www.militaar.net

Igasugusest puidust tuleb rott läbi nii et ragin taga. Isegi plekk ei aita mõne sihikindlama isendi korral. Ainult kohene letaalne lahendus.

Oman ise täpselt samasuguseid traatlõksusid.
Vere lõhn pole veel püüki seganud, kuigi puuri vineerist põhi on suht verine.
Sabad raisk kipuvad sinna luugi ja/või vedrude vahele krussi kinni jääma.
Kuna endale nad elusast peast väga ei imponeeri siis on üpris vasti olnud
neid sealt puurist kätte saada.

Eespool ühe akfi poolt postitatud muttide eluspüügilõksud
sai nüüd omalegi tellitud. Kui mahti saan , proovin ära ja annan tagasisidet.
Olen neid sametise kasukaga selle paarisaja ringis traatlõksudega “surmanud” aga päris huvitav
oleks loomake elavana kätte saada ja kuhugi põllule küüditada,
kuigi eeldab regulaarset lõksude kontrollimist.

Samasuguse plastoruga olen saanud kätte ainult ÜHE muti vähemalt 100 katse kohta ja seda ka vist koba peale. Proovinud selle toruga igasugu variante kui täiesti mõttetu asi. Mutipüss paukus pidevalt.

Fucs kirjutas:4. Mutilõks nr.2
See oli selline mingi plastsilinder millel ainult silindri sissepoole avanevad kaaned/luugid otstes. Et kui läheb sisse siis välja enam ei saa....

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 81#p517881

Kas kevad, aga täna 27. jaan. selgus, et Mutid eile-täna on aias tekitanud mitmeid mulla hunnikuid. Toalilled, vähemalt said mitu ämbri täit värsket mulda ja mina sain päeva lõpuks kiituse mullaga toimetamise eest
T.

Dr.Sci kirjutas:Ei hakka tegema uut teemat (veel) üks loom puha - rotid. Tuli tassis laua pealt pirni põrandale, näris - kuidas lauale sai ei tea, laud selline et parim viis oleks tal niidiga laest alla lasta. Ühtegi auku toast pole leidnud... tuleb hakata nüüd koogu köök-elutoa seina ja kapialuseid millimeeter haaval üle käima - aga küsimus pigem selles et mis pagana vahendiga kätte saada, hiired kõik kinni püütud, oleks viitsinud naha maha võtta saaks selle aasta saagist pisema kasuka aga see rott kurask - tean et on olemas, aastaid, tal oma liikumisrajad, käib õues, käib toas... suur ka, varju olen näinud... Ideid?

Täiustatud rotilõks, nagu mina neid aastaid kasutanud olen. Hetkel pole ühtki pildistamise jaoks võtta, kõik on maal. Üks "toorik" on siiski käepärast. Punaste nooltega märgitud kohad tuleb lõksudel kohe uuena Super Attacki vmt. superliimiga üle ujutada (mitu korda liimi panna, et puu sisse imbuks), muidu lendab lõks peale teist-kolmandat pauku algosakesteks laiali. Sinisega on märgitud naelad, mis tuleks lõksu sisse lüüa. Ikka täpselt püsti ja siis naelapead näpitsatega poolviltu ära naksata. Sellisest lõksust rott enam plehku ei pane. Söödad: singikamar, suitsuvorsti nahk, toores liha (nagu juba eelpool kunagi kirjutasin). Traadist tehtud ketiga võiks igaks juhuks lõksu ka kinni siduda, mõni suurem rott siputab seal veel tükk aega ja võib lõksu kes teab kuhu kapi taha või mujale ära vedada, kust seda pärast keeruline leida ja kätte saada on.



P.S.
Tohutu hulk väga head õppematerjali hiirte-rottide püüdmise kohta. Natuke on muttidest ka juttu: https://mousetrapmonday.com/category/mousetrap/

Dr.Sci kirjutas:Ei hakka tegema uut teemat (veel) üks loom puha - rotid. Tuli tassis laua pealt pirni põrandale, näris - kuidas lauale sai ei tea, laud selline et parim viis oleks tal niidiga laest alla lasta.

Kui kõrge laud on? Mul oli kunagi koduloomaks laborirott - hüppevõime on sel elukal päris muljetavaldav. Sellise tüüpilise kontori töölaua (vast 70cm kõrgusega) peale hüppas ära küll. Nii pooltel kordadest kukkus küll alla tagasi, kuna küünded libedal pinnal ei haakinud hästi (kui mingi kangas või linik laual, pole üldse probleemi).
Aga kui vajadus suur, oskas üles ronida ka mööda sobiva jämedusega ümarat pulka (lauajalg). Saba keerati toeks ümber ja vaikselt üles ta läks.
Ja ei maksa alahinnata ka roti mõistust probleemide lahendamisel. Keskmisele koerale alla küll ei jää.

Walter2 kirjutas:Igasugusest puidust tuleb rott läbi nii et ragin taga. Isegi plekk ei aita mõne sihikindlama isendi korral. Ainult kohene letaalne lahendus.

Harilik puit jah, maitseb hästi. Vineer pole ka probleemiks. Aga mäletan, et teatud saepuruplaadid ei meeldinud talle hästi ja tüdines enne ära kui läbi läks. Minu isendil muidugi ei olnud otseselt elutähtis ka igalt poolt läbi saada, ninaesine oli ju tasuta ees

Fuchs kirjutas:

Walter2 kirjutas:Igasugusest puidust tuleb rott läbi nii et ragin taga. Isegi plekk ei aita mõne sihikindlama isendi korral. Ainult kohene letaalne lahendus.

Harilik puit jah, maitseb hästi. Vineer pole ka probleemiks. Aga mäletan, et teatud saepuruplaadid ei meeldinud talle hästi ja tüdines enne ära kui läbi läks. Minu isendil muidugi ei olnud otseselt elutähtis ka igalt poolt läbi saada, ninaesine oli ju tasuta ees

Olen näinud vanas talumajas päris mitut läbi rottide poolt "integreeritud" auku läbi paekivi. Muidugi mitte, et otse läbi Tallinna linnamüüri, aga kui tegemist mõne sellise õhema servaga või muudmoodi sobiva kohaga, siis närivad läbi. Eks sõltub ka paekivi omadustest.

Huvitav , kas ja kuidas OSB maitseb?

Mul tütrel olid majas hiired.
Soovitasin tavalisi hiirelõkse. Need töötasid hästi.
Ühel päeval helistab tütar ja laseb salvestust kuulata - jube kolin käib kuskil lae peal ja seina vahel. No selge - rotid.
Aga miks nad nii kolistavad?
Eeee ... kas hiirelõksud on alles?
Ei, kadunud!
Panime rotilõksud. Nagu Manurhinil. Töötasid hästi. Mitu rotti saime aga ühtegi hiirelõksuga rotti sinna kahjuks ei tulnud

Võtsin katsetuseks ehituspoest ka mingi plastikust rotilõksu (lõuad). See püüdis hiire tervelt oma "suukoopasse". Tüdrukul häda - mis teha selle elava hiirega lõksus. Õnneks on majas üks krants, üks retriiver ja üks noor kass
Tänaseks on nad vist kõik hiirt murdnud. Meeskonnatöö!

Osad vineerist ja traadist hiirelõksud on nii tundliku päästikuga, et enne kui selle tööasendis kusagile hellalt põrandale saad, oled 17 korda oma näpud sinna vahele jätnud

Martin Herem kirjutas:Õnneks on majas üks ...... noor kass

Mapats II ?

Mudakoon kirjutas:Huvitav , kas ja kuidas OSB maitseb?

Tulevad läbi nagu nalja, ei pelga.
ENSV aegsest nn Püssi saepuruplaadist samuti.
Mitte keskelt, vaid mõnest servast närivad läbi.
Hiired siis. Rotte pole 15 + aastat enam näinud.

Aga mida nad eriti mäluda ei taha on peno... montaaživaht.
Kui väga vaja teevad augu läbi, aga enamus kohtades on pärast paari suutäit järamine pooleli jäetud.

Martin Herem kirjutas: Ei, kadunud!
Panime rotilõksud. Nagu Manurhinil. Töötasid hästi. Mitu rotti saime aga ühtegi hiirelõksuga rotti sinna kahjuks ei tulnud

Jõudu ja edu, härra kindralleitnant! Nende naeltega rotilõksudega saab igasugu närilised kätte. Endal järele proovitud.

Sel aastal tuleb üks kaevikusõda maaaluse vastase vastu võtta ette.

Läbi lugemata kõiki 26-e lehekülge, siis mis kõige töökindlam vahend on? Paukpadruniga lõks või odavam traatlahendus?

Pikalt tegelastega jaurata ei viitsiks, tahaks kevadega kätte saada ning suvi läbi golfimuru niita. Õunapuu aias stabiilselt 5-10 hunnikut püsti sellisel ca 20x30m alal.

Paukpadruniga odavaim toode mis leidsin: https://jahimees.ee/et/l%C3%B5ksud/2672 ... B6bel.html
Sarnane Kieferi toode 10 euri kallim igal pool, huvitav kas ka parem millegi poolest? https://www.jahipaun.ee/netipood/toode/ ... e-w2-4295/

Bjorn kirjutas:Sel aastal tuleb üks kaevikusõda maaaluse vastase vastu võtta ette.

Läbi lugemata kõiki 26-e lehekülge, siis mis kõige töökindlam vahend on? Paukpadruniga lõks või odavam traatlahendus?

Pikalt tegelastega jaurata ei viitsiks, tahaks kevadega kätte saada ning suvi läbi golfimuru niita. Õunapuu aias stabiilselt 5-10 hunnikut püsti sellisel ca 20x30m alal.

Paukpadruniga odavaim toode mis leidsin: https://jahimees.ee/et/l%C3%B5ksud/2672 ... B6bel.html
Sarnane Kieferi toode 10 euri kallim igal pool, huvitav kas ka parem millegi poolest? https://www.jahipaun.ee/netipood/toode/ ... e-w2-4295/

Edu! Mina sain lõpuks viimase surematu kätte traatlõksuga sest muud vahendid, mis isegi ei mahu Genfi konventsiooniga lubatud relvade alla ei andnud tulemusi... Aga tagasi pole pärast seda keegi enam kolinud sest maapõu siiamaani helendab pimedatel öödel.

Nii, meeldetuletuseks ,et Eesti on liitunud Ottava Konventsiooniga st. maamiinide keelustamise, mitte kasutamise, lepinguga
T.