toomas tyrk kirjutas:
Kommentaari mõte oli lihtsalt see, et sa veidi rohkem oma halle ajurakke liigutaksid.
Minu ajurakud liiguvad piisavalt hästi, tänan küsimast.
Tsiviilkaitse oli ajalooliselt ning on ka praegu ikka riigiti väga erinev. Arvestatud erinevate ohtude puhuks. Erinevalt üles ehitatud jne.
Ülesande lahendamist tuleks ikka alustada ülesande õigest püstitamisest.
Mis on tänaseni seganud seda püsitamast?
Lähtealus on täna selline, et sõjalise otstarbega kodanike/tsiviilkaitse puudub täielikult.
Sinu püstitatud ülesanne oli absurdne. Ja selle lahendamiseks lihtsaid lahendusi pole. Millest sa oled loomulikult isegi praeguseks aru saanud, aga vaja on ju oma jura edasi ajada.
Iskanderi näites pole midagi absurdset tegelikult - põhiprotsessid tsiviil- ja militaarsektori vahel on samad. Info liikumine, kokkulepitud signaalide andmine ja elanikkonna tegevus vastavalt neile.
Ma kirjutasin ka (sa vist ei lugenud), miks ma selle näite tõin - kui ei meeldi, asenda mõne meelepärasema, kuid sõjalise stsenaaariumiga, asja sisu sellest väga ei muutu. Iisraeli näitel on selline ohuolukord täiesti mõistlikult lahendatav (Iisrael elab pidevate raketirünnakute all ja seetõttu on sealne hoiatussüsteem iseäranis kiire). Tehniliselt poleks meil probleemi midagi sama tõhusat teha (ühtne sireenisüsteem ja kodanike väljaõpe on meil vaja korraldada niiehknaa, ka siis kui me raketirünnakut ohuks ei peaks).
Mispuutub UPSidesse ja generaatoritesse jms, usu mind - isegi väga paljudes riigiasutustes on olemas erinevad "ellujäämise" ja "teenuse säilitamise ja taastamise" plaanid ning need asjad täiesti olemas ning töökorras..
Ma ei räägi riigiasutuse paberipahna varundamisest, vaid füüsilise, ellujäämiseks vajaliku tootmise käigushoidmisest. Kui sul on olukord, et sind 2 korda päevas pommitatakse, on enamikul elanikest täiesti kama kaks, kas sotsiaalministeeriumi failid säilivad või ei - enamik riigiasutusi ei tooda nimelt eluks vajalikku toodangut.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.