Kas N Liidus oli ka midagi head?

[ElrikThunderson]

Hmm, lugupeetavad jõudsid üheainsa leheküljetäie aruteluga N Liidu kohta pepsist hitlerjugendini. Tundub, et siit on sõnastatav Godwini seaduse militaar.net-i eriklausel.

[wudu]

Ära utreeri, Wudu! Üldhariduse andmine on ikka veidi teine ampluaa kui langevarjurite õhinapõhine (loe - ajupesule toetuv) koolitus.

Sinna üldhariduse andmise juurde kuulus ka rivivõistlused, granaadivise ja pikad stendid isamaasõjast. Isegi mõjus. Algklassides oli iga pühapäevane saade Teenin Nõukogude Liitu https://www.youtube.com/watch?v=XVXXE8ZmGAs&t=790s (Alates 11.15 räägib vanemleitnat ühest eestlasest.) Neljandas klassis kirjutasin kirjandis, et tahan astuda Ukraina NSV nimelisse Harkovi kõrgemasse kaardi tankiväekooli Ja loomulikult Nõuka võim tegi propagandat ja puha .... Samal ajal kuulasin vanaisaga Ameerika Häält ja joonistasin sinimustvalgeid lippe. Seega, kas mu huvi ja soov ülalmainitud kooli astuda, oli ikka Nõuka propaganda tulemus või huvi militaar valdkonna vastu? Neil langevarju koolitustel õhinapõhiselt osalenute jaoks oli suure tõenäosusega sama suhtumine, et asi ei olnud mitte suures soovis teenida nõukogude liitu ja vaatamata ajupesule, suutsid nad ikka oma peaga mõelda.

[Dr.Sci]

https://www.ohtuleht.ee/1017958/video-a ... -soidutada

NSVL ajal polnud see probleem... ei tsiviilis ega ka armees, kui siin vestvate veteranidemälestustesse süüvida

[Lemet]

Absoluutselt mitte, nomenklatuuri tarbeks peeti terveid sutoparke üleval.

[Kapten Trumm]

Jajah ... Isegi füüsikat ja keemiat õpetati N. Liidus sellel eesmärgil, et "Nõukogude aatom oleks kõige võimsam".
Seega .... Sitt eeskuju ja lõpetame füüsika ja keemia õpetamise kah ära meie rahuarmastavas koolis.

Reaalainetele rõhumine (igasugu humanitaaarharud omandasid sellise massilise leviku peale 1991) oli jälle tingitud sellest, et industriaalühiskond vajas rohkem insenere ja tehnikuid kui humanitaare.

Meil on ka inseneride ja tehnikute vajadus suurem kui õpetatakse, aga kuna kõrgharidus on tänapäeval muutunud äriks ja humanitaaris on õppida lihtsam, siis õpetab pakkuja (ülikool) seda, mida turg nõuab.

Isegi üldise keskkooli lõpetanuna (mitte kutseka ega tehnikumi) oskan täna tööriistapoes eristada treipingi koorimistera läbilõiketerast. Ja tean, mis on vahet automootori kompressioonil ja surveastmel.

[Kapten Trumm]

Irw...et siis kõik need noored, kes Kuusikul oma raha eest kolme hüpet tegemas käivad, on õhinapõhiselt ajupestud... või hakjab ajupesu peale siis, kui seda skaudina tehakse?

Üks tundumaid ALMAVÜ "produkte" Eestis peaks olema kunstnik Seaküla Simson, kes läbis langevarjurite kursuse Kohtla-Järvel, sattus ajateenistusse VDV-s, käis A-stani sõjas ja hakkas pärast kunstnikuks. Jutus küll ei tuvastanud mingit nõukameelsust. Kas kindral Artur Tiganik umbes sama teed ei käinud, lihtsalt ajateenistuse asemel oli sisseastumine Rjazani sõjakooli (toona ei pidanud sõjakooli astuja läbima ajateenistust)?

[Fuchs]

Isegi üldise keskkooli lõpetanuna (mitte kutseka ega tehnikumi) oskan täna tööriistapoes eristada treipingi koorimistera läbilõiketerast. Ja tean, mis on vahet automootori kompressioonil ja surveastmel.

Üldise keskooliga pole nende teadmistega küll mingit pistmist (isegi kui seal tõesti räägiti treiteradest). Mul on ka samad teadmised olemas aga põhjus on ikka selles et olen tehnikahuviline ja puutun vähemal või rohkemal määral oma hobide tõttu nende asjadega aegajalt kokku. Häda pigem selles et suuremat osa tänapäeva noori ei huvita sellised asjad. Oli hiljuti kokkupuude tehnikaala üliõpilasega kes ei suutnud vahet teha alumiiniumi- ja poleeritud teraslatil.

[Tegelane5]

Üks tundumaid ALMAVÜ "produkte" Eestis peaks olema kunstnik Seaküla Simson, kes läbis langevarjurite kursuse Kohtla-Järvel, sattus ajateenistusse VDV-s, käis A-stani sõjas ja hakkas pärast kunstnikuks. Jutus küll ei tuvastanud mingit nõukameelsust. Kas kindral Artur Tiganik umbes sama teed ei käinud, lihtsalt ajateenistuse asemel oli sisseastumine Rjazani sõjakooli (toona ei pidanud sõjakooli astuja läbima ajateenistust)?

No aga eelpool keegi ju ei väitnudki et ALMAVÜ mõte olnuks ausaid kommuniste ja partei kaadreid ettevalmistada. Samas, kuna Simson ALMAVÜst VDVsse sattus siis saab ka selle juhtumi varal öelda, et süsteem töötas nagu mõeldud oligi.

[wudu]

Samas, kuna Simson ALMAVÜst VDVsse sattus siis saab ka selle juhtumi varal öelda, et süsteem töötas nagu mõeldud oligi.

No sõjalis-patriootlik kasvatus ALMAVÜs läks enamikel (vähemalt tundub nii) eestlastest mööda külgi alla. Samas, Noorte Kotkaste Noorte isamaalise hariduse programm vaevalt jookseb noortelt kotkastelt mööda külgi alla.
Ja eks ka tänapäeval noorte kotkaste õpetamise üks eesmärke on, et nii mõnestki noorest kotkast saaks kaitseväelane.
Ja no vaevalt siin Eestis, ALMAVÜ osalejad või kas või pioneeride sõjalis-sportlikust mängust "Põuavälk" osalejad olid Nõukogude korra poolt ajupestud.

[Sam Beaver]

...kas või pioneeride sõjalis-sportlikust mängust "Põuavälk" osalejad olid Nõukogude korra poolt ajupestud.

Põuavälguga oli asi niimoodi (kui ma õieti mäletan) et piukajuht ütles kes lähevad. Käsk on vanem kui meie. Kas selle käsuga mingit ajupesu kaasas käis, seda ei tea, ei olnud "au" kuuluda kuulsusrikka pioneeriorganisatsiooni ridadesse. (Võiks praegu ju endale kärarikkalt vastu rinda taguda ja öelda et juba siis töötasin ma nõukogude võimule vastu ja õõnestasin lausa nõukogude riigi alustalasid jne. Tegelik põhjus oli palju lihtsam - ma ei sallinud punast värvi riideesemeid ja pioneerikalts oli teadagi mis värvi )

[metssiga]

No sõjalis-patriootlik kasvatus ALMAVÜs läks enamikel (vähemalt tundub nii) eestlastest mööda külgi alla.

Kinnitan akf wudu arvamust 101%

[metssiga]

...kas või pioneeride sõjalis-sportlikust mängust "Põuavälk" osalejad olid Nõukogude korra poolt ajupestud.

Põuavälguga oli asi niimoodi (kui ma õieti mäletan) et piukajuht ütles kes lähevad. Käsk on vanem kui meie.

Meil öeldi, et KÕIK lähevad! Mina ei läinud ja midagi ei juhtunud (aga ma ei olnud ka pioneer). Natuke mõtlesin, et kas neil on seal äge ja millest mina võin ilma jääda, aga pärast klassikaaslased rääkisid, et kõik oli paras jama ja osa neist oli ka poole pealt ära hiilinud

[wudu]

Kui küsida, et kas Liidus oli ka midagi head, siis minu arust on see väga mööda küsimus iseenesest. Hea/ halb skaala nõuab mingit võrdlust aga kas saab ikka võrrelda elu ja olu Nõuka ajal meie ajaga?
Loomulikult ideoloogia. Aga see on vähemalt minu arust täiesti mõttetu tegevus. Umbes see, et kaks tooli, üks punane ja teine sinine (ideoloogia kui värv ja disain jne jne ) aga põhiolemuselt tool on lihtsalt tool kus istuda, kui seista ei jaksa. Ja kui üks tool on rohmakalt naeltega kokku taotud, nii, et naela otsad turritavad välja ja ebamugav võib olla, siis inimene lihtsalt kohaneb ja kas või leiab mingi polsterduse, et välja turritav nael ei torgiks nii palju ja istuda saab.
Kas ALMAVÜ juures pöörata tähelepanu sellele, et posid said tegeleda neid huvitavate asjadega, langevarju hüpped, sukeldamisega, mudellennukitega, raadiovärgindusega jne jne või kuulutame selle kõik pahaks, halvaks kuna seda kõik oli värvitud punaseks.

Ja millega me skaalal hea ja halb võrdleme Nõukogude Liitu? Loomulikult Euroopa Liiduga. Aga sisuliselt, mis seal vahet on? Inimesed elavad oma elu. Nii hästi või halvasti nad oskavad, iga ajastul. Aga poliitikute jutud on jäänud põhimõtteliselt samaks. Vahel kui olen vaadanud kroonikakaadreid märtsipleenumist, kuulates kuidas kirutakse küll rahvavaenlasi jne jne, siis olen mõelnud, et kui neis kõnedes asendada sõna rahvavaenlane sõnaga populist, siis sobiks need kõned tänasesse päeva. Ja kui vaatan etv`s Johannes Tralla saatesarja euroopa liidust, siis oma mustrilt ja ülesehituselt täpselt sama nagu Nõuka aja saated, kus räägiti kuidas nõukogude viljastavates tingimustes liiduvabariikides inimestel on elu parem. Point sama, värv ja disain ühel rohmakam ja teisel viimistletum.
Ja siis mõtlen, et ajalool on kombeks korduda. Veidi teise nurga alt aga muidu kõik on sama.

[Lemet]

Aga sisuliselt, mis seal vahet on? Inimesed elavad oma elu. Nii hästi või halvasti nad oskavad, iga ajastul. Aga poliitikute jutud on jäänud põhimõtteliselt samaks. 

Kunagi sai partorgi pisut peedistatud, lugedes talle ette vaheldumisi kommunismiehitaja moraalikoodeksit ja kümmet käsku. Ega seal suurt vahet polnudki...

[Kapten Trumm]

Üldise keskooliga pole nende teadmistega küll mingit pistmist (isegi kui seal tõesti räägiti treiteradest). Mul on ka samad teadmised olemas aga põhjus on ikka selles et olen tehnikahuviline ja puutun vähemal või rohkemal määral oma hobide tõttu nende asjadega aegajalt kokku. Häda pigem selles et suuremat osa tänapäeva noori ei huvita sellised asjad. Oli hiljuti kokkupuude tehnikaala üliõpilasega kes ei suutnud vahet teha alumiiniumi- ja poleeritud teraslatil.

Ei-ei.
Toona pidi keskkoolilõpetajal olema mingil tasemel tööoskused, sellst "üldist gümnaasiumiharidust" toona ei harrastatud.
Tükati jooksis see süsteem välja EV algusaegadesse, lõppes see tavaliselt ühel hetkel finantseerimise lõpetamisega.
Mina lõpetasin sellisel "segasel üleminekuajal", kus osa asju jooksis veel inertsist edasi. Minu lõpetamise ajaks oli tüdruktele õmbleja kvalifikatsiooni andmine juba lõppenud, kuid autoõpe käis edasi (sinna võisid ka tüdrukud tulla, aga neist enamus ei läbinud seda).

Tänapäeva autokoolis käinu ei oska vist õudusunenäos ka näha neid raskusi, mis toona käisid kaasas C-kati lubadege (eriala "kolmanda liigi autojuht"). Esimene õppeaasta oli 2 tundi nädalas, sügisest kevadeni auto ehituse õpe (kokku tuleb kuskil 80 tundi), lõppes see remondipraktikaga ja teooriaeksamiga kohaliku autobaasi tehnikategelastele. Minul tuli ühe eksamipileti punktina lahti seletada, kumb õli on 100 kraadi juures vedelam, kas 10W-30 või 10W-40.

Kes selle katsumuse läbisid, siis hakkas autoõpe alles õigesti pihta. Teine õppeaasta kulus liiklusõppele ja sõiduõppele. Liikluse klassitunde oli ca 80, tegelikkuses 2-3 korda rohkem, sest liiklusteste kodus sai lahendatud iivelduseni. Sõidutunde oli mul kriips üle 170, sõitmas käidi 2-3 korda nädalas pluss soovijad said platsisõitu ise kooli hoovis teha. Märgid olid pidevalt üleval, küsisid garaazi võtme ja ise sõitsid. Tegelt neid tunde ikka oli, sest keerukamaid asju sai isaga sõiduautoga harjutatud personaalselt. Ja auto ehitus oli päris raske - kuna meie õpetaja harrastas küsida vastamisel küsimusi, mille ära vastamiseks pidi sul auto sõlmede töötamine päris hästi selge olema. Näiteks - kuidas muutub siduripedaali vabakäik siduriketta kulumise tõttu? Või miks ei või veepumpa mõeldud määret (solidool oli vist) panna geneka laagritele?

Lihtsamad tööd metallitreipingil (tegelt ka puutreipingil) olid meil tööõpetuses sees kuni 9.klassini. Terasid pidid ära tundma. Praktika korras tuli treida mingeid teraspukse (ümarast latist) ja puutreipingil tuli valmistada kõlblik viili puust käepide.