Tšingis sulgus kolmeks ööpäevaks pimedasse jurtasse ... et mediteerida (?) tekitasid minus huvi selliste teemade vastu, mis on mul siiani.
- Standartenführer
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
- Kontakt:
Andestage OT eest, aga tänapäevane oluliselt kiirenenud elutempo ei võimaldagi esiteks üldse mingied juturaamatuid kodus naril lugeda. Teiseks, see jalgratas on teinud läbi meeletu arengu ja ma kahtlen näiteks kas sa ikka nii täielikult valdad seda teemat? Ma võin suga võidu kodaraid ümber rummu ja pöia lapata, vene ajal ei tulnud see kõne allagi! Rääkimata mingist veljepukist, õigest pingsusest, teatud elastsusest, ladumise variantidest jne. Need olid tundmata mõisted.Lemet kirjutas:Eks see ole muidugi palju konkreetses noores inimeses kinni, aga lävides hetkel suht palju kuskil 16-17 aastastega, jääb paraku küll mulje, et praeguste 40-50 silmaring oli selles vanuses siiski märksa laiem ja oskused suuremad. Võta või jalgratas- ratta teenendus oli tundmata asi, vokil hoiti ise elu sees, olgu see siis kas kodarate timmimisega "kaheksa" väljaajamine või tagaratta trumli laagrite määrimine. Pane praegu keegi midagi sellist tegema- enamus vahib lolli näoga, hea, kui teatakse, mispidi mutter käib. Küsid, kus asuvad Teravmäed või kes oli Richelieu, saad vastuseks vaid punnis silmad. Muidugi mitte kõigi puhul, aga masendavalt paljude osas siiski. Proovitud värk. Välja arvatud muidugi arvutinuppude klõbistamisoskus. Majad suuremad ja muru rohelisem, mis muud...
Elu on läinud sihipärasemaks, oskuste spetsiifiliseks. Enam ei löö ajalehega kõik kärbsed surnuks ega ei reguleeri küünega võrri süüdet või puhu autopumbaga karbussi läbi. Niiet sa ei saa nii võtta.
Tänapäeva noored on, julgen arvata, kindlasti nutikamad kui nende 40aastat vanemad derivaadid....
...lihtsalt on vaja näha seda ja siis kui näed, ka see ära tunda, et mõtelda ja analüüsida.
Aga üldjuhul on hea jah teha tööd 30a kogemusega mingis vallas aga tea need noored jõuavad sinna viiega.....
edit: Lemet, selle kohta öeldakse "evolutsioon". Too mulle põhjused miks sa arvad, et see üldine ja igavene protsess on seiskunud?
Ega vist. Ja ei teagi suuremas jaos, mismoodi see va süda seal aiste vahel täpselt tuksub. On see nüüd koletu evolutsiooni tunnus- kes teab. Tänapäevases mõttes harimatu talutaat jääks talvises metsas ilma mobiiltelefoni ja päästeteenistuseta ilmselt ellu, "nutikate" noorte osas aga pole nii kindel. Kui nüüd sellistest baasoskustest pajatada, mis igal ajal vajalikud olla võivad. Tänast päeva iseloomustab mõnes rakursis kindlasti kitsas spetsialiseerumine, paraku kipub sellega liituma ka kurvakstegevalt kitsas silmaring muudes elu aspektides. Aga nagu juba õeldud, on ikka väga palju kinni konkreetses noorsandis. Ja väita, et tänased noored õpivad selle, milleks keskealistel on kulunud paarkümmend aastat, selgeks viiega- ütleja on ikka päris enesekindel...aga sedasorti vendi on ennegi nähtud. Kusjuures imestavad nad isegi kümnekonna aasta pärast oma toonast rumalust. Kehtib nende kohta see Mark Twaini tõdemine, et kui ta oli noor, tundus ta isa talle üpris tuhmi inimesena. Kolm-neli aastat hiljem imestas ta siiralt, kuidas küll see tuhm inimene on nende väheste aastate jooksul nii palju targemaks on muutunud...või puhu autopumbaga karbussi läbi
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist