Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Hydrazine »

Mul oli ka kamakas sellist kollast väävlit... ma ei osanud sellega midagi teha. Mäletan, et kuidas ma seda kollast kamakat uurisin, et "tikuväävel" läheb ju hõõrudes põlema ja vaikselt sain sealt väiksema tüki lahti ja siis hõõrusin vastu erinevaid pindasid, ei midagi! Siis üritasingi tikuga süüdata, kah ei midagi, hoopis on meeles, et ta hakkas sulama ja kuum koht muutus kergelt vedelaks kuidagi aga põlema küll ei läinud ja nii ma selle kamaka kuskile minema viskasin, et igav asi, sellega pole "teha" midagi...
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Troll »

retti kirjutas:
huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.
Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)
Kasvuhoonetes väävlisuitsu tegemiseks olid spetsiaalsed väävliküünlad, neid sai kodukeemia või aianduspoodidest osta, mul vanaema tossutas igal kevadel enne taimede sissepanekut kasvuhooned üle.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Hydrazine »

Selle "suitsu" tegemiseks olid ju ka mingid tsiviil-"konservid" agro-põllunduse-majapidamise poodides müügil. Väga hästi ei mäleta aga olidki nagu mingi suur "heeringakonserv", kuidas see "käima" läks, küll ei mäleta aga vanaema ütles, et lase jalga, seda suitsu sa sisse hingata ei tohi.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Kõlbas kasvuhoone puhastamiseks ka see raudteelt korjatud väävel. Ei sütti kergesti, algul sulab. Ja kui süttib, põleb peaaegu nähtamatu leegiga, kergemini saab seda lõhnast aru. Siis pidi kasvuhoonest kiiresti lahkuma.
Kasutaja avatar
Che Latino
Liige
Postitusi: 586
Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Che Latino »

Olid veel suitsuküünlad, mida kasutati öökülmade vastu. Sellised rohelist värvi plekkpurgid, pealmises osas olid paberi all augud, suured tormitikud olid komplets. Tossasid vägevalt!
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas 2korda2 »

retti kirjutas:
huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.
Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)
Tartu raudteed oli imede maa pürotehnikule :) Lihakombinaadi haru pealt sai näiteks salpeetrit. Korra tatikana sealt sedasi mitmekilose tükiga süles tulles pidas miski mees kinni ja uuris, mis värk. Kuulnud vastust, laskis edasi - tema valvas kotimehi (üle aia visatud lihakraamile järgi tulnuid).
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Che Latino kirjutas:Olid veel suitsuküünlad, mida kasutati öökülmade vastu. Sellised rohelist värvi plekkpurgid
Mul vedeles kuuri all veel ca 10 aastat tagasi kaks veneaegset suitsuküünalt... aga mitte plekist vaid papist madalad ümmargused junnid... ca 15..20cm läbimõõduga ja ca 8...10cm kõrged. Mingit kollast väävli jms möga täis. Aga nii kaua niiskes seisnud, et enam vunki üles ei võtnud. Vene aeg sai kasvuhoones ja aiamaal selliseid suht tihti kasutada.
Mõnikord põlesid ilusasti lõpuni (st põles kõik ära) aga vahel kustus lihtsalt poole peal. Aga üks selline suur junn tossas mingi paar tundi.

Raudteel väävlit korjamas käisime meiegi.... ja kopikaid raudteele ladumas :D
Kui rong kopikatest üle sõitis, siis pressis need lapikuks ja õhukeseks, mis oli lapsepõlves ikka üks "jube äge värk" ja niiviisi mõne raudtee viadukti all võisime käia tundide viisi istumas ja ronge ootamas olenemata ilmast.... :mrgreen:
Troll kirjutas:Oh, me tegime poistega ikka palju äkilisemat pauku karbiidiga. Selleks oli vaja šampanjapudelit...
Mul klassivennad kes olid omavahel pinginaabrid, tegid ka šampuse pudeli ja karbiidiga pauku... üks selline pudel aga ei lõhkenud... viskasid heinamaale, ootasid kaua aga ei midagi.
Ja siis läksid ikkagi lõpuks vaatama, et mis värk. Üks võttis maast pudeli vaatas ning ulatas teisele ja pauk käis kahe vahel, pudeli üleandmise hetkel.
Ühel lendas üks pudelikild vasakusse suunurka ja teisele paremasse suunurka... täpselt nagu mõõdteult, ühtemoodi ja peegelpildis.
Mõlemal õmmeldi kiirabis suunurgad uuesti kokku ja mõlemale jäi suhtkoht suur arm ka suunurka.
Istusid siis ühes pingis... ühel vasak suunurk lõuani lõhki, teisel parem.

Ühe mehe pilt, 40 aastat hiljem oma armiga, mul on, teise oma kahjuks ei ole 8)
paugutaja 1.jpg
paugutaja 1.jpg (35.14 KiB) Vaadatud 2924 korda
*

Meie poisikestena "tegime pauku" ka kaaliumpermanganaadi (tripperililla 8) ) ja metallipuru seguga.
Poes müüdi kahekomponentset "hõbeda värvi", kus oli kaasas pakike hõbedat värvi mingi metallipuru/hõbada värvi pulbrit. See sobis väga hästi.
Tavalise "lõhkepaketi" tegime paberist, kaaliumpermanganaadi ja metallipuru segu sisse, paks kiht riidest isoleerpaela ümber.
Väike auk keskele, mille külge teipisime tikud väävlitega augu kohale.
Siis tõmbasid koos paketiga tikutoosi pealt tikud põlema ja kiirelt viskasid minema, enne kui kärakas käis.

Erikõva "pomm" oli sama pulbrisegu suusakepi torus.
Võeti mingi 10...15cm pikkune alumiiniumist suusakepi toru jupp, keskele viiliti süütamiseks väike auk, üks toru ots peksti kinni, puru sisse, teine ots kruustangide vahel samuti kokku ja valmis. Aga seda pidi "viitega süütama", muidu võisid mõnest kehaosast halvimal juhul ilma jääda. Mõeldi välja igasuguseid viitsütikuid. Parim oli säraküünlast tehtud sütik.... n.ö. tavalised nõuka aegsete poiste mängud :mrgreen:
Praegu mõtlen, et olime ikka parajad turakad küll.

70-ndatel vedeles veel omajagu suurest sõjast vedelema jäänud kraami ka, mis oli eriohtlik ja nii palju meil ikka üldjuhul mõistust oli, et seda õnneks valimatult näppima ei läinud.

*

Üks lookene veel.
Linnas asus nõuka ajal piirkate väeosa koos ladudega.
Osa ladudest olid puidust, plankudest-laudadest kokku klopsitud ja roheliseks värvitud suured kuurid.
Eks ajahammas oli siit sealt neid kunkusid purenud ja osa laudadest ära mädanenud või lihtsalt lahti tulnud.
Ühe suurema puukuuri tagasein oli totaalse võsa sees ja seal mitu lauda lahti. Üks klassivend oli selle avastanud ja käinud ühes laos asja uurimas.
Võttis sealt kaasa mingi väikse plekkanuma. Sellised nagu gaasimaski filtrid. Pealt keeratava korgiga/kaanega.
Tuli laiama, et näete sain mingi vägeva vene keelsete kirjadega plekkpurgi.

Eks me siis kangutasime selle lahti ühe kortermaja trepikojas.
Sees olid pisikesed mustad graanulid, nagu imeväikesed kuullaagrid.
AGA nii kui selle topsiku lahti saime, nii hakkasid kõikidel silmad kipitama, sügelema vett jooksma.
Mida rohkem silmi sügasid-hõõrusid, seda hullemaks läks. Midagi pudenes ka maha.
Jooksime tänaval olnud kaevu juurde ja pesime oma käed ning silmad ära. Kellel hakkas kohe parem, kellel alles mitu tundi hiljem....

Õhtul vaatame, gaasiavarii masin sõidab selle kortermaja ette, kus me seda topsikut avasime.
Kõik uksed ja trepikoja aknad tehti lahti. See vähene jama mis maha pudenes oli mööda maja laiali läinud ja inimesed kutsusid gaasiavarii :D

See oli mingit sorti pisargaas graanulite kujul.
Klassivend, kelle omanduses see vägev kraam oli, vedas muidugi selle ka järgmine päev kooli kaasa.
Puistas mingisse ühe korruse poiste peldikusse maha seda natukene.
Noja terve kool oli seda jama täis, kõik käisid ringi silmad punased peas ja pisarad voolasid.
Kogu suur keskkooli hoone aeti ühel hetkel kiiruga õue (no kellad helisesid nii, nagu tsiviilkaitse õppuste ajal oli treenitud õhuhäiret), kõikidel jäid koolikotid ja üleriided koolimajja. Tunnid jäeti pooleli ja hiljme üldse ära. Kohale ilmus miilits. Siis veidi hiljem pintaskutes ja lipsudes mehed. Veel hiljem tuletõrjujad koos gaasi- ja hapnikumaskidega.

Kõikide asjad ja riided, mis koolimajas, puistati läbi.
Väljas puistati läbi kooliõpilasi.
Klassivennal oli see väärt kraam jäänud koolikotti ja leiti üles.
Igavene suur jama tuli sellest.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mart2 »

Fucs kirjutas:... Raudteel väävlit korjamas käisime meiegi.... ja kopikaid raudteele ladumas :D
Kui rong kopikatest üle sõitis, siis pressis need lapikuks ja õhukeseks, mis oli lapsepõlves ikka üks "jube äge värk" ...
60-ndate lõpust ja 70-ndate algusest mäletan seda, kuidas iga kord, kui kinos jooksis sõjafim partisanidest, siis käisid poisikesed Pärnust linna lähedal Lavassaare-Pärnu kitsarööpalise turbasusla teele igasuguseid asju ladumas. Taheti näha, kas saab rongi teelt välja. Kuna kiirus oli väike, siis enamusel kordadel õnnestus vedurijuhil sõidupealt maha hüpata, rongist ette joosta ja takistuse eemaldada. Vahel ei õnnestunud... 8)
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Tartu raudteed oli imede maa pürotehnikule :) Lihakombinaadi haru pealt sai näiteks salpeetrit. Korra tatikana sealt sedasi mitmekilose tükiga süles tulles pidas miski mees kinni ja uuris, mis värk. Kuulnud vastust, laskis edasi - tema valvas kotimehi (üle aia visatud lihakraamile järgi tulnuid).
Väetist (ammoonium- või kaaliumnitraati) võisite sealt Sadamaraudteelt leida aga mitte lihatööstustes kasutatut kloorivaba salpeetrit.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas 2korda2 »

retti,
ma ei tea, mille põhjal sa nii kindlalt salpeetri olemasolu eitad. Kotid vastavate kirjadega seisid lihakombinaadi haru ääres oleval perroonil. Nõukaajale kohaselt reedel saabunud kraami nädalavahetuse eel keegi lattu pungestama ei hakanud ja nii see seal kõigile saadaolevalt vedeles.
Kas selle haru peal väetist veeti, mina ei mäleta. Tarbijaid nagu ei olnud - miks oleks pidanud?
AndresTy
Liige
Postitusi: 940
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AndresTy »

Juhtusin silmanurgast telekast ühte filmi piimapukindusest nägema. Seal üks Viljandimaa tädike seletas, et küll oli hea asi (elu), et said piima puki peale ära viia. Eks see väide pikemal juurdlemisel on ikka parajalt absurdne, aga ikkagi särav näide nõukaaja "heast asjast".
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mart2 »

2korda2 kirjutas:retti, ma ei tea, mille põhjal sa nii kindlalt salpeetri olemasolu eitad. Kotid vastavate kirjadega seisid lihakombinaadi haru ääres oleval perroonil. Nõukaajale kohaselt reedel saabunud kraami nädalavahetuse eel keegi lattu pungestama ei hakanud ja nii see seal kõigile saadaolevalt vedeles.
Kas selle haru peal väetist veeti, mina ei mäleta. Tarbijaid nagu ei olnud - miks oleks pidanud?
Ärme vaidle, eks?
Millist salpeetrit sa silmas pead, kas -
Kaaliumsalpeeter või ka lihtsalt salpeeter on kaaliumnitraat KNO3.
Tšiili salpeeter on naatriumnitraat NaNO3.
Norra salpeeter on kaltsiumnitraat Ca(NO3)2.
Ammooniumsalpeeter on ammooniumnitraat NH4NO3 ?

Minnes täpsemaks, saaks ühte moodi aru! :idea:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

2korda2 kirjutas:retti,
ma ei tea, mille põhjal sa nii kindlalt salpeetri olemasolu eitad. Kotid vastavate kirjadega seisid lihakombinaadi haru ääres oleval perroonil. Nõukaajale kohaselt reedel saabunud kraami nädalavahetuse eel keegi lattu pungestama ei hakanud ja nii see seal kõigile saadaolevalt vedeles.
Kas selle haru peal väetist veeti, mina ei mäleta. Tarbijaid nagu ei olnud - miks oleks pidanud?


Väga lihtsal põhjusel.
Vähemalt 1970 aastatest alates ENSV lihatööstuses salpeetrit enam ei kasutatud vaid see oli asendatud Naatriumnitritiga.
Aga võibolla ka juba varem.
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1230
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Roamless kirjutas:Mina aga mäletan, et suveti võeti kortermajast soe vesi ära ja ei asunud see kortermaja kusagil Mustamäel


Sõitsin paar aastat tagasi mootorrattaga Siberit avastama. Kunagine kolleeg elas Abakani linnas. Jõudsime tema juurde ning andsime mõista, et tore oleks end pesta. Ja mis selgus.....suvine sooja-vee katkestuse-aeg!
Oh, kui mõnus on elada Euroopas ja olla eurooplane.
SEAL on see endiselt igasuvine reaalsus!
Kjen1
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 28 Dets, 2005 14:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kjen1 »

Vähemalt aastani 2017 ja suure tõenäosusega jätkuvalt tänaseni näiteks Jõgeva linnas kolmel suvekuul kaugküttesüsteemist sooja ei saa, mistõttu kellel elektribolierit ei ole, ei ole ka suvel sooja vett.
Lõuna Eesti väikelinnas, kust mina pärit olen, oli nõukogude ajal soe vesi suvel täitsa olemas, v.a kuni nädala pikkused trassi remondiga seotud katkestused. Ja avariid. Mulle lapsena tundus uskumatu, et samal ajal suures kauges Tallinnas sellist elementaarsust ei olnud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Georges ja 14 külalist