Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Troll »

Kriku kirjutas:
...spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis.
Sellest tuleks veel maha lahutada kõikvõimalikud alad nagu vibulaskmine, male jne.
Male loomulikult, aga vibulaskmine!? Kriku, paistab, et sul pole aimugi, kui suurt füüsilist koormust see ala nõuab! Mu sõber tegeleb sellega profitasemel (Eestis kuskil esimese viie seas) ja ta on pärast mõnetunnist trenni higist märg kui kalts. Lisaks kohustuslikule üldfüüsilisele trennile on spetsiaalsed harjutused ülakeha ja käte tugevdamiseks, pluss paarsada korda vibu vinnatõmbamine on iseenesest väga väsitav.
Viimati muutis Troll, 27 Jaan, 2020 13:49, muudetud 1 kord kokku.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selles konks ongi, et passiivse(ma)id alasid saab teha mitut moodi. Ja male juurde, kujutan ette, on võimalik mõelda selline üldfüüsiline osa, et lase olla. Kuid on võimalik ka tiksuda. Kui gümnasistidele tutvustatakse vibulaskmist, siis on kahtlane, kas selle juurde käib ka Eesti MV tasemel üldfüüsiline. Sama jutt käib ka nende discgolfide, rulasõitude ja muude moodsate asjade kohta. Mina nt olen mõnda aega tegelenud laskmisega - no äärmiselt passiivsed trennid olid, enamik aega pikutad tiirus relva kõrval.

Mulle tundub, et see uus ja moodne ainekava on ka kantud (või suuresti kantud) ideest, et pakkuda midagi neile, kes ei taha/ei suuda/ei viitsi higistada. Kui eesmärgiks on (ka) see, et kooli lõpetaja on vähemalt rahuldavas kehalises vormis, siis on tegu endale jalga tulistamisega. Sellisel juhul tuleb neid mitteviitsijaid lihtsalt tuima näoga takka sundida, täiesti vanakooli (või moodsas keeles "ajale jalgu jäänud") aladel nagu murdmaajooks, ujumine, korvpall, teatevõistlused, jõuharjutused jne.

Kehalisest kasvatusest teha mingi promokursus (nagu täna on riigikaitseõpetus) ei ole minuarust hea idee (nagu pole minu silmis ka hea mõte see "ei-liha-ei-kala riigikaitseõpetus, mis täna kehtib). Olukorras, kus inimesed lähevad mugavaks, laisemaks ja paksemaks, tuleb koolis teha ära kodust tegemata tööd ehk ajada liikuma need, kes kes kodus ei liigu (ja keda samasugused vorstid vanemad takka ei sunni). Vastasel juhul astub peagi ellu produkt, millega on keeruline midagi peale hakata (ka KV-s algatuseks). Nagu on meil mingi minimaalne level matas või bioloogias, võiks see olla ka kehalises.

Väär on arvata, et seed "omaaegsed" kehalise programmid, mis on seni 30 aastat parema puudumisel edasi tiksunud, on tehtud õpilaste kiusamiseks või moti maha võtmiseks. Nende teaduslik taust pole sugugi väiksem kui tänastel. Et algklassides mängiti rahvastepalli ja mitte korvpalli, olid ikka omad põhjused. Näiteks arendada liikuvust, koordinatsiooni, reaktsiooni, kuid samas vältida korvpalliga kaasnevaid vigastusi, mida toob kaasa suhteliselt raske palli upitamine kõrgele. Kui rääkida kopsumahust, aeroobsest vastupidavusest jne, siis need asjad arenevad täna samamoodi nagu 30a tagasi, mitte rulaplatsil käed taskus passimisega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Illike »

No ma ei tea. Minu mäletamist mööda oli laskmine ikka üsna füüsiline ala ja mingit relva kõrval tiksumist seal nüüd küll ei olnud. Vähemalt meil kuulus trenni hulka soojendusjooks ja trenni jooksul mõned spetsiifilised harjutused. Lisaks tuli tulemuste saamiseks ka kodus neid spets harjutusi teha.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Troll kirjutas:
Kriku kirjutas:
...spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis.
Sellest tuleks veel maha lahutada kõikvõimalikud alad nagu vibulaskmine, male jne.
Male loomulikult, aga vibulaskmine!? Kriku, paistab, et sul pole aimugi, kui suurt füüsilist koormust see ala nõuab! Mu sõber tegeleb sellega profitasemel (Eestis kuskil esimese viie seas) ja ta on pärast mõnetunnist trenni higist märg kui kalts. Lisaks kohustuslikule üldfüüsilisele trennile on spetsiaalsed harjutused ülakeha ja käte tugevdamiseks, pluss paarsada korda vibu vinnatõmbamine on iseenesest väga väsitav.
Võtan hea meelega vibulaskmise kohta öeldud sõnad tagasi.
Kapten Trumm kirjutas:Ja male juurde, kujutan ette, on võimalik mõelda selline üldfüüsiline osa, et lase olla.
Male juurde peaks soovitama seda, mida üldiselt vaimise töövõime säilitamiseks-parandamiseks tehakse. Ehk siis aeroobset tervisesporti. Kõigel muul vaevalt et malelise sooritusega mingit seost on.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui ma veel noor olin ja Atko Viru raamatut lugesin, siis siis see aeroobne noortesport peaks olema pulsisagedusega 150+ nii tund aega järjest. Ehk sugugi mitte väike metsajalutuskäik, vaid päris karm higistamine. See vastab umbes 10 km sörkjooksule. :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Kui ma veel noor olin ja Atko Viru raamatut lugesin, siis siis see aeroobne noortesport peaks olema pulsisagedusega 150+ nii tund aega järjest. Ehk sugugi mitte väike metsajalutuskäik, vaid päris karm higistamine. See vastab umbes 10 km sörkjooksule. :D
See, ma oletan, on füüsiliste alade soorituse parandamise kontekstis?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See pidi olema optimaalne aeroobse vastupidavuse parandamise kontekstis (anaeroobne on veel kiirema pulsiga).
Mingi paari aasta harjutamise järel suudab enamik läbida 10 km joostes tunni ajaga, kordagi kõndimata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Leo »

Ma olen oma lapsepõlve ja noorusega võrreldes märganud olulisi muutusi. Esiteks see, et vanasti läksid lapsed peale kooli õue mängima ja hängima, vahel ka trenni ja koju mindi siis, kui vanaema köögiaknast hüüdis, pimedaks läks või nälg hakkas. Tänapäeval on tubli see laps, kes suvatseb kooli ja koju jalgsi minna, peale kooli istutakse arvuti taga või vahitakse nutiseadmeid. See, kes peale kooli veel 2x nädalas juhendatult trenni teeb, on lausa eeskujulik. Soomes on ametlik poliitika, et koolilapsed peavad iga päev ja iga ilmaga 3 tundi väljas olema ja selle saavutamiseks on nad ka kõik vahetunnid kooli õues (nooremad jooksevad ja vanemad mängivad korvpall). Oluline vahe on see, et kadunud on väljas hängimise ja mängimise kultuur, mille käigus lapsed ronisid, kõndisid ja sõitsid rattaga uskumatu arvu kilomeetreid, see paar kolm trennikorda nädalas ei päästa, kui ülejäänud elu möödub istudes, siis ongi lõpptulemuseks vedel sardell, kelle kehakaal võib olla isegi normaalne, kuid vanaema juurde kolmandale korrusele läheb liftiga, sest muidu paneb trepi peal hingeldades pildi tasku.

Oluline vahe näiteks Eesti ja Soome vahel on see, et Eestis on enamik spordirajatisi isemajandavad või isegi eraettevõtted, nad peavad nii käibe kui kasumi klientide käest kätte saama, sellepärast on igasugu sporditegemise kohtade kasutamine Eestis hullult kallis, kui võrrelda piletihinda keskmise palgaga. Näiteks minu kodulinnas oleva linnale kuuluva ujula ja samas asuva jõusaali kasutamise hind on täiskasvanutele 4€ ja lastele/vanadele/ajateenijatele/töötutele 2€ k korrast ja aastapilet 165/115 €. Tegelikult on 1 kasutuskorra hind linnale keskmiselt 7€ ja see vaheraha makstakse lihtsalt peale, sest ennast liigutavad inimesed on tervemad ja jaksavad rohkem tööl käia ning vähem arsti juures, näiteks arstiabi peale kulub aastas elaniku kohta 3000 €. Eestis käies ei häbeneta ujumise eest 10 € korras küsida :twisted:

Miks koolides jätkuvalt ainult vanamoodsaid pallimänge õpetatakse, mina ei tea, tegelikult ju peaks, ilmselt on probleemiks koolide vaesus ja sporditegemise kallidus. Minu põhikoolis käiv laps luges üles vähemalt 23 erinevat spordiala, mida neile on koolis kooli ajal ja kooli kuludega õpetatud, k.a. saalihoki, jäähoki, uisutamine, ujumine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, tennis, ameerika jalgpall, lendav taldrik ja discgolf, maastikujooks jne, kusjuures õpilaselt eeldatakse spordijalatseid ja ilmale sobivaid spordiriideid, kõik muu antakse tasuta, kui endal ei ole.

See pulsisagedus on vajalik aeroobse võimekuse arendamiseks, peast ütlen, et täiskasvanul on kerge trenn siis, kui pulss on alla 120 bpm, 120-150 bpm on selline optimaalne trenni pulss, ajab hingeldama ja higistama, arendab vastupidavust. Üle 150 läheb kurnamiseks, seda väga kaua ei jaksa.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:See pidi olema optimaalne aeroobse vastupidavuse parandamise kontekstis (anaeroobne on veel kiirema pulsiga).
Mingi paari aasta harjutamise järel suudab enamik läbida 10 km joostes tunni ajaga, kordagi kõndimata.
Jah, aga ma ei tea, et sellise intensiivsuse seost kognitiivsete võimetega oleks tõestatud. Hiljutises artiklis on juttu 45-minutilistest jalutuskäikudest 5 korda nädalas: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6711364/
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Fucs »

Kõik järgnev on IMHO.
Sügavalt isiklikud arvamused.
Tsitaadid pärinevad viidatud artiklist.
Uus, kogu õppekava valmimist ootav kehalise kasvatuse ainekava püüab lastes äratada liikumisarmastust ning lõimib õppesse teisi aineid.
Liikumist peaks lõimima teistesse ainetesse ja see on tähtsam, kui lõimida kehalisse kasvatusse teisi aineid.
Tunnid väljas. Matkad jms.
Tänavu valminud ülevaade kehalise kasvatuse uuendamise vajadustest loetleb mitu põhjust, miks kehalise kasvatuse ainekava vajab uuendamist. Neist esimesena on välja toodud, et õppeaine ei täida üht oma peamistest sihtidest - ei motiveeri lapsi vabal ajal liikuma, ehkki just see on kehalise kasvatuse eesmärk.
Ideaalis on jah peamiseks sihiks see, et lapsed saaksid harjumuse ja motivatsiooni ka koolivälisel ajal ennast liigutada.
Tänaseks on peamiseks sihiks juba tõusnud see, et lapsed ennast liigutaks sundkorras kasvõi 6 - 8 tundi nädalas.
Järgmisel kohal on harjumuste ja motivatsiooni arendamine.
Seejuures on koolilaste seas läbi viidud küsitlustulemuste põhjal motivatsioon seda madalam, mida vanemas vanuserühmas nad on: nii oli veel kaks kolmandikku küsitluses osalenud 4. klassi lastest nõus, et nad tahavad väljaspool kooli liikuda just tänu kehalise kasvatuse tundidele, ent 8. klassiks oli selle väitega nõustujaid alles vaid 42 protsenti ja 11. klassis 41 protsenti.
Millises vanuses ja millistel põhjustel see protsent niiviisi langeb?
4-janda ja 8-nda klassi vahel on neli pikka aastat.
Error on juba ka varem kuskil, sest 4-ndas klassis ainult 2/3 on vähe.
Samas on küsimus, millele lapsed on vastanud, püstatatud nii, et see ei pruugi näidata, palju lapsi tegelikult kooliväliselt on kehaliselt aktiivsed.
Eeldus, et ainult "just tänu kehalise kasvatuse tundidele" kõik ennast väljaspool kooli liigutada tahaks, on veidi vildakas.
Selliselt püstatatud ja esitatud küsimusele vastavad eitavalt ka need, kes võib-olla liigutavad (või liigutaks) ennast kooliväliselt muudel põhjustel (kodune kasvatus ja liikumistraditsioonid, eeskuju andvad vanemad, võimalused tegeleda sellise liikumistegevusega mis huvitab jpm).
Kui me nüüd hakkame antud vastustest järeldama, et vähese kooliväise liikumise põhjuseks on ainult vääralt/mittemotiveerivalt jne läbiviidud kehaline kasvatus, ning ei pööra tähelepanu muudele subjektidele, kes-mis kõik omavad vähemalt samasuurt osa selles, kas ja kui palju laps liigutab ennast kooliväiselt või ei, siis jäämegi oma "kehalise kasvatuse õppekava" lõputult reformima, kuna ainuüksi sellega me sihti nii ehk naa ei saavuta (mida veel peaks tegema, selle üle võiks kobiseda pikalt).

...ja umbes samasse kohta jõuab kohe ka artikkel...
Poolte Eesti laste jaoks võib kool olla ainus koht, kus neil kokkupuude teadliku liikumisega tekib, sest spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis. Üksikud treeningud aga pole piisavad vähesest aktiivsusest tulenevate probleemide lahendamiseks. Seetõttu peaks kool toetama ka trennis käivate laste aktiivsust ja oskusi.
Registrid on vägevad asjad aga kahjuks ei ole ühtegi registrit kust vaadata, kui palju lapsed lihtsalt niisama väljas mängivad ja füüsiliselt aktiivsed on ilma trennideta.
Pilk aknast välja, või jalutuskäik läbi linna või aleviku, annab üldjuhul ilma registritetagi väga kurva pildi.
Kui lapsevanemad nutiplutid pikemaks ajaks kokku korjaks ja võsukesed õue saadaks, siis võiks see pilt natukene rõõmsam olla.
Reformiks siis juba ka lapsevanemaid veidi :lol:
Ja kui juba reformimiseks läheb, siis reformiks kohe ka omavalitsusi, kes peaksid seisma head selle eest, et lastel oleks seal õues kusagil olla ja neile meeldiks seal kusagil olla...
Kehalise kasvatuse tunnis õpetatavad spordialad on ka ajale jalgu jäänud, leiab analüüs. Aastakümneid on tundides õpetatud neidsamu kaheksat-üheksat spordiala....
Kapten Trumm kirjutas:Olukorras, kus inimesed lähevad mugavaks, laisemaks ja paksemaks, tuleb koolis teha ära kodust tegemata tööd ehk ajada liikuma need, kes kes kodus ei liigu (ja keda samasugused vorstid vanemad takka ei sunni)..... Väär on arvata, et seed "omaaegsed" kehalise programmid, mis on seni 30 aastat parema puudumisel edasi tiksunud, on tehtud õpilaste kiusamiseks või moti maha võtmiseks. Nende teaduslik taust pole sugugi väiksem kui tänastel.
+1
Üle poole kehalise kasvatuse õpetajatest peab probleemiks ka suurt arsti või lapsevanema poolt vabastatud õpilaste hulka. Nende hinnangul antakse vabastusi liiga kergekäeliselt. Näiteks ühes koolis oli 40 protsenti 9. klassi õpilastest korraga vabastatud.... Tunnist vabastamist aga enam ette ei nähta, sest "õppimisest ja targaks saamisest ei ole võimalik vabastada", nagu seisab uue ainekava ülevaates.

+1
Osa vabastusi on antud kindlasti liiga kergekäeliselt (ja mis mõttes üldse saab meditsiinilse hariduseta lapsevanem last kehalisest kasvatusest vabastada?), aga osa neist on ka kindlasti juba tagajärjed eelneva puuduliku kasvatustöö ja liikumise tõttu (ongi nii haiged ja nõrgad, et arst peab andma vabastuse).
Selle kõige elluviimiseks kasvab kehalise kasvatuse tundide maht. Arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmeti näeb ette kaheksa nädalatundi esimeses (1.-3. klass) ja teises (4.-6. klass) kooliastmes ning kuus nädalatundi kolmandas (7.-9. klass) kooliastmes.
+1
Kui aga lugeda ülal tsiteeritud uuringu tulemusi, kus "8. klassiks oli selle väitega nõustujaid alles vaid 42 protsenti ja 11. klassis 41 protsenti", siis ei tohiks vanemates klassides kehalise kasvatuse tundide arvu mitte vähendada, vaid peaks tundide arvu hoopis suurendama. Või siis tegema kohustuslikuks "Riigikaitseõpetuse", kus nähakse ette vähemalt korra 1h nädalas tegevused ja liigutamised õues või spordisaalis + iga kuu koolis üks spordipäev.
Uus ainekava ei räägi ka rivistamise vajalikkusest tunni algul - komme, mida kehalise kasvatuse õpetajad on pikkuse alusel teinud nii kaua, kui inimpõlved mäletavad.
...ja sealt edasi loeme https://www.err.ee/1027763/miks-rivista ... kuse-jargi
Nii nagu 20, 50 ja 80 aastat tagasi, algab paljudes koolides kehalise kasvatuse tund endiselt õpilaste rivistamisega pikkuse alusel. Miks just sellise parameetri alusel ja miks ikka veel, tahtis ERR teada.

Kehalise kasvatuse tunni alguse rivistusel võib olla tähelepanu koondav ja distsiplineeriv mõju, nii nagu klassiruumis peavad õpilased tunni alates püsti tõusma, ent mis on pikkuse alusel rivistamise põhjendus, jääb arusaamatuks.

"Sellel peitub põhjus ilmselt traditsioonides - aastakümneid on selline rivistamine toimunud. Aga hariduses on päris palju selliseid asju, mida võetakse iseenesestmõistetavusega. Enne ei hakata selle üle mõtlema ka, kui keegi küsib, et oot-oot, miks?" tõdeb Liblik.
Kui inimesed ei saa aru ja ei tea, miks rivis seistakse pikkuse järgi aga mitte jalanumbri järgi, miks nt rivis seistakse üldjuhul sirgelt, miks rivid ise peaks olema sirged ja/või mis asi üldse on rivi ja rivis seismine (või miks majad on sirgetes rivides ja taldrekud pidulauas sirgetes rivides jne), siis ega polegi midagi muud kosta kui möhh?
Üldiselt pseudoprobleem, millele auru kulutamine on väheproduktiivne.
Kui elementaarset korda suudetakse õpetada jalanumbri või vööümbermõõdu järgi rivistades, siis andku minna.
Kui elementaarset korda suudetakse õpetada ilma korda loomata (s.h. tunni alguses õpetaja ees "infominutite" ja osalejate ülelugemise ajal ilma rivis seismata, kus igaüks võib töllerdada kus tahab ja seista või istuda või lamada kuidas tahab) siis ma tahaks teada, kuidas?
Pille Liblik ütleb siiski, et numbrilist hindamist uus ainekava ära ei kaota.

Uue ainekava kohaselt on õppimist toetav hindamine õppeprotsessi osa ja koosneb kujundavast ja kokkuvõtvast hindamisest, mis annab õpilasele, tema vanematele ja järgmisele haridustasemele informatsiooni selle kohta, kuidas on arenenud õpilase liikumisoskused. Kokkuvõtval hindamisel lähtutakse riikliku õppekava üldosas hindamise kohta sätestatust ja selle alusel koostatud kooli hindamisjuhendist. Erinevatele osapooltele on perioodi alguses selge, millise õpitulemuse poole, milliste õpiülesannetega liigutakse.
+1
Praegu veel õnneks terve mõistus võidutses, aga see võit on väga habras, sest
Tema sõnul on kujundav hindamine olnud võimalusena Eestis kasutusel juba üle kümne aasta ning üha enam koole on sellele ka üle läinud.

"Et seda kiirendada, siis seda saab reguleerida õigusaktidega – riikliku õppekavaga. Ega siin muid hoobasid olegi," ütleb Liblik.
Liblik leiab, et ühiskond pole veel valmis numbrilisest hindamisest päriselt loobuma.

"Numbrilise hindamise pooldamine on väga kõrge lapsevanemate hulgas. Nad on kasvanud ajal, mil "viis" tähendas väga tubli ja "kolm" - kehvakene, ja nii ta ootabki lapselt hindeid.
Ühesõnaga viga ja põhjus, miks ei saa kiirendatult minna üle "mittetraumeerivale kujundavale hindamisele", on stagneerunud "elukestvas õppes mitteosalevates või seal läbi kukkunud" lapsevanemates, kes vaevlevad hommikust õhtuni iganenud dogmades, sest
Aga mida laps selles aines tegelikult oskab, mida on ta omandanud, seda nad ei tea
:scratch:
Kuidas see "kujundav hindamine" selle teadmise lapsevanemani paremini ja kindlamini peaks tooma, kui lapsevanemal on savi ja teda ennast ei huvita?

**

Edit:
Sobib nii siia (vähese liikumise teema), kui toiduteemasse (sisseöödava saasta ja selle koguse teema).
Eilne AK kajastas
Eestis levib ülekaalulisuse epideemia
https://www.err.ee/1028172/eestis-levib ... -epideemia
Värske uuringu kohaselt on viiendik täiskasvanutest rasvunud ja selle tulemusega oleme Euroopas kolmandal kohal Malta ja Läti järel. Ülekaalust on saanud suurem terviserisk kui alkoholist.
"Viimasel ajal on see muutus olnud lausa nii kiire, et sellest kevadest lõpetasime suuruse nr 32 tootmise ja pigem lisame juurde Montonile numbreid 46 ja 48. Nendes suurustes on olnud läbimüügi kiirus viimasel kahel aastal kiire. See näitab, et turul on nõudlus suurem, kui meie oleme suutnud pakkuda," rääkis Kaie Kaas-Ojavere, kes Baltikas töötab Montoni kollektsioonijuhina.
Kui läänemaailmas hakkas vöökoht paisuma 1980. aastatel, siis Eesti rahva kaal hakkas järjepidevalt kasvama 2000-2002.
Praegu on liigse kehakaaluga kimpus 40 protsenti meestest ja iga viies naine. Rasvunud meeste arv on 1996. aastast kahekordistunud.
Perearst Diana Ingeraineni sõnul on ülekaalulisus võtnud Eestis epideemia mõõdu, neli aastat tagasi ületasid ülekaalust põhjustatud tervisehädad esimest korda alkoholist põhjustatuid....
Suurim probleem on lastega

Kui täiskasvanud koguvad kaalu pisitasa, siis kõige kriitilisem on praegu olukord lastega. Paarikümne aastaga on ülekaaluliste laste arv kolmekordistunud. Järsk kaalutõus algab juba lasteaias, mitte enam teismeeas nagu varem, kiiresti koguvad kaalu ka 10- kuni 13-aastased.
jne
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üldiselt on nii, et kui minult oleks kuskil põhikooli ajal küsitud, et kas võiks kehalise ära jätta, siis oleks ka poolt raudselt olnud. Keskas, kus asja efekt oli juba aru saada, enam mitte. Hiljem, aastate tagant olen tänulik nendele õpetajatele ja treeneritele, kes viitsisid minusugust vorsti takka sundida ja sellele, et pääsemisvõimalust samahea kui polnud.

Seepärast, see kuidas arendada kehalist või noorte sporti, ei saa väga tugineda sellele, mida need noored ise tahaks/arvaks. Selle paratamatu tulemus on lihtsama/mugavama variandi kasuks hääletamine ja kogu asja efekti kadumine. Miks täna lapsed ei käi trennis, vaid hängivad ostukeskustes? Seepärast, et viimane on mugavam, lihtsam ja ja ei vana pingutamist, sport on vaid üks ajaviite võimalustest.

Lihtsalt pole olemas ühtegi moodsat ja nutisõbralikku võtet, mismoodi panna inimene 3,2 km näiteks 12 minutiga jooksma. Need võtted on samad, mis 40 aastat tagasi, kõvasti pingutamist, higistamist, hammaste risti surumist ja takka sundimist. Mingi pingevaba golfimänguga seda ei saavuta.

Minu tõsisem sporditegemine toimus pool aastat põhikoolis ja kolm aastat keskas (kergejõustik). Kui keegi hakkab rääkima, et tänapäeval on olemas sellised erilised vedelad taibud, keda liigutamine segab, siis minu põhikooli tunnistus oli kolmedest kirju, kuid keskkooli ma lõpetasin kõikide viitega, pigem tuli see kolm korda trenni nädalas ainult vaimutööle kasuks, õppisin aega kasulikult kasutama ja tundides rohkem pingutama, et õhtul oleks vähem õppida. Muidu oleks ma selle aja lihtsalt maha molutanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Oluline vahe näiteks Eesti ja Soome vahel on see, et Eestis on enamik spordirajatisi isemajandavad või isegi eraettevõtted, nad peavad nii käibe kui kasumi klientide käest kätte saama, sellepärast on igasugu sporditegemise kohtade kasutamine Eestis hullult kallis, kui võrrelda piletihinda keskmise palgaga. Näiteks minu kodulinnas oleva linnale kuuluva ujula ja samas asuva jõusaali kasutamise hind on täiskasvanutele 4€ ja lastele/vanadele/ajateenijatele/töötutele 2€ k korrast ja aastapilet 165/115 €. Tegelikult on 1 kasutuskorra hind linnale keskmiselt 7€ ja see vaheraha makstakse lihtsalt peale, sest ennast liigutavad inimesed on tervemad ja jaksavad rohkem tööl käia ning vähem arsti juures, näiteks arstiabi peale kulub aastas elaniku kohta 3000 €. Eestis käies ei häbeneta ujumise eest 10 € korras küsida :twisted:
Küse on ilmselt selles, palju omavalitsus (või Soomes äkki riik?) oma eelarvest sellele peale maksavad. Meil vist eriti ei taheta seda teha.
Tallinnas on linnale kuuluvas spordihallis 2 tunnine ujumise ja jõusaali pilet 6-9 eurot.

Individuaalseid pileteid ei saa võrrelda muidugi organiseeritud treeninguga, see individuaalne käimine alaealistel ei oma mingit kasutegurit.
Organiseeritud treeningu kuutasu on vahemikus 30 (saalitreeningud) kuni 100 (tennis) kuu eest (2-3 korda nädalas).
Individuaalsel käimisel on rohkem efekti täiskasvanutel ja nendel, kellel on asja metoodika selge ja kes sellest suudavad kinni pidada.
Seepärast õpilaste puhul ei oma need mõned eurod suuremat tähendust, mis loeb, on palju maksavad organiseeritud (st treeneriga) treeningud.
Kui vaatad näiteks ujulas teises otsas toimuva spordikooli treeninguid päris lastele, siis mahv on seal kaugelt suurem kui enamik täiskasvanud harrastusujujaid kõrvalrajal teevad. Mina nt teen ujulas ühe korraga 40 otsa (1 km), küsisin ükskord treenerilt, ütles, et teismelistel on üks trenn 2 km ringis. :oops:

Arvan, et organiseeritud trennid Soomes ka pole need palju odavamad, jutt on ikka kümnetest eurodest kuus lapse kohta. Mina käisin oma suuremad trennid EV algusaja vaestel aegadel ja siis olid need täiesti tasuta, tasuda tuli vaid mingi sümboolne spordikooli aastamaks (kas vist 12 krooni aastas) ja ise osta varustus, trenn ise+võistlussõidud Eesti piires+laagrid olid täiesti tasuta. Varustus oli tollal mingid sotsimaades tehtud Adidase dressi koopiad, Tartu "isejooksvad" (sellised paksu vahulaadsest materjalist tallaga) ja sinna peale sai talvel pandud sobivaid riidetükke, kampsuneid, kileriideid ja joostud nt samades talvesaabastes, millega koolis käisid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Leo »

Ma tahan akf Fucsi tänada meta-analüüsi eest spordilembuse või -põlguse põhjustest. See on tõesti selline mitme peaga lohe ja lapsepõlvekogemused määravad ka mingil määral, kas elatakse kogu elu ämbris või mitte :P

Idee valdade ühendamisega sporditegemiseks raha juurde saada võiks ju KOV valimiste eel olla poliittehnoloogiliselt põnev, kuid reaalselt on kasu vähe, ma pakun, sest kokku tõmmatakse ikkagi kattuvaid teenuseid, sellega suurt raha ei säästa, sest tegelikult oleks vajaminevad summad väga suured ja asja nimi elukestev tervisekasvatus vms. See, kui palju KOV kohalike maksumaksjate sporditegemist toetab, oleneb peamiselt volikogu valikutest, näiteks sellest, kui palju suudetakse kulutada terviseradade korrashoiuks, kas jooksurada metsas on valgustatud, kas antakse laste spordiklubidele tasuta spordihalli aegasid jne. Siiani tundub, et pigem mitte ja tulemus ongi käes. Ühelt poolt KOVi vaesus, teiselt poolt rõhuasetused, kas Tallinn maksab aastas valitseva partei populaarsuse tõstmiseks pensionäridele 100 € või antakse see raha spordiklubidele koos nõudega X arvule lastele aasta jooksul tasuta trenni korraldada?

Siinkandis on alg- ja põhikoolis 2 KK tundi nädalas, erinevatel päevadel ja võimalusel värskes õhus, alates 6. klassist on võimalik minna spordiklassi, kus siis on rohkem KK tunde ja aega tegeleda enda valitud spordialaga. Selle 2 nädalatunni mõte on paar korda nädalas higi peale saada ja pulss üles ajada ning kopsud tolmust puhtaks köhida, tegelikult tehakse seda ka vahetundide ajal regulaarselt, kui vähegi viitsitakse. Lisaks käivad spordiklubid enda tegevust koolides tutvustamas ja uusi tegijaid värbamas. Spordiseltsid on reeglina MTÜd, mille tegevus toetub vabatahtlikele, kes ei saa palka, kuid mingisuguse tasu tehtud kulutuste eest, kutselisi treenereid on vähe, see on reeglina suurematel lastel, kes õpivad spordikoolis või treenivad mingi taseme esindusvõistkonnas. Inimesed saavad läbi spordiklubi tasuta treeneri koolitusele.

2019. suvel tehtud küsitluses ilmnes, et 75% peredest kulus kõikide laste spordiharrastuste peale kuni 75€ kuus ja veerandil üle 100 €, samas kallimad spordialad, nagu näiteks jäähoki, võib maksta kuus 200-400, ehk aastas 2500-5000 € lapse kohta, mis võtab kindlasti hinge kinni ka keskmise palgaga soomlastel. Laste spordiklubide hinnad on vanemate vahel pidev kõneaine ja igasugu asju mõeldakse välja, et hinda vähemaks saada, näiteks müüakse massiliselt kergelt kasutatud spordivarustust, millest oma laps on välja kasvanud, tehakse talguid spordiseltsis ja ka kohalik omavalitsus tihtipeale toetab otseselt rahaga või on laste spordiklubi hind X spordisaali kasutamise eest oluliselt odavam kui sama spordiala täiskasvanute rühmal või suisa tasuta. Samuti on võimalik vaesel, kuid andekal saada suuremates klubides stipendium, ehk makstakse osa või kõik kuludest kinni. Näiteks tuttav on laste kergejõustikuklubis treener ilma palgata, saab ainult ise ka sporti teha ja võistlusmatkad tasuta kaasas käia, spordihoone ajad on KOVi poolt tasuta, vanemad teevad talgute korras vajalikke töid, poolaasta maksab 110 ja terve aasta 220 €, muidugi spordiriided ja ketsid ostavad kõik ise.

Täiesti õige on, et laste enda teadlikkuse peale ei saa loota spordiharrastuse kinnistamiseks. Abiks on kindlasti kodune eeskuju, ehk lapsevanemad, kes õhtuti peale tööd ennast natuke liigutavad või spordiala, mida koos teha. Kõik lapsevanemad on näinud neid vingus järeltulijaid, kes kohe mitte ei tahaks see päev trenni minna sellepärast et.... Kuid peale isalikku konstruktiivset kriitikat (või emalikku manitsust, oleneb, kumb see lõvi ja eeskuju on perekonnas), ikkagi minnakse ja on hea. Tegelikult ju enda liigutamine teeb enesetunde paremaks, endorfiinid ja kopsude tuulutamine on kõikidele kasulik. Samas olen oma laste ja enda trennides näinud, et nii laste kui täiskasvanute motivatsioon sporti teha kogu hooaja lõpuni vastu pidada on kehvake, kindlasti kukuvad kolmandik kuni pool ära mõne nädalaga, hoolimata sellest, et hooaeg on lõpuni makstud. Ujulas näiteks on peale aasta vahetust ja kevadel massiliselt uusi nägusid - n.ö. uueaastalubadused ja soov rannahooajaks saledaks saada, kuid käima jäävad neist üksikud. Sportlik elustiil ei ole mingi projekt, et rabelen spordi teha ja ei õgi kringlit 2 kuud ja siis lasen vanamoodi edasi ning korjan kõik kilod tagasi, vaid tervislik käitumine peab olema osa igapäevasest rutiinist. Lastel on reeglina murdeeas mingi must auk, kui ei taheta sporti teha, kuid tihtipeale läheb see üle või siis tiksutakse kuni keskeani ja hakatakse sporti tegema kui on esimene ehmatus ja surmalähedane kogemus endal või suguvõsas või siis ei hakatagi kunagi. Probleem on ju nii need, kes üldse midagi ei liiguta, kui ka need, kes palju rasket trenni teevad, need kes ennast regulaarselt natuke liigutavad, ongi õigesti aru saanud.

Akf Trumm tundis huvi, palju KOV maksab dotatsiooni. Ikka maksab ja reipalt. 2017. suvel lasti linna ujula (ja selle juurde kuuluva jõusaali hindasid alla), enne oli täiskasvanud 5 € 80 senti ja lapsed 3 € 30 senti (nagu näete, hindu arvestatakse 10 sendi astmetega). Uus hind oli 4 ja 2 €. Nüüd tahetakse tõsta täiskasvanutel 5 ja lastel 2,5 € peale ning saada sellega juurde 50000 € aastas tulusid. Vahepealsed aastad näitasid, et kasutajate arv praktiliselt ei suurenenud, oli suurusjärgus 190-200 tuhat aastas, kuid tulud kukkusid kolinal, nagu varem kirjutasin, on ujula kulud 1 kasutaja peale 7€. Ehk siis dotatsioon on ka aastas suurusjärgus veerand miljonit (ei jõua praegu KOVi dokumentidest täpset numbrit otsida). Kunagi varem oli ka KOVi töötajatel töötõendiga võimalik 1 € eest sporti teha. Seda ei ole enam ammu, sest ajad on viletsad, kuid nagu varemgi kirjutatud, on välja arvestatud, et spordi doteerimine aitab meditsiini kulusid vähendada ja KOVi maksusid suurendada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Koolinoorte kehaline aktiivsus

Alice Haav

Taust ja eesmärgid. Lapsed ja noored vajavad minimaalselt 60 minutit vähemalt mõõduka intensiivsusega liikumistege­vusi iga päev. Laste kehaline aktiivsus sõltub suurest hulgast erinevatest teguritest ja nende koosmõjust. Seda mõjutab ümbritsev keskkond ja sealsed liikumisvõimalused, samuti sotsiaal­majanduslikud tegurid. Artiklis on 2017/18. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise (HBSC) uuringu andmetel antud ülevaade Eesti laste kehalisest aktiivsusest võrdluses Läti, Leedu, Soome ning Rootsiga.Metoodika. Kehalise aktiivsuse kohta on uuringus kaks valikvastustega küsimust, millest ühega hinnatakse liiku­missoovitustele vastavat kehalist aktiivsust ning teisega vaba aja tugeva intensiivsusega kehalise koormuse sagedust.

Tulemused. Laste kehaline aktiivsus ei ole võrreldes 2014. aasta uuringuga suurenenud: 11−15-aastastest liigub piisavalt vaid 16%. Eesti tulemused jäävad allapoole HBSC­uuringu keskmist. Eesti õpilased on sama aktiivsed kui Rootsi noored, kuid Soomes on noored kaks korda aktiivsemad kui Eestis. Läti ja Leedu õpilased on võrreldes meie noortega veidi enam kehaliselt aktiivsed. Kõrvuti teiste teguritega on oluliseks mõjuteguriks pere majanduslik olukord, mis tuleb esile nii igapäevaste liikumissoovituste kui ka tugeva intensiivsusega vaba aja tegevuste puhul. Pere majanduslikust olukorrast tingitud erinevused õpilaste kehalises aktiivsuses on Eestis suuremad kui HBSC­uuringus keskmiselt.
Kuna kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks on liikumiseks vajalike põhi­oskuste omandamine juba lapseeas (9, 15), on kvaliteetne liikumisõpetus haridusasutustes ning sealne toetav keskkond olulise tähtsusega tervisliku ja aktiivse eluviisi kujundamisel (13). Tähtsat rolli mängib seejuures juba ka lasteaed (39). Eesti laste näitel ilmneb, et oluline roll on eesmärgistatud, kvaliteetsel ning oskuste arenda­misele suunatud liikumisõpetusel, mille üheks eelduseks on ka õpetajate liikumisharidus (40). Praktikas on aga praegu liikumisõpetaja ametikoht loodud umbes 60% Eesti lasteaedades ning see arv ei ole võrreldes 2014. aastaga oluliselt muutunud (Eesti hariduse infosüsteem, kirjavahetus, 2019). Seega on oluline, et ühiskonnas teadvustataks laiemalt lasteaia liiku­misõpetaja rolli laste kehalise arengu toetamisel ning õpetajate liikumis­hariduse vajalikkust.
Selles jutus on iva.

https://www.tai.ee/images/EA_TAI_erinumber_web.pdf
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: avrnbr, Georges ja 16 külalist