Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Sam Beaver
Liige
Postitusi: 826
Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sam Beaver »

Neljandas klassis õnnestus pioneeriksastumise päeval olla haige ja viiendas panin sellel päeval lihtsalt pausi. Eriti peale ei käidud ja ega ma ennast ise ka pakkuma läind. Aastad siis vastavalt 83 ja 84. Komsomoliks astumisega oli hoopis teine ooper, küll ähvardati igasuguste asjadega, nagu näiteks sellega et kui ei astu, siis keskkooli ei pääse ja mingisse kutsekasse traktoriristi erialale põhimõtteliselt võidakse võtta, aga võidakse ka mitte. Ja et millalgi lõpetavat ma üldse mingi parmuna kes kulta taga Frigot ja Aknooli rüüpavad jne. jne. Kui ma aga peale põhikooli paberid tehnikumi sisse viisin, siis seal isegi ei küsitud komsomoli kohta midagi.
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Peeter »

Lisaksin Tartu koolide kohta seda, et selliseid punaseid limukaid oli ka mujal ju, igas koolis oli selliseid. Ise kitkusin 10. kk-s kana ühe vene keele õpetajaga, suhted paranesid alles siis, kui ta viimasel aastal enam mulle tundi ei andnud. Eks jagelemise põhjus oli ikka ju kahepoolne, antipaatia vastastikune. Alles palju hiljem, juba vilistlasena, sain teada, et ma polnud tal ainuke, igas klassis oli tal keegi, kes põlu all oli. Ja samas oli ta "õpetajate parteirakukese vedaja". Aastal 78 tehti meil selgeks, et nagu oktoobrilapseks, nii ka pioneeriks astub kogu klass korraga, mingeid erisusi pole. St oli küll, aga see jooksis õppeedukust pidi, st tehti selgeks, et "kõik on pioneerid, aga rumalaid ei võeta!" Ja siis, kõik "vabatahtlikult" nagu lambukesed reas astusidki pioneeriks. 40-st 1-2-3 mingi aeg ei olnud, aga nn teise lainega korjati ikka ära. Meil üks oli, kes ei avaldanud pioneeriks saamise soovi, (kuigi õppeedukus polnud takistuseks), kaua suutis kaltsukandmisest ära nihverdada, aga sedagi aastakeseks-kaheks ehk. Nii, et 100%. Komsomolivärki nii väga ei mäleta, sest mu arust oli mingi vanusevärk, st ise sain suvel alles täis ja edasi keskasse sain ilma komsomolita sisse, aga kohe pandi komsomoli paika kah. Seda juttu, et kes on komsomoliealine aga pole astunud, et neil pikka ja edukat pidu pole, seda räägiti küll pidevalt ja öeldi, et kui ikka ülikooli isu minna, siis ilma komsomolita ei ole mõtet riskida... Veel 86 lõpetades polnud miskit sini-must-valge lõhnagi õhus, nii, et kõik õpsid olid (vähemalt pealtnäha) kenasti punased. Nt ema ütles mulle (st meil oli sama õpetaja), et kui geograafias tahad head hinnet saada, siis kiida aga NSVL-i maavarasid. jne. Mis edasi toimus, seda just ei tea, aga eks see moondumine punasest sini-must-valgeks oli samasugune.
Aga samas sain aastakümneid hiljem teada, et ega kõik õpetajad ikka nii punased polnud, mõned olid isegi (lapsena) Siberi karastusega ja/või lihtsalt riigivastaste järeltulija ja pidid ikka noateral laveerima. Eks neil selle pioneerinduse ja komsomoli ja muu ideoloogiaga oli vanade punaste poolt surve seljas pidevalt. Sellest võis olla ka mõnes klassis see "pioneeriks surumine" aktiivsem, et mitte ise haamri vahele jääda. Ja siis politruki klassis samas võis asi venida, kuna sel õpetajal selle % eest keegi turja ei hakanud Ja samas siis mõni teine pealtnäha tavalisem, oli tglt padupunane ja mõni isegi turismigruppide puhul see "eri"vastutaja-kontrollija-otsustaja". Ja et see mees, kes käis pidevalt tšekisti nahkpintsakuga, ei olnud teps mitte kalgi julgeolekukooli läbiteinu (kuigi meie poisid nii arvasime), vaid tegelikult oli õpetajate ringis päris hea ja mitte-punane mees.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Minu ema ja tema pinginaaber (sünd. 1953) komsomoli ei astunud, aga pioneeriks astumise ajal olid veel liiga nagad ja sinna kaasati libedalt. Mõlemad õppisid hiljem ülikoolis bioloogiat, üht neist aga ajalukku seepärast ei võetud.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Some »

sahmik kirjutas:
Some kirjutas: Pisike mõisas asuv maakool, õpetajad nagu pereliikmed,

Ega see juhuslikult Ruila mõis ei olnud?


Eip, kujutan ette, et selliseid pisikesi mõisakoole eksisteeris tollal päris palju ;) Väikekoole hakati alles pärast taasiseseisvumist likvideerima.
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Väino »

Akf Kriku kirjutas:...üht neist aga ajalukku seepärast ei võetud.
See võis olla õnn, mitte õnnetus - mis nägu oleks ta näiteks ajalooõpetajana teinud kui peab õpetamise asemel muinasjutuvestja olema ja ausus läheks kalliks maksma.
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas vk1 »

siia vahele veel, et kui mina kirjutasin oma klassijuhatajast/pioneerijuhist, siis minuteada ta eriti punane polnud, lihtsalt lastega tegevuste organiseerija ja muidu tore ja hea õpetaja. vist. mina ei olnud ka 100% 10-aastane dissident, kuigi kodus nõuk. võimu ei pooldatud , vaid suuresti ei kannatanud, kui keegi mind Organiseerida püüdis - lasteaiast saadik tulevad judinad peale, kui keegi tädi hakkab käsi plaksutama ja ´ja nüüd kõik läheme....ja kõik teevad ...!!´


lisaks üks stseen juri andropovi ajast - sõidan isaga kahekesi rongiga tartust tallinnasse ja isa mälestuste järgi ma vorbusest kehrani rääkisin valju häälega kõik poliitilised anekdoodid, mis ta kunagi oli kodus rääkinud, nonstop. (´´tsuktsi läheb moskvase ja.../ armeenia raadio käest küsiti....´´ jne.) . isa vaatas igas jaamas klaasistunud pilgul aknast välja, et kas juba on mõni auto vastas, vagunis oli haudvaikus, kuni lõpuks üks naine küsis : ´laps, kus sa küll kõiki neid nalju kuulnud oled?´ ´mu isa mõtleb neid kogu aeg välja!´´.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Ma 1983. aastal linnaliinibussis lugesin kõva häälega seina peal rippuvalt plakatilt (mul oli siis niisugune komme kõva häälega lugeda, mis silma alla sattus): "NLKP kongressi otsused..." jne. Mõne sõna pärast küsisin ema käest, et mis see tähendab. Ema vastas, et kõike ei ole ilus kõva häälega lugeda, mis seintele kirjutatud on.

Üldiselt kelgumäel ja mujal lasti ikka laia juttu venelaste ja vene värgi suunal. Üks poiss oli, kelle ema seda kuulda ei tahtnud ja kui ta vist veel 1989. aastal kilkas midagi kellegi Peipsi taha minekust, siis ta ema hakkas teda hurjutama, et kas sa tahad, et ema vangi pandaks ja sind lastekodusse jne. Sama tädi tegutses valimiste ajal agitaatorina. Vaevalt et ta eriti punane oli, lihtsalt ära hirmutatud ja rumalapoolne. Ülejäänud seltskond muidugi vaatas teda imeliku näoga.

Aga midagi kardeti paljude poolt ikka kuni viimase lõpuni. Olin parasjagu sõbral külas, kui "Alfa" Vilniuse teletorni ründas. Siis tolle ema, kes muidu erilise vagurusega silma ei paistnud, hakkas tõsimeeli arutama, et nüüd on Leedu langenud ja ega tema vist ikkagi pole midagi teinud, et tal otseselt midagi karta oleks, kui järg Eestini jõuab.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Peeter »

Kriku, aga nii oli tõesti. Ma ise tulin 89 demblisse ja siis see Alfade-Omonide värk pihta hakkas kulmineerudes Moskva Putšiga 1991. 18.-19. augustil nähes Tartus dessantuura kolonni Pihkva pealt tulemas ja teades milline kaader seal srotšnikena sangas ja komandöridena kamandamas on, siis arvestasin ka mina algava verevalamisega. Mul oli veel väga hästi meeles see suhtumine mille osaks NA-s saime, kui vene keeles ilmus info loomeliitude pleenumist ja Eesti soovist iseseisvuda. Ei olnud mul illusioone.....
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Avatar »

Jaah....mul tuleb meelde foorumist kadunud akf Matin Peeter, kes kurtis ka, et ei old teps mitte Laulva Revolutsiooni ja Balti keti masse objekte kaitsmas. Vist soovmõtlemisest tingituna toona oponeerisin. Ma olen ise ka nii sitt mees. et ei laulnud ja ei ketitanud. Aga see-eest käisin 89 lipu heiskamisel. Kõnetas rohkem. Peres ikka räägiti, et kui sakslased läksid, siis tulid inimesed tänaval jutuga, et sini-must -valge on Hermanis. Aga no see on minusugustele nõrkadele kes tõelisteks patriootideks ei klassifitseeru...
Kui te kullakesed valdavalt isegi ei mäleta millal te pioneeriks pidite astuma, siis ega teil vist eriti dilemmat ei olnud.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Muidugi põlnd dilemmat, ei mingit krdi pidoneerindust :mrgreen:

Väga arvestatav hulk elektoraadist oli tollal arglikult äraootaval seisukohal. Kindlasti rohkem kui 30%, mis hiljem restitutsiooni vastu oli. Aga eks Vabadussõtta läinud ka kõigepealt noorukid.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Avatar »

Täh... Ma olen siin juba vist kilganud - emme mul ei astunud 49 paiku ka pioneeriks, kuigi suguvõsa oli sõidu nimekirjas. Teadsid küll riske. 45 käisid kõik täiskasvanud Pagari tänaval aru andmas. Vanaemme käis koolis ja olevat öeld, et noh kui laps ei taha, mis ta siis teeb. Midagi' ei tehtud. Emme ainult siiamaani kiristab hambaid, kuis pioneerid käisid Kalevis komme pugimas... olen sellest kirjutanud. Ma ei ole valiidsust hakanud kontollima aga emme väidab, et 60. algus olevat teda isegi soovitatud rahvaesindajaks kandideerima. Oleks pidanud parteisse astuma loomulikult.... Ei läinud. Et siis kuidas küll pioneeriks mitteastumine karjääri rikkus.
Meil 80 algus 3.klass lõpp tehti esimene pioneerikorje. Klassis mingi 40+ last. Minumeelest mingi 10 võis olla neid edulisi, kes kevadel astusid. See oli ikka täitsa õppeperioodi lõpus. Siis löödi klassid segamini ja klassijuhatajad vahetusid - ilmselt oli ka vatusutusauk. Meil 1- 3. klass klassijuhataja oli ikka selline mõõdukalt nostalgiline eestimeelne. Brežnevi surma puhul leinaseisaku tegime, aga nääride ajal rääkis Jõuludest ja laulis meile klassis nö. arhailisi-antropoloogilisi jõululaule. 4. klass algus tuli nö. ametlik aeg pioneerindada. Siis oli uues klassis (ikka 40+) juba tiba üle poole pioneere. Siis oli paar kuud vaikust ja siis ilmselt kusagil kõrgemal vaadati et mida peffi teil on selline % ja siis hakkas pehme survestamine. Mäletan aint niipalju, et midagi klassijuss vist tundides propageeris, aga sel suurt tulemust ei olnud. Siuke üldine plä-plä. Siis millalgi vahetunnil tuli meile poistekambale ligi, ja pidas kõne maha, kuis ta tahaks teha ühe heade poiste pioneerirühma. VTF. Ta vist ikka kutsus ka kuhugi nö. tutvuma, aga ma ei läinud. Aga ma tean, et kõik need teised poisid hiljem peale minu (sest "heade poiste seltskonnast") olid pioneerid.' :D . 4. klassi lõpuks olid klassis vist kõik tüdrukud pioneeriks astunud ja poistest oli mingi 4-5, kes ei olnud. Siis keegi enam ei kottinud ja nii jäi. Mäletan millalgi hiljem oli päris tihti teemaks, et pioneerid pidid minema oma koosolekuid ajama, ja siis hälvikutel pold muud, kui istusid klassis suht vaba voolu, mis oli jummala lahe. Millalgi 85-86 vis pidid pioneerid minema kuhugi paraadile marssima, hälvikud siis istusid klassis mängisid kulli jne, ja vaatasid 4. korruse aknast, kuis pioneerid 100m jooksuplatsil rivitrilli harjutasid. Mul emme ostis pineeriräti ää. See on mul siiamaani alles - tiba auklik. Vot nüüd faktiline mälu veab alt, aga minu meelest ema mulle lühidalt soovitas karjääri huvides astuda, aga ütles, et tema mind ei kohusta, ja et tema ei ole p, ja toetab minu otsust. Ma olen kirjutanud, et oli 50 - 60 nö. protestiliikumine äija leerist läbi ja nö kiriku kaudu end välja elada Ema mul oli selline. Absoluutselt ei ole mingi tõsiusklik. Isegi mitte kergeusklik Puhas protest. Rääkimata veretu vastupanu teema :). Neid oli ikke oli, kes nõuka võimu kiuste tegid kiriku algsammud läbi. Tiba nagu punk. Aaa see ei ole popp tänapäe rääkida ja kõrvutada...
Ja oma õeluses ma ütlen veelkord - aasta 90 kevad-talv, keskkooli esimene klass - tulid abiturientidest (vist?) tsikkid komnoorteks värbama. Ja ää märgi meil toona poisteklassis astus mitu poissi parterikasvandikuks. Ma üldse ei imestaks kui nii mõnigi neist oli laulurvolutsioneer või ketitaja kusjuures. Ma mäletan päris enne kooliaasta lõppu nad rääksid, kuis nad oma parteipiletid puruks rebisid jne. Ma mäletan sõjalise õps midagi nendega tegeles, et kas seal oli mingi teema sõjaväest pääsemise lootusega või mis...igatahes anakronism. A ma vist olen sest juba varem jutustanud...
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas OLAVI »

Meie võime tänapäeval vaid arvata, et miks keegi tol ajal kuidas käitus ja kuidas see kaasaegsetele välja paistis.

Käisin ka Tartu 7 koolis, kus oli ajaloo näidisklass, kus õpetati tulevasi ajalooõpetajaid ning Hillar Palamets https://et.wikipedia.org/wiki/Hillar_Palamets koos tudengitega oli tihe külaline.
"Isamaalaste lemmiktoit on Hillar Palamets".
https://www.ohtuleht.ee/118682/isamaala ... r-palamets

Ajaloo tundides küsisin tihti õpetajalt küsimusi, millele tal oli väga raske poliitkorrektselt vastata ja kui Palamets oli ka tudengitega tunnis, siis minu küsimustele vastates õpetaja korduvalt läks näost punaseks ja ahmis õhku.

Kord tuli Palamets minu juurde kinoruumi (olin alates 5 klassist kooli kinomehaanik) ja ütles umbes niimoodi: "Kui midagi tead, siis hoia seda meeles et sul oleks võimalik seda rääkida siis kui tuleb aeg, kus inimesed enam ei mäletada mis olnud on ja siis on vaja inimesi kes mäletavad. Praegusel hetkel avalikult selliste teemade tõstatamine ei pruugi sulle tulevikus anda võimalust oma teadmistest rääkida".
(70´datel oli moes saata "nõrgad" või "vastalised õpilased", "nõrgalt arenenute järeleaitamise nr.14 kooli", kuhu sattumine takistas oluliselt keskhariduse saamist ja edasiõppimist. Meie klassist saadeti 3 minema, ka mu pinginaaber, mina pääsesin.)
Hiljem oli talle mõttes tänulik nende paari lause eest, kuigi paljud peavad teda seniajani koputajaks nagu ülalviidatud linkidelt näha.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Eks teod loe rohkem kui sõnad. Evald Saag ajas kirikus punast möla nii palju kui vaja oli, aga kodus varjas metsavenda.
AndresTy
Liige
Postitusi: 940
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AndresTy »

Miskipärast mäletan nagu oleks pioneeriks "astumine" olnud 83 aasta kevadel. 4. klassis kindlasti, aga võib-olla oli ka juba 82 aasta sügisel? Ise pioneeriks ei astunud ja klassis oli ka üks tüdruk kes oli mingite usklike perest vms. Kui küsiti, et miks ei astu, siis rõhusin vabatahtlikkusele - eriti peale ka ei pressitud. (Oktoobrilapseks muidugi tehti nii, et ise arugi ei saanud, mis värk on.) Endal pioneerindusest keeldumise põhjuseks, siis juba tekkinud arusaam - kodu kaasabil loomulikult - et see vene värk on üks paras pettus. Oli tekkinud ka teadmine EW kunagisest olemasolust ja silmad lahti läinud.

Rividrilli tehti siis pioneeridele kooli koridoris, mittepioneerid istusid kõrval aknalaual (kui sai), kõlgutasid jalgu ja tegid salaja, nii et juhendaja ei näinud, marssijatele nägusid, et need naeru pidid tagasi hoidma ja marssimine nagu veidi sassi läks. Pioneerikoondustel pidid mittepioneerid vist mõned korrad kohal istuma, aga ei mäleta, et see mingi pidev teema oleks olnud.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Einoh, hästi panete :mrgreen:
Et siis sügaval nõukaajal kõik olid juba põngerjaeas ja enne pubekaks saamist nii poliitharitud ja teadlikud vabadusvõitlejad...

Oktoobrilapsed olid 7-9 aastased põngerjad.
Pioneerid 9-13 aastased pubekaeelikud.
Puberteediea alguses, kui mõnel varaküpsel hormoonid juba möllama hakkasid ehk 13-14 vanusena, võis juba komsomoliks hakata.

Meid pandi (linna keskkoolis) 1973a kohe esimeses klassis kõik oktoobrilastena "Tähekesse" (ehk oktoobrilaste klassirühma) kirja.
Ei küsitud kellegi käest midagi. Kui mõnel vanemad arglikult vastu puiklesid, siis olid väga julged vanemad või tõsiusklikud. Viimaste vastupõtkimist taluti leebemalt. Teised julged vanemad kutsuti töö juures kohvile ja seletati veenvalt ära mis värk on. Kes kohvil räägitust aru ei saanud, nendega tegeles julgeolekukomitee töötaja ja uuris täpsemalt tagamaid. Meie klassis ei mäleta selliseid olevat, kes oktoobrilapseks ei saanud.

1975 läksid/konverteeriti meil kõik automaagiliselt sama auruga sujuvalt pioneerideks. Mäletamist mööda üks ainult ei saanud, sest käitumine oli mitterahuldav ja tunnistus käis 1-2-3 ; 2-2-3 valsitaktis.
Mida oli ühel 9 aastasel kobiseda? Vanematel? Võibolla 80-ndate lõpus (Gorba aeg) või heal juhul 80-ndate keskelt alates (peale Andropovit, kelle ajal linna peal 8:00-17:00 inimesi püüti, et miks tööl või koolis pole) mõned juba julgesid midagi kobiseda. Pioneeriaja lõpupoole, kui juba pubeka iga tugevamalt sisse pressis, hakati küll kaelarätti "kaltsuks" nimetama, seda (peamiselt poiste puhul) mitte kandma (mille eest sai korralikult koolis peapesu, märkuse päevikusse, alandati käitumishinnet ja lõpuks kutsuti ka direktori või õppealajuhataja juurde vestlusele) ja rivivõistlustelt pausi panema, aga mingit iseteadlikku vabadusvõitlust ei mäleta, et oleks toimunud.

Meil oli ka vägev ja väsimatu pioneerijuht, Tiit Kimmel (tervitused siis siit ka sinna ERR-i, kui ta ikka veel seal kusagil toimetuses töötab) kes orgunnis igasugu huvitavaid tegevusi. N.ö. "tõmbas kaasa" :D
Väga meeldejääv ja tore organisaator, kes tegi rüblikute elu huvitavaks ja täitis neil erinevate tegevustega nii majas sees kui väljas looduses, kogu toonase vaba aja.

1980-81 käis meil komsomoli astumine. Siis juba mingite paberite ja avaldustega, millest allakirjutaja ise midagi ka aru sai. Siis tulid meil klassis mäletamist mööda ka esimesed errorid ja keeldumised. Vihaste vastuhakkajatega tegeles alaealiste komisjon. Vanematega tegeles alaealiste komisjon, rajooni täitevkomitee ja julgeolekukomitee vastav töötaja. Vanemaid mõjutati nende igasuguste "komiteede" ja "komisjonide" poolt läbi töökohtade. Kirjutati iseloomustusi ja täideti muid tähtsaid pabereid. Mina ei astunud ja olin vapper piuneer (fanfarist ja trummar! :mrgreen: ) edasi :D

Keskkoolis (1982 sügis - 1985 kevad) hakkas poisse masseerima sõjalise algõpetuse õpetaja. Et kui NA-sse lähete ja komsomol pole siis hakkab lõbus olema. Hirmutati korralikult. Kellel oli isa, siis see oli enamasti ka NA-s käinud. Veel süngemal ajal. Nemad teadsid tihti sõjalise õpetaja sõnu kinnitada, et mittekomsomole koinitakse sõjaväes korralikult + saadetakse võimalusel ka kõige hullematesse kohtadesse. Survestati ka sellega, et mittekomsomolina edasiõppimine pea võimatu olevat ja kõik mittekomsomolid oma elu juba varakult ära rikkuvat.....

No mida iganes, aga 82 sügisel sai ka minust komsomol..... ju ma olin siis paras tropp ja punane närukael... aga juba vähem kui aasta hiljem, 83a sain "kõige karmina komsomoli karistuse", mis eelnes komsomolist väljaviskamisele, elik "valju noomituse koos arvestuskaardile kandmisega", kuna... eeee... käitusin räigelt komsomolile mittekohaselt ja riigivastaselt.... aga sellest oli vähe... sest ma käitusin edasi mittekohaselt... ja "tegelesin Kanadast juhitava riigivastase õõnestustegevusega".... :mrgreen: :mrgreen: ja lõpuks 83a novembris, rajooni komsomolikomitee pika laua ees seistes karjutigi mulle südamepõhjast, et VISKAME VÄLJA :mrgreen:

Sellele järgnes minu töötlemine ja kasvatamine paralleelselt nii "alaealiste asjade komisjoni", "noorsoomiilitsa" kui KGB kohaliku rakukese poolt.
Kõik materjalid esitati ka sõjakomissariaadile.
Keskkoolist visati peaaegu välja. Tähendab direktori kabinetis öeldigi mulle, et "head aega, meie koolis sul enam kohta pole", aga lõpuks päästis see, et kooli direktor oli vanaonu hea tuttav ja vana sõber.

NA-s oli sellega hiljem mõningaid probleeme küll, aga õnneks ei läinud meie rajooni sõjakomissari poolt hoolsalt orgunnitud sitakeeramine õnnelike juhuste kokkusatumisel läbi ja mulle ettenähtud sobilikus kohas, kus oleks tulnud teenida väga külmas kliimas kolm aastat, mind ei nähtud... elik sinna ma ei jõudnud :D

Ja ka minu vanematel oli tööl sellest tulenevaid probleeme kuni 1987 aastani.

Edit:
Nähh, pilt arvestuskaardist kah juurde 8)

Komsomoli arvestuskaart.png
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 18 külalist