www.militaar.net

Kirs kirjutas:Needsamad inimesed mäletasid ka Tallinn - Narva maantee äärsete vanemate talumajade hunnikusselükkamist 70ndate lõpul, kuna üks võimalikke olümpiatule saabumise marsruute oli kavandatud seda trassi mööda ning nende majade väline immits ei sobinud ilmestama õitsva sotsialismi erakordseid saavutusi. Nagu me teame, toodi olümpiatuli Tallinna lõpuks siiski rongiga.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 036#p79036


Eks seal maanteel (mis enne olümpiat korda ja kohati päris uueks tehti) ning raudteel, liikus olümpia ajal Moskva-Leningrad-Tallinn vahet ka muud välismaist rahvast.
Kui nende liikumiseks maanteel oli kindel maršruut ja aeg ette nähtud ning selle täitmist kontrollisid iga kindla vahemaa tagant ГАИ postid (välismaalaste autonumbrid olid igasse ГАИ posti ette antud ja nende liikumist kontrolliti ajaliselt - ГАИ postist ГАИ postini oli kindel ajavahemik, millal sõiduk pidi läbi sõitma ja kui ei sõitnud või jäi ajavahemik kole pikaks, siis mindi ka otsima, et kuhu need spioonid rsk on trassilt maha keeranud....), siis aknast väljavaatamist ei saanud neil kuidagi ära keelata ja kontrollida

Mul oli isa 70-ndate keskel ja lõpus mõned aastad Riiklikus Autoinspektsioonis tööl ja Viitna ГАИ postis vahetustega valves.
Ka enne (ja pärast) olümpiat kontrolliti Tallinn-Narva maanteel niiviisi kõiki välismaa sõidukeid... kuigi neid oli olümpia ajaga võrreldes toona liikvel väga vähe.

Ühe mälestuse lisaksin siia juurde. Poisikesepõlvest, pildilolev apastraat lükkamas Padaoru lähedast Viru-Nigula - Aseri teed.
Küll lumerohke, ent täiesti tavaline talv, ei mingit supertuisku, ja hang masina ees rinnakõrgune.
Ehk et kuskil Padaoru lähikonnas oli selline tehnika siiski olemas, ootamas ja töökorras.

Eks seal maanteel (mis enne olümpiat korda ja kohati päris uueks tehti) ning raudteel, liikus olümpia ajal Moskva-Leningrad-Tallinn vahet ka muud välismaist rahvast.

Olümpia ajaks valmistas Leningradi sportlaevade katsetehas mingi partii Ritm (eestikeeli "rütm") tüüpi kaatreid, mis olid varustatud Volvo Penta mootori ja Z-kujulise käituriga. Originaalis oli antud alus 53 mootori ja tavalise kaldse võlliliiniga.

Tavatu liigutuse põhjus on kuulu järgi ka selline, et seltsimehed tsekistid suudaks sammu pidada lääne kaatritega, mida regatile oodata oli. Oma tavapärase 53 mootoriga oli see samakiire kui toonased vene alused muidu - kuni 45 kmh. Olen lapsena sellisega sõitnud, mäletan hästi seda hästi, kui gaasi andes see lausa veest välja hüppas (vene alustel läks glisseerimiseni aega ja palju mootori undamist) ja seejärel kaugenesid need Amuurid-Progressid kiiresti ahtri taga.

http://parohodoff.ru/content/lodka-ritm

Üks asi veel meenus. Kui julgeoleku tarbeks ehitatud Tshaika V-8 mootoriga Volgasid peeti hirrrmus salajasteks, siis näitusel "Nash Avtoprom" 1984 (aasta panen mälu järgi) oli üks selline Volga (31013) näitusel üles tõstetud olekus ja igaüks võis seda mootorit altpoolt imetleda.

Ehk et kuskil Padaoru lähikonnas oli selline tehnika siiski olemas, ootamas ja töökorras.

Olen taolisi aparaate näinud Haapsalu sõjalennuvälja tehnikapargis, üks taoline vrakk oli ära rüüstatud kujul veel siiski seal, kui venelased lahkusid.
Paralleelide põhjal arvaks, et küllap see Tapa lennuväljalt pärines.

Pisut hilisemast ajast mäletan samal teel, Kalvi lähedal, sõitmas BTR-i, umbes jao jagu solbaneid järele sörkimas. Isa veel kommenteeris autoroolist, et "kellelegi määrati karistus, mida kannavad teised ka - kõik pandi jooksma, õhtul kasarmus see süüdlane siis kuuleb, mida teised asjast arvavad" või umbes nii.
Mida ma öelda tahan, on, et sellist eri- ja soomustehnikat pidi ikkagi olema mujale ka dislotseeritud kui ainult suurtele lennuväljadele või sõjaväeosadesse.
Muide, mis praeguses Jõhvi Üksiku Jalaväepataljoni asukohas oli? Seal on siiani garaažikompleks alles ja kasutuses. Rakveres oli 207. seniitraketibrigaadi mingi autobaasi taoline üksus jne.
Üritan lihtsalt "otsinguraadiust" võimalikult Padaorule lähedale jätta.

Selline rootorlumesahk polnud mingi erakordne tehnika , näiteks mina olen sellist , küll Zil 157 sassiil , näinud Pirita teed lumest puhastamas , aastal vast 1975 .

Need vana Zili peal olevad lumepuhurid olid mingis koguses olemas tollases teedevalitsuse süsteemis.

Sovjeti orjalaagris oli hea see, et inimeste igapäevaelu ja heaolu oli ajuvaba režiimi poolt allutatud imaginaarsele NATO-ohule. Just kujuteldavale - kommarite võimulpüsimiseks vajaliku välisvaenlase imago loomise (oopium rahvale) nimel. Kui Tallinnas hakati looma trolliliini nr. 9 - Kopli-Mustamjae - siis väidetavalt... Jah, just väidetavalt, aga samas kuuldud täiesti adekvaatselt ja asjaga seotud isikult. Oktoobriraudtee Balti raudteekonna vastuargument trolliliini loomisele oli, et kuna Kopli jaam-Mustamäe raudteeliinil veetakse võitmatu Punaarmee lõhkematerjale siis Karl Marxi puiestee (Sõle) ülesõidul on oht, et trolliliinide kukkumisel rongile lastakse terve Pelgurand õhku... Lihtsalt eluline näide sellest, kuidas suunatud luul Sovjetistanis muutus eluliselt arvestavaks - mille järgi igapäevaelus tõsimeeli joonduti - teguriks

Mina näiteks mäletan lapsepõlvest tükatisi pimendamiskampaaniaid (vabandust, kui sellest varem juttu on olnud). Aknad tuli õhtul tekkide ja kardinatega võimalikult valguskindlalt katta. Kas keegi aktsiooni ajaaknas ka tänavalt kontrollis ning hooletutel oli oht jamadesse sattuda, sellest ei meenu perekonnas räägitavat. Küll aga mäletan selgelt vanema venna kuiva kommentaari: "Mis mõte sel on, tänapäeva lennukitel on ju infrapunasihikud...?"

Mina aga mäletan, et suveti võeti kortermajast soe vesi ära ja ei asunud see kortermaja kusagil pärapõrgus, vaid Mustamäel. Nostalgia missugune, tänapäeval toimuksid sellepeale linnaosa valitsuse ja Riigikogu ees mitmepäevased meeleavaldused.

Suvel sooja vee äravõtmine oli katlamajade lõputu remondiga seotud. Seda oli ka peale nõukaaega. Mäletan et 1997 osteti Kristiinesse korter ja esimese asjana soojaveeboiler seina peale sest suvel oli mingi periood ilma sooja veeta. Kohalik katlamaja oli siis Nõmme tee ääres.
Ja ma ei tea kas Narvas on elu edasi läinud aga ca 10 aastat tagasi olid gaasiboileritega korterid enam hinnas sest seal oli sooja vett kogu aeg. Mis neil sooja vee puudust põhjustas ei teagi, võib-olla trasside remondid. Elektrijaamas iseenesest oli sooja vett nii et jätkus jõkkegi lasta ja hind vabariigi madalaim.

Suvel sooja vee äravõtmine oli katlamajade lõputu remondiga seotud.

Olid ikka oskajad mehed, iga suvi 3 kuud remontisid , kuna nõukaajal lõpul sai küll oldud veel suht noor, siis see on ikka päris hästi meeles, et EV tulekuga lõppes see "nali" suht kähku ära.
Aga nojah, ajutistest konteinerkatlamajadest või ajutiste trasside ümbersuunamisest ei "osanud" nõukaaja viljastavates tingimustes vist keegi mõelda. Töö oli püha ja inimesed teisejärgulised. NSVL -il oli relvastust s...taauguni, aga näe, võrreldes läänega, tehnilisi vahendeid, mis inimeste elu oleks kergendanud, neid ei olnud.

Küll need mehed oskasid aga polnud ju millestki teha . Ma käisin ise ka kroonu ajal sõjaväelinnaku katlamaja remontimas et talvel natukenegi sooja õhku kasarmusse saada.
Ladusin korstna lõõri, see pidas neli-viis kõige käredamat talvekuud vastu ja siis oli kapremont. Meil shamotti ei tuntud, ma tegin mingist suvalisest savi ja shita segust koos omapätsitud tellistega.

Konteinerkatlamajad on muteada seal mõeldavad kuhu gaasitoru tuleb. Minuarust küttis Mustamäed see Kadaka teel asuv katlamaja ja seal oli suur masuudimahuti õuel nagu mitmel pool mujalgi. Iru katlamaja oli vist algusest peale gaasitoruga ühendatud.

Nõukogude ajale mõeldes tuli ette, et konteinerkatlamaja täiesti tundmatu asi ei olnud. Kusagilt on meeles, et Iru elektrijaam täiesti õigeks hetkeks valmis ei saanud ning esimest mikrorajooni Lasnamäel soojendas ajutiselt Soomest hangitud konteinerkatlamaja. Nüüd on aga häda, et ei oska seda infoallikat meelde tuletada. Rabasin riiulist teose "Viiskümmend aastat Eesti energiasüsteemi", aastast 1991. Seal oli Iru SEJ ehitushädadest pikalt-laialt, aga konteinerkatlamaja polnud mainitud.
Teoses "Tallinna kommunaalmajandus 1940-2011" on nupp "1978. aastal käivitati Pirital Eesti esimene konteinerkatlamaja, mis hakkas soojusega varustama "Olümpia" purjespordikeskust ning Pirita linnaosa". Lasnamäe või Iru kohta polnud jälle midagi. Ei suuda allikat leida.

Iru katlamaja oli vist algusest peale gaasitoruga ühendatud.

- eespool mainitud "Viiskümmend aastat Eesti energiasüsteemi" on mainitud, et põhikütuseks pidi olema maagaas ning reservkütuseks masuut. Kuna aga erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu gaasitoru veel ei olnud, töötas jaam alates aastast 1978 hoolega masuudiga. Teoses mainiti, et pole veel lootust ennustadagi, millal põhikütuse saab kasutusele võtta. Eesti Vabariigi ülemnõukogu istungil 08.09.1992 Tiit Vähi andis teada, et alates 1992. a novembrist saab Iru SEJ ka gaasi kasutada.
Enefit Green AS Iru elektrijaama keskkonnaaruandes (aastast 2017) on kirjas, et maagaasi kasutus peakütusena on alates aastast 1999.

Seega tundub, et NSVL ajal läks nagu ikka - ideed olid head ja plaanid vägevad, aga realiseerimine ütlemata vaevaline.

70-ndatel oli normaalne, et põlevkivihunnik pandi põlema ja kui see ära põles, hakati kaevama? Lund ei mäleta aga ju oli mingi selline kevad v sügis. Kas see tuli sellest et polnud normaalseid kaevamisvahendeid? Mäletan meil väikestel pätakatel oli lõbu laialt sellega. Päeva või kaks põles suur hunnik põlevkivi Tartus kodutänaval.