Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Lemet »

Huvitav, et artiklis väidetu põhjal polevat olnud mingit reaalset ohtu inimeste tervisele. Samas on olnud lugeda, et põlevas hoones olnud happe tõttu eksisteeris oht eludele ... :dont_know:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Fucs »

Kuna see "pommivarjendite" ja tsiviilkaitse teema kogub uusi tuure ühes teises teemas, siis panen pigem siia natuke huvitavat materjali järelemõtlemiseks :wink:

Viimased Planeerimisseadus ja Ehitusseadus on alles verivärsked.
Siit saab huviline lugeda, millised huvigrupid oli kaasatud ja tegevad seaduste eelnõude aruteludes ja milliseid parandusettepanekuid tehti, ning millistel teemadel (etteruttavalt olgu nii muuseas öeldud, et te ei leia sealt poolt sõnagi ei varjenditest, varjetest, ega tsiviilkaitsest)
https://ajaveeb.just.ee/planeerimissead ... tusseadus/

*****************************************************************************

Kuna Riigikogu vanemate kui 2005a stenogrammide otsing on alates selle aasta kevadest tehtud (tahtlikult, või tahtmatult) võimalikult "piinarikkaks" 8) , siis järgnevate väljavõtete osad lingid on Google webcache omad ja ei vii otse allikani.


VIII Riigikogu stenogramm
V istungjärk
Esmaspäev, 21. aprill 1997, kell 15:00
3. Vaba mikrofon

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Avan vaba mikrofoni. Palun kolleegidel registreerida sõnasoovid pärast haamrilööki. Kolleeg Tõnu Kõrda, palun!

T. Kõrda
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Möödunud nädalal viibisid 38 Eesti kodanikku Soome Vabariigi riigikaitsekursustel Helsingis. Nende 38 inimese hulgas oli parlamendiliikmeid, kantslereid, riigiametite peadirektoreid, väeosade ülemaid, ajakirjanikke, samuti kaitseväes väga populaarse ansambli Vennaskond juht Tõnu Trubetsky. Eesti grupi vanemana ehk oldermannina lubage mul anda sellest väike ülevaade. Soome korraldab üleriigilisi riigikaitsekursusi juba 36 aastat. Kokku on nendel kursustel koolitatud 5500 inimest, kellel on riigis suur mõju. Nendel kursustel käsitletakse rahvusliku julgeoleku tagamist kõige laiemas plaanis. Meil olid nelja päeva jooksul väga intensiivsed õppused, loengud, seminarid, praktikumid. Sõjalise kaitse vallas näiteks oli meil võimalus tutvuda jäägrirügemendiga, mis on mõeldud Helsingi kaitseks ja mis oskab võidelda ka allmaatunnelites. Kodanikukaitse vallas oli meil võimalik külastada 30 meetri sügavusele kalju sisse rajatud tsiviilkaitse juhtimiskeskust. Mitmel loengul ja töögruppides käsitleti majanduse valmisolekut kriisiolukorraks, näiteks seda, kuidas erafirmad hoiavad riigi strateegilisi kütusevarusid, kuidas majaomanikud peavad ehitama litsentsi saamisel ka varjendi maja alla. Kursustel käis meie parlamendist 15 inimest, parlamendisaadikuid oli 13 kaheksast erakonnast: Mati Meos ja Vahur Glaase Koonderakonnast, Toivo Jürgenson, Viktor Niitsoo ja kursuse isandaks valitud Jaanus Betlem Isamaaliidust, Feliks Undusk ja Aap Neljas Reformierakonnast, Tiit Tammsaar Maaerakonnast, Villu Müüripeal Maaliidust, Mart Nutt Parempoolsetest, Priit Aimla Arenguparteist, Arvo Haug ja Tõnu Kõrda Keskfraktsioonist ja lisaks veel Andres Mihkels, kaitsekomisjoni nõunik, ning Anu Kaljuste, komisjoni sekretär, kes sai oivaliselt hakkama kursuseemanda ülesannetega. 15 inimest parlamendist kulutasid Eesti maksumaksja raha kokku 33 815 krooni. Soome maksumaksjate raha kulus nendele kursustele märkimisväärselt rohkem, kuid soomlased leidsid, et need kulutused on põhjendatud ja selle tõestuseks anti meile diplomid, et me oleme kursused lõpetanud, ning rinnamärgid, mida Soomes kantakse suure uhkusega. Kaks ristatud mõõka on selle märgi põhistruktuur. Soome parlamendi praegusest koosseisust on nendel kursustel käinud 71,5%. Härra juhataja, teie kolleeg, Soome Eduskunna esinaine proua Riitta Uosukainen, kes ise on loomulikult käinud nendel kursustel, ütles, et ta on veendunud, et tuleb päev, mil ka Eesti parlamendist vähemalt 2/3 on lõpetanud riigikaitse kursused Eestis. Aitäh!

Aseesimees
Suur tänu, Tõnu Kõrda! Rohkem sõnasoove ei ole. Suur tänu, kolleegid! Homset istungit juhatab Riigikogu esimees Toomas Savi. Tänaseks head päeva jätku teile!Istungi lõpp kell 17.01.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... 1900003892


IX RIIGIKOGU STENOGRAMM
V ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 6. juuni 2001, kell 13:00
Aseesimees
Suur tänu! Järgmine küsimus tuleb kolleeg Enn Tartolt kaitseminister Jüri Luigele. Palun!

E. Tarto
Härra istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Riikidel teatavasti on igasuguseid varjendeid, nii tsiviilelanikele mõeldud pommivarjendeid kui militaarstruktuuride käsutuses olevaid varjendeid. Eesti tsiviilkaitse on Siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste halduses, aga põhimõtteliselt on võimalik, et varjendeid oleks ka kaitsejõududel. Seepärast ma küsin teilt: milline on Vabariigi Valitsuse üldine seisukoht, loomulikult riigisaladustesse laskumata, Eestis olevate pommivarjendite korrashoiu, remondi, võimaliku ehitamise ja sellega seonduvate rahaliste kulutuste küsimuses? Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Härra kaitseminister, ma palun teid vastata esitatud küsimusele!

J. Luik
Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Enn Tarto! Nagu te ütlesite, kuulub tsiviilkaitse Siseministeeriumi halduse alla. Täpsemalt öeldes on see Päästeameti ning omavalitsustes vastavate struktuuriüksuste, Tallinnas näiteks Tuletõrje- ja Päästeameti tegevusvaldkonnas. Tänaseks on paljudes omavalitsustes tehtud revisjon selle kohta, milline varu meil neist varjenditest on säilinud pärandina nõukogude ajast. Tallinnas on kokku 72 varjendit, mis põhiliselt on ehitatud 1970. aastatel. Suurem osa neist on põhimõtteliselt varjendina kasutamiseks kõlblikud, kuigi praegu kasutatakse neid muul otstarbel, näiteks laona, nõupidamiste ruumina ja mõnda isegi baarina. Need varjendid, eelkõige nende filtrid, vajaksid remonti, et seal inimeste pikemaaegsel viibimisel oleks tagatud õhuvahetus. Korralikke tänapäevaseid filtreid on kahjuks praegu väga vähe, neid on ainult lennujaama, postikeskuse ja Tallinna sadama juures. Moodsa, 600-1000 inimesele rajatava varjendi maksumus on umbes 60-70 miljonit krooni. Nii et tegemist on väga kuluka ettevõtmisega. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Enn Tartol on täpsustav küsimus. Palun!

E. Tarto
Aitäh! Härra kaitseminister! Mul on täpsustav küsimus Tartu Linnavalitsuse palvel. Tartus teatavasti on samuti varjendeid säilinud. Linnavalitsus tahab teada, kes maksab, kui neid hakatakse remontima ja ajakohastama. Kas seda peab tegema linnavalitsus oma eelarvest või on loota, et järgmises riigieelarves nähakse ette sellekohased vahendid? Tartus on varjendid olemas, aga need vajavad korrastamist, remonti ja ajakohastamist.

Aseesimees
Tänan! Härra kaitseminister, palun!

J. Luik
Eelarvevaidluste praegusel etapil ei ole varjendite ajakohastamine erilise programmina käsitlemist leidnud. Ma olen täiesti nõus sellega, et koostöös Siseministeeriumiga ja hiljem kogu valitsuse abi kasutades peaksime välja töötama programmi, mis võimaldaks meil olemasolevaid varjendeid ajakohastada ja ära kasutada. Nagu ma ütlesin, on varjendid põhimõtteliselt olemas. Teine aspekt. Linnades ja ka maakohtades ehitatakse kogu aeg. Kindlasti peaks ehitusnormidesse olema lisatud nõue rajada keldrid sellistena, et neid saaks kasutada varjenditena või ehitada spetsiaalsed varjendid. Loomulikult ei saa me toimida sellisel moel nagu nõukogude ajal, st ehitada hiigelvarjendeid, mis on ette nähtud tuuma- või keemiarelvalöögi puhuks. Kuid teatava võimsusega varjendid Eesti elanikkonna kaitseks peaksid meil olema. Ma möönan, et selle asjaga on seni liiga vähe tegeldud.

Aseesimees
Tänan! Enn Tartol on veel üks täpsustav küsimus. Palun!

E. Tarto
Aitäh! On hea, et te puudutasite ehituseküsimust. Aga ma esitan hästi kiiresti veel ühe täpsustava küsimuse. Linnavalitsused on mures, kas kasutamislepingutest ikka piisab, et varjendite praegused kasutajad need kriisiolukorras vabastaksid. Kas ei peaks mõtlema mingi üleriikliku õigusakti koostamisele?

J. Luik
Aitäh! Sellised õigusaktid nagu eriolukorra seadus või erakorralise seisukorra seadus, rääkimata sõjaaja riigikaitse seadusest, annavad täitevvõimule üsnagi tugevad hoovad selleks, et vajaduse korral vabastada, tühjendada ja võtta kasutusele kõik varjendid. Nii et minu arvates siin väga suurt probleemi ei ole. Aga loomulikult võiks teiegi ettepanekut kaaluda.

Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt.

T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on tõepoolest täpsustav küsimus, mis puudutab varjendite seisundit ja võimalikku rakendust hüpoteetilises tulevikus. Kas on tehtud mingisugune esialgnegi analüüs selle kohta, missugune osa kõnealustest varjenditest on n-ö reaalsed, perspektiivsed ja võivad tulevikus kaitseotstarbelist rakendust leida? Missugune osa neist on ilmselt ebaperspektiivsed ja peaksidki jääma tsiviilkasutusse või tuleks need lasta lihtsalt ära laguneda? Ja küsimuse teine osa on: kas osa neist varjenditest on tulevikus mõeldavad ka tuumalöögi puhuks või me peame praegu silmas ainult konventsionaalset rünnakut?

Aseesimees
Härra minister, palun!

J. Luik
Aitäh! Ma ei ole selle ala suur spetsialist, kuid minu käsutuses on suhteliselt hea ülevaade näiteks Tallinna varjenditest. Sellest nähtub, et varjendite ehituslik seisund ei ole iseenesest halb. Suurem probleem, nagu ütlesin, on õhuvahetussüsteemiga. Loomulikult ei saa inimest panna kinnisesse kohta maa alla, kui ei ole piisavalt head ventilatsioonisüsteemi. Just see ongi kitsaskoht. Dvigateli, Volta ja Ilmarise taoliste suurte tehaste all olid nõukogude ajal hiigelsuured varjendid, mida need tehased ise enam ei vaja. Nii et kindlasti tuleb mõelda, mil viisil neid kasutada. Otseselt tuumalöögivarjendi ehitamine või taastamine - nõukogude ajal oli neid ka Tallinnas - sellisesse konditsiooni, et tal oleks mingi reaalne kaitseotstarve, on väga kulukas.

Aseesimees
Tänan! Näib, et on antud piisav vastus. Lõpetame selle küsimuse käsitlemise.
http://webcache.googleusercontent.com/s ... clnk&gl=ee


XI Riigikogu stenogramm
IV istungjärk
Kolmapäev, 22. oktoober 2008, kell 14:00
..../....
Kaitseminister Jaak Aaviksoo
Ma kasutan võimalust vastata natuke üldisemalt ja juhtida heade rahvasaadikute tähelepanu ühele olulisele lüngale meie julgeolekupoliitilises planeerimises. Õigustatud on minu paremat arusaamist pidi nende inimeste mure, kes väidavad, et meie julgeolekupoliitika tervikuna on oma sõjalises komponendis paremini seadustatud ja realiseeritud kui oma teistes komponentides. Kui me küsiksime täna, missuguses seisus on meil mittesõjalise riigikaitse – nimetame seda totaalkaitseks – sellised komponendid nagu tsiviilkaitse, kogu ühiskonna toimimine kriisi ja sõja ajal, ettevõtluse toimimine sõja ja kriisi ajal, energiajulgeolek ja terve rida muid valdkondi, siis me näeme, et sõjaline komponent on võib-olla kõige tugevamini välja arendatud. Ma arvan, et see on olnud õigustatud, aga me eksiksime, kui me ei hakkaks tähelepanu pöörama ka julgeolekupoliitika teistele komponentidele, sealhulgas seaduste tasemel. Kaitseministeerium teeb seda omalt poolt, aga arusaadavalt ületab see Kaitseministeeriumi praeguse mandaadi ja selle juurde me pöördume kindlasti ka Vabariigi Valitsuses tagasi. Kui julgeolekupoliitika käsitlus Riigikogusse jõuab, siis me jõuame kindlasti arutada ka selle üle, kas julgeolekupoliitika alustes ei tuleks ette näha veel Riigikogu tasemel poliitilisi dokumente. Et ei jääks ainult julgeolekupoliitika alused, ja siis oleks tühi maa. Aitäh!
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 0#PKP-2882


Lõbus vahepala 8)
XII Riigikogu stenogramm
VI istungjärk
Reede, 15. november 2013, kell 10:00
Esimees Ene Ergma:
Muudatusettepaneku nr 272 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. See muudatusettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar:
Palun seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada! Tahan juhtida valitsuskoalitsiooni tähelepanu selle muudatusettepaneku sisule. Nimelt näeb see muudatusettepanek ette määrata MTÜ-le Valitsuse Varjend varjendi renoveerimiseks 5000 eurot. Loodan, et valitsuskoalitsiooni liikmed kaaluvad selle ettepaneku toetamist.

Esimees Ene Ergma:
Suur tänu, aga palun teha lühemalt! Me loeme selle muudatusettepaneku ise läbi ja näeme, et siin on tõesti juttu valitsuse varjendist ja see on väga tähtis asi.
Aga ma panen selle muudatusettepaneku, mille number on 272, hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Valitsuse varjend ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 273 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle muudatusettepaneku arvestamata.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-13838


XII Riigikogu stenogramm
VIII istungjärk
Neljapäev, 16. oktoober 2014, kell 10:00
Barbi Pilvre
Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu juba korduvalt öeldud, Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutnud julgeolekuolukorda Euroopas ja kogu maailmas. Eesti Venemaa naaberriigina tunneb õigustatud muret oma julgeoleku pärast. Jälgime pingsalt Ukraina uudiseid ega tea, mis liigub Venemaa juhtkonna peas, mis on järgmine juhtmõte või kes on järgmine vaenamise objekt.

.../...

Sõjas ja armastuses on teatavasti kõik lubatud ja seda, kuidas ühiskond väljub kontrolli alt, oleme näinud Ida-Ukraina näitel. Olgu, Eesti pole Ukraina, selle mõttega võib end rahustada. Samas aga jäävad õhku küsimused tsiviilühiskonna käitumisest ja sellega seotult tsiviilkaitsest. Kuidas organiseerub häireolukorras see osa ühiskonnast, mis ei allu sõjaväelistele käsuliinidele? Mis toimub Eesti eri piirkondades, suure vene elanikkonnaga Tallinnas või Narvas? Kas lõimumine peab vett? Mis toimub kinnipidamisasutustes? Kas säilib ametnike lojaalsus Eesti riigile? Ei taha dramatiseerida, aga eestlane, kes teab oma kogemustest, et raskes olukorras peab lootma vaid iseendale, tahaks tegelikult selgust, mis siis saab. Võib-olla tuleks kooliprogrammi ühiskonnaõpetusse konkreetsemalt integreerida tsiviilkaitse. Järsku olekski vajalik üldine riigikaitseõpetus, mis praegu on jäetud valikaineks.

Kui minna isiklikuks, siis Nõukogude ajal elanud inimesena olen minagi kohustusliku sõjalise õpetuse keskkoolis läbi teinud, muu hulgas aja peale lahti võtnud Kalašnikovi ja võistelnud oma kooli meeskonnas sõjalis-sportlikus mängus "Kotkapoeg" teiste koolidega. Ülikoolis said filoloogid tollel ajal ka tsiviilkaitse eesmärgiga medõekoolituse. Olen selle kõik peaaegu unustanud ja need kogemused tegid minust pikaks ajaks pigem patsifisti, kes mis tahes militaarsesse on suhtunud üleoleva irooniaga. Ent möönan: viimaste aegade sündmuste valguses toetan kõike, mis kaitse teemaga seostub, sh kaitsekulude suurendamist ja miks mitte ka sõjalis-sportliku iseloomuga kasvatuse tõhustamist koolisüsteemis.......
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-15667


XII Riigikogu Verbatim record
IX istungjärk
Wednesday, 28. january 2015, kell 13:00
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Teise kohapeal registreeritud küsimuse esitab Viktor Vassiljev.
Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Meie kaitsevägi on tubli, relvad on tänapäevased, mehed on kõrgesti
hinnatud igas maailma nurgas, kus ameeriklased nafta pärast madistavad. Aga mis seisus on see süsteem, mis
peaks tagama tsiviilelanike ohutuse, kui midagi juhtub? Soomlastel näiteks on tsiviilkaitsesüsteem enamvähem
samasugune, nagu kunagi oli Nõukogude Liidus: on olemas varjendid, meeskonnad ja varustus ning
inimesed enam-vähem teavad, kuhu nad peavad minema, kui neid mingi oht ähvardab. Meie ei tea mitte
midagi. Kui selline süsteem on olemas, siis ta on kõvasti salastatud. Mina ei tea, miks meil sellist teavet ei ole.
Kas te annaksite teavet, mis seisus on tsiviilelanike kaitset garanteerivad süsteemid? Need on vajalikud
sõjaolukorras, aga ka siis, kui tekivad mingid katastroofid, näiteks plahvatavad mahutid mõnes õnnetus
tehases. Kõike võib ju juhtuda.
Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Ma küll päris lõpuni ei jaga teie nostalgiat, et nõukogude ajal oli selles vallas kõik imehästi. Ma ei ole
päris kindel, kas need vatimarlimaskid ka tegelikult millegi vastu kaitsnud oleks. Vähemasti paberil oli
nõukogude ajal mingi süsteem olemas, aga erinevalt teist mina seda nõukogude nostalgiat siin ei viljeleks.
See, et riigikaitse on laiem mõiste kui otsene sõjaline riigikaitse, on fakt. See tähendab seda, et igaühel meist –
Riigikogu liikmel, igal kodanikul, arstil, õpetajal – on oma roll, mõtlemaks kaasa, mida teha selleks, et Eesti riiki
saaks paremini kaitsta. Ma olen kogu selle viimase paari kuu jooksul kestnud valimisdebati ajal väga ärritunud
ainult ühe asja peale. Ma olen ärritunud, kui on öeldud, et julgeolek ei ole põhiteema, see on mingi kõrvaline
jutt, las sellega tegelevad need, kes mundrit kannavad. Ma arvan, et see on nii vale, kui vähegi olla saab.
Igaüks meist peab mõtlema selle peale, kuidas riiki paremini kaitsta. Seda mitte sellepärast, et me tahaksime
ilmtingimata sõjaks valmistuda. Vastupidi, ainult siis, kui me oleme võimalikult hästi kaitseks valmistunud,
saame olla päris kindlad, et mitte keegi ei võta kunagi isegi mõttesse meie ründamist. Ainult nii me saame olla
kindlad, et meie riik on ka edaspidi iseseisev.
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu. Kohapealt on saanud kaks inimest küsida ja pärast on võib-olla veel
vaba mikrofon.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/en/201 ... 00?aspdf=1


XIII Riigikogu stenogramm
I istungjärk
Kolmapäev, 06. mai 2015, kell 13:00
Esimees Eiki Nestor
Nii, nüüd on infotunni lõpuni jäänud alla kahe minuti. Selle ajaga jõuab Mart Helme esitada peaminister Taavi Rõivasele ühe küsimuse ja peaminister jõuab vastata. Palun!

Mart Helme
Suur tänu, esimees! Lugupeetud peaminister! Julgeolekuküsimust on palju käsitletud viimasel ajal, ka täna. Minulgi on küsimus. Me näeme, et sõda ei jäta tsiviilelanikkonda mitte mingil juhul puudutamata. Kui suur on Eesti Vabariigi valmisolek, et tagada elanikele varjendid sõjalise konflikti puhul? Kui suured on riigi varud, et tagada elanikele – protsentuaalselt, ma mõtlen – toit, vesi, hügieeni- ja meditsiinivahendid?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh, lugupeetud küsija! Ma kõigepealt ütlen, et Eesti Vabariik teeb kõik selleks, et sõda ei tuleks ja Eesti inimesed saaksid ennast oma kodumaal kindlalt tunda. Aga tõsi on ka see, et laiapindne riigikaitse tähendab, et igaüks saab oma rollist aru ja oskab erinevate ohtude korral käituda. Ma ei ole päris nõus sellega, et elanikkonna kaitse aluseks peaksid ilmtingimata olema tuhanded varjendid. Ma usun, et kõige parem elanikkonna kaitse on see, kui inimesed on hästi informeeritud sellest, kuidas tegutseda ja toime tulla. Riigikaitseõpetuse ellukutsumine kõikides gümnaasiumides on kindlasti üks asi, mis sellele kaasa aitab. Ka elanike aktiivne osalemine ajateenistuses, Kaitseliidus ja kõrgematel riigikaitsekursustel, kus ka mitmeid Riigikogu liikmeid oli rõõm kohata – kõik sellised asjad aitavad kaasa, et Eesti inimesed teaksid, kuidas ohu korral toime tulla. Aga ma veel kord rõhutan, et Eesti riik ei valmistu sõjaks. Eesti riik teeb kõik selleks, et sõda ei tuleks. Eesti on hästi kaitstud, meie kaitsevägi on väga tugev, seda kinnitab ka praegu käimasolev õppus Siil. Loomulikult teame me väga hästi, et Eesti kaitsmine ei ole mitte ainult meie asi, vaid Eesti kaitsmine on kogu NATO ühine asi. Me võime ennast kindlalt tunda.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Infotund on lõppenud. Aitäh valitsusliikmetele!
http://webcache.googleusercontent.com/s ... clnk&gl=ee


XIII Riigikogu stenogramm
I istungjärk
Kolmapäev, 10. juuni 2015, kell 13:00
3. 13:14 Tsiviilelanikkonna kaitse

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on kaitseminister Sven Mikserile peaministri ülesannetes ja selle esitab Jaanus Karilaid. Palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh! Lugupeetud kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes! Eile küsis Eesti Päevalehe ajakirjanik väga konkreetse küsimuse Kaitseväe juhataja käest. Reaalses olukorras, näiteks õhurünnaku korral, puudub Eestis varjendite võrgustik ja tegelikult on meie elanikkond kaitseta. Kaitseväe juhataja Terras üllatas avalikkust, väites, et sel juhul tuleks elanikud viia maale. Palun täpsustage seda mõtet! Kas see mõte on saadud kaitseminister Mikseri käest ja milline on täna siis meie maapiirkondade logistiline võimekus sellise mõtte realiseerimisel?

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes
Aitäh! Kaitseväe juhataja ei kooskõlasta oma ajakirjanikele antavaid vastuseid või intervjuude tekste kaitseministriga. Samas on selge, et nii Kaitseväe juhataja kui ka kaitseminister nii oma tegevuste planeerimisel kui ka oma seisukohtade väljendamisel lähtuvad ikkagi kokkulepitud poliitilistest suundadest ja põhimõtetest. Mis puudutab küsimust, kas Eesti elanikkond on kaitseta, siis kindlasti sellised tava-, harjumuspärases keelekasutuses n-ö tsiviilkaitsega seotud teemad on olnud Eesti avalikkuses arutusel. Konkreetselt varjunditega seonduv viimati minu mäletamist mööda intensiivsemalt Gruusia sõja ajal 2008. aastal. Vabariigi valitsused, mitmed järjestikused valitsused on seda teemat arutades jõudnud seisukohani, et Eesti kaitsevõimet luues ja arendades ja Eesti riigikaitselisi eelarverahasid kasutades tuleb eelistada ikkagi nii-öelda reaalseid sõjalisi võimeid loovat tegevust, millel on tegelikult väga arvestatav heidutav mõju nii selles osas, mis puudutab Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamist, kui ka selles osas, mis puudutab liitlaste Eestis viibimiseks vajalike tingimuste ja taristu loomist. Eitamata üldse ka selliste passiivsete lahenduste olulisust reaalse kriisi puhkemise ajal, on Eesti elanikkonna kaitse seisukohast kindlasti konflikti ennetamine läbi usutava ja tugeva heidutuse erakordselt oluline ja on seni olnud Vabariigi Valitsuse tegevuse prioriteet.

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh! Nagu ma aru sain, siis reaalse konflikti korral tuleb inimesed viia maale. Te jagasite seda seisukohta. Aga kuidas te vastate Läänemaa omavalitsusjuhtide küsimusele, et meil siiani puudub laiapõhjaline evakuatsiooniväljaõpe. Milline õigusakt seda kohustab, kes selle eest vastutab, miks on täna kohalik kogukond kaasamata, just tsiviilkaitsesse? Aitäh!

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes
Aitäh! Kui te kuulsite minu vastusest väidet, et konflikti korral või kriisi korral tuleb elanikkond kolida linnadest maale, siis midagi sellist mina siin infotunnis sellest kõnetoolist täna ei ole öelnud. On tõsi, et Eesti lähtub oma riigikaitse planeerimisel nii-öelda laiapindse riigikaitse põhimõttest, kus riigikaitselisi ülesandeid on lisaks Kaitseväele, Kaitseliidule ka erinevatel tsiviilstruktuuridel, nii avaliku võimu institutsioonidel kui ka tegelikult erasektoril. Kindlasti on väga palju inimesi, kes otseselt ei osale sõjalises riigikaitses, aga kes täidavad riigi toimimiseks olulisi funktsioone ja kes ka kriisi või sõjalise konflikti ajal peavad jääma oma nii-öelda tsiviilametikohtadele ja jätkama seda tegevust, mis on riigi toimimiseks ka kriisiolukorras vajalik. Vastavalt seadustele on võimalik inimesi kaasata ka erinevatele hädaabitöödele, juhul kui see ei kuulu nende otseste tsiviilülesannete hulka. Nii et see, kuidas tsiviilelanikkond käitub kriisi või ka sõjalise konflikti korral, on erakordselt oluline. Teavitamine, nii kogu elanikkonna teavitamine sellest, kuidas käituda erinevate kriiside ajal, olgu need siis sõjalise iseloomuga või ka tsiviilkriisid, näiteks looduskatastroofid või tööstusõnnetused, on osa valitsuse ülesannetest, osa valitsuse tööst, sellega tegeleb ka Riigikantselei all Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. Inimeste teavitamine, sealhulgas psühholoogiline kaitse, on kahtlemata väga oluline osa elanikkonna kaitstusest mis tahes kriisi puhul.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! Mul oleks hea meel, kui te annaksite meile ülevaate, et hea küll, meil ei ole varjendeid, aga mis plaanid meil on elanikkonna varustamiseks toiduainete, elektri, vee, meditsiiniga? Kas on üldse mingeid varusid, kaasa arvatud kütus? Kas on üldse mingeid varusid, mis on siin kohapeal Eestis, mitte kusagil ladudes Soomes või Rootsis, või me loodame, et Selverist saab kõike? Aitäh!

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes
Aitäh! Nagu ma eelmisele küsijale vastates ütlesin, Eesti lähtub laiapindse riigikaitse mudelist, mis tähendab, et erinevaid riigikaitseks olulisi funktsioone täidavad väga erinevad valitsusasutused. See tähendab seda, et Kaitseministeeriumi valitsemisala tegeleb valdavalt riigi sõjalise kaitse planeerimise ja riigi sõjalise kaitsevõime loomise, arendamise ja hoidmisega. Teisi riigikaitseliselt ja julgeolekuliselt olulisi funktsioone täidavad mitmed teised valitsusasutused ja ka erasektori ettevõtted. Mis puudutab näiteks ravimivarusid, siis see on selgelt Sotsiaalministeeriumi valdkond. Mis puudutab näiteks kohtuvõimu toimimist, siis see on selgelt Justiitsministeeriumi valdkond. Tegelikult laiapindse riigikaitse üks olulisi põhimõtteid on see, et enamik valitsusasutusi peab jätkama oma oluliste funktsioonide täitmist, olgu rahuaeg või sõjaaeg. See tähendab, et kaitsevägi ei võta üle kõiki riigi toimimiseks vajalikke funktsioone ka mitte sõja ajal.
Kui rääkida erinevast varudest, siis kindlasti lisaks neile varudele, mis on riigi strateegilised reservid või strateegilised varud, on Eesti kaitselahendis oluline koht ka sundkoormiste rakendamisel ehk ka tsiviilressursi kaasamisel juhul, kui see on vajalik näiteks sõjalisele ründele vastamisel või mis tahes sõjalise iseloomuga kriisile vastamisel. Tegelikult Eesti riigi seadusandluses kindlasti oluline samm edasi on eelmise Riigikogu lõpus vastu võetud riigikaitseseadusel, aga mitmeid rakendusseadusi ja rakendusakte on jäänud ka sellele parlamendikoosseisule ja võimalik, et ka mõnele tulevasele parlamendikoosseisule menetleda, selleks et ka õiguslikust vaatepunktist kogu riigiressursside kaasamine kriisidele operatiivseks reageerimiseks oleks võimalik.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
http://webcache.googleusercontent.com/s ... clnk&gl=ee

8. 13:45 Tsiviilkaitse valmidusest kriisisituatsioonides

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on peaministri ülesannetes olevale kaitseministrile Sven Mikserile. Jaak Madison!

Jaak Madison
Aitäh, lugupeetud spiiker! Austatud minister! Rääkides tsiviilkaitsest, olete pidevalt ka täna rõhutanud, et riigil on olemas laiapõhjaline riigikaitsekava ja et elanikel pole mitte vähimatki põhjust muretsemiseks. Kus saaks tutvuda selle laiapõhjalise riigikaitsekavaga? Aitäh!

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes
Aitäh! Tegemist on siis riigikaitse arengukava mittesõjalise osaga, mille avalik osa on avalikult kättesaadav kas või internetist. Leiate selle kindlasti Kaitseministeeriumi koduleheküljelt. Aga kindlasti võin ma hoolitseda ka selle eest, et see dokument teile edastataks Kaitseministeeriumist e-postile.Tegemist on tõepoolest laiapindse riigikaitse dokumendiga, kus lisaks riigi sõjalisele kaitsele on tähelepanu pööratud ka näiteks elanikkonna psühholoogilisele kaitsele, on tähelepanu pööratud elutähtsate teenuste toimepidevusele nii sõja- kui rahuajal ning mitmetele teistele valitsuse ja riigi funktsioonidele, mis peavad toimima nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison.

Jaak Madison
Aitäh! Kindlasti kava on üks tore asi ja ilus lugeda. Kui me vaatame naaberriikide käitumist, kas või Soomet, siis seal astutakse reaalseid samme tagamaks rahuaja pikemat kestust. Ma olen aga näiteks väga tihedalt seotud kohaliku omavalitsusega Albu vallas Järvamaal ja ma pean ütlema, et kohalikes omavalitsustes, näiteks Järvamaal või Lõuna-Eestis, kus iganes, ei ole õrna aimugi sellest, mida peaks tegema, oletame, sõjaolukorras tsiviilisikutega, naistega, lastega, kus oleksid varjendid, kus oleksid piisavad meditsiini- ja söögivarud. Palun täpsemalt selgitada, milline punkt seal kavas on kirjas, mis annab reaalsed suunised kohalikele omavalitsustele reageerimaks kiiresti ja aitamaks omaenda elanikke.

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes
Aitäh! Kindlasti üks oluline osa on sõjalise kaitsega tegelevate riigi institutsioonide, eeskätt Kaitseväe, ja teiselt poolt riigi tsiviilstruktuuride koostöö reaalne läbiharjutamine. Ma arvan, et mis puudutab sõjalise kaitse strateegilise kava mittesõjalisi osi ja nende kokkuvõtet, siis see üksinda ei taga, selle dokumendiga tutvumine ei taga üksinda veel valmisolekut ühelegi ei riigi ega kohaliku omavalitsuse institutsioonile, selleks et reaalselt tulla toime oma kohustuste täitmisega. Tegelikult on kõigi Kaitseväe õppuste üheks lahutamatuks koostisosaks juba päris mitme aasta vältel ka koostöö läbiharjutamine tsiviilstruktuuridega, üha enam on see ka NATO erinevate õppuste lahutamatu koostisosa. Kindlasti vääriks nii riigi tasemel, kus seda ka tehakse, kui ka kohaliku omavalitsuse tasemel läbiharjutamist tegevustik erinevate kriiside puhul. Võib öelda, et ilmselt realistlikum ja tõenäolisem isegi reaalsest sõjalisest konfliktist on mitmesuguste tsiviilkriiside tekkimine, olgu tegemist loodusõnnetustega, tööstuskatastroofidega, ja kõigi vajalike tegevuste läbiharjutamine, sealhulgas ressursside ristkasutamine, erinevate riigivõimu institutsioonide koostegutsemine on asi, mille võime saavutatakse ainult reaalsete stsenaariumide läbiharjutamisega. Nende harjutamiste käigus kindlasti selguvad ka need riigi seadusandluse kitsaskohad, mida tuleb eraldi veel lahendada või käsitleda. Näiteks ka Kaitseliit, millest oli siin ühes eelmises küsimuses juttu, on ju võime, mille kasutamine on ette nähtud ka mitmesuguste kriisiolukordade puhul koostöös tsiviilametkondadega, esmajoones Siseministeeriumi struktuuridega. Ka siin on nii legaalsed, nii ressursilised kui ka tegelikult väga praktilised küsimused, mis vajavad läbiharjutamist.

Esimees Eiki Nestor
Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma mäletan neid aegu, kui olid reaalselt olemas tsiviilkaitsevarjendid kõikides maakondades, erinevates maakohtades. Kui palju on täna neid reaalseid varjendeid meil Eestis? Aitäh teile!

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes
Aitäh! Ma usun, et sellekohase informatsiooni saate kindlasti siseministri käest adekvaatsemalt, aga neid on kindlasti vähem, kui neid oli nõukogude ajal. Vastasin sellele ka ühes eelmises küsimuses – kui viibisite saalis –, et Eesti riigis on riigikaitse eelarveressurssi otsustatud kasutada peamiselt reaalsete sõjaliste võimete loomiseks ja alalhoidmiseks ja liitlaste kohaloleku tagamiseks vajaliku taristu loomiseks. Meil on tegemist nii-öelda ühendatud anumate seadusega. Ressurssi on meil piiratud hulgal ja kindlasti, nagu siin ka eelnev küsija ütles, tuleb tegelda tegevustega, mis on seotud rahuaja pikendamisega, mitte üksnes siis sõjaolukorras toimimisega. Selleks et tagada elanikkonna kaitse kõige paremal viisil just läbi selle, et meil on mitte sõda, vaid rahu, selleks Kaitseministeerium oma valitsemisalas väga suurel määral keskendub usutava heidutuse ja reaalse riigikaitsevõime loomisele. Kindlasti erinevad elanikkonnakaitselised tegevused, alates psühholoogilisest kaitsest, alates küberkaitsest, lõpetades teavitustööga sellest, kuidas kriiside puhul toimida, on vältimatult vajalikud ja on osa üldisest riigikaitsest, laiapindsest riigikaitsest. Kaitseministeerium, nagu öeldud, keskendub reaalsete sõjaliste võimete arendamisele.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-17063


***********************************
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Fucs »

Ajaloost veel....

Endine ENSV aegne Tsiviilkaitse Õppekeskus reorganiseeriti Eesti Vabariigi taastamise järel 09.03.1993 "Kodanikukaitse koolituskeskuseks", mis anti üle Päästeameti haldusalasse.

VIII Riigikogu stenogramm
Riigikogu erakorraline istungjärk
Teisipäev, 01. august 1995, kell 10:00
J. Betlem
Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu küsimus puudutab 97. punkti, kus on esitatud Siseministeeriumi investeeringud. Siin on juttu sellest, et vähendatakse Päästekolledži õppekompleksi ehitamiseks määratud summasid 900 000 krooni võrra, sest Päästekolledži õppekompleksi rajamise otstarbekus on selgitamisel. Selle arvel suurendatakse Kodanikukaitse Koolituskeskusele suunatavaid kulusid sama summa võrra. Ma paluksin valgustada seda probleemi natuke lähemalt ja selgitada, mis on Kodanikukaitse Koolituskeskus, kelle alluvuses ta on ja milleks on see ette nähtud?

M. Opmann
Ma pean uurima, kas minu ametnikud oskavad sellele vastata. Härra Liiver, kas te oskate sellele küsimusele vastata?

Esimees
Härra Liiver, kas küsimus on arusaadav?

A. Liiver
Vastav ettepanek on tulnud Siseministeeriumist. Päästekolledži finantseerimine ei olevat praegu otstarbekas.

Esimees
Kas see oli vastus?

A. Liiver
Rahandusministeerium ja ka valitsus ei vaidlusta seda, kui vastavad ministeeriumid teevad ettepanekuid vahendite jaotamiseks objektide vahel, mida nad peavad otstarbekamaks. Rahandusministeerium ei ole sel puhul vahele seganud.

J. Betlem
Aitäh, härra esimees! Härra minister! Minu küsimus puudutab endiselt punkti 97. Ma tahan endiselt teada, mida kujutab endast Kodanikukaitse Koolituskeskus? Kas see on Päästeameti või Politseiameti alluvuses?

M. Opmann
Härra Betlem! Kui te lubate, siis ma vastan heameelega teie küsimusele homme eelnõu teise lugemise ajal. Aitäh!
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... 1900002572


VIII Riigikogu stenogramm
Riigikogu erakorraline istungjärk
Kolmapäev, 02. august 1995, kell 10:00
M. Opmann

Ma lubasin eile teie ees olles vastata ka konkreetselt lugupeetud härra Betlemi küsimusele, mis puudutas Siseministeeriumi kulude osas 9000 krooni ümbertõstmist Tallinna Päästekolledži õppekompleksilt Kodanikukaitse Koolituskeskusele. See on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega 1993. aasta 9. märtsist, millega endine Tsiviilkaitse Õppekeskus ja õppetöökoda, garaažid, mis sinna juurde kuulusid, reorganiseeriti ümber Kodanikukaitse Koolituskeskuseks. Nimetatud valitsuse määruse juurde kuulub ka lisa, kus on kirjas, millised ametiisikud peavad koolitust saama: vallavanemad, valdade kodanikukaitse rakenduskonna juhid, linnapead ja alevivanemad, linnade ja alevite kodanikukaitse rakenduskonna juhid, maakondade ja vabariiklike linnade kodanikukaitse komisjonide esimehed ja aseesimehed, maakondade ja vabariiklike linnade kodanikukaitse komisjonide liikmed (erialade kaupa), vabariiklike linnade ja maakondade päästeametite direktorid ja nende asetäitjad, tuletõrje-päästekomandode ülemad, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektorid ning kutseõppeasutuste direktorid, üldhariduskoolide direktorid, õppeasutuste kodanikukaitse õpetajad, kiirguskontrolli spetsialistid. Kas see vastus rahuldab? Aitäh! Sellega ma oma ettekande lõpetan. Ma tänan!

J. Betlem
Aitäh, härra esimees! Härra minister! Ma tänan vastuse eest minu eilsele küsimusele, milles te selgitasite Kodanikukaitse Koolituskeskuse tekkelugu. Tõepoolest, see oli 1993. aastal. Seda enam jääb arusaamatuks nende rahade ümbertõstmine nüüd, kusjuures seletuskirjas on vihjatud, et Päästekolledži kohta otsust vastu ei võetud (mis temast üldse saab?), seetõttu on rahad temalt ära võetud. Võib-olla, nagu juttu oli, liidetakse Päästekolledži ülesanded Sisekaitseakadeemia ülesannetega. Minule jääb praegu arusaamatuks kogu see loogika või rahadega sekeldamine Sisekaitseakadeemia ümber ja Sisekaitseakadeemia niisugune, ma ei oska öelda, kujundamine selliseks meeletuks organisatsiooniks, mis pürgib täitma kaitseväe ühendatud õppeasutuste, Siseministeeriumi õppeasutuste, päästeteenistuse õppeasutuste ülesandeid. Kas te oskate seletada, millega on põhjendatud selline rahade ümberkantimine, kui valitsus ei ole vastu võtnud konkreetseid otsuseid, kuidas anda päästeteenistus-, politsei-, kaitseväeteenistuskoolitust?

M. Opmann
Ma pean kahjuks ütlema, et nii laialt ma sellele küsimusele muidugi vastata ei oska. Te väljusite selle küsimuse raamest. Me küsisime järele, millega on seotud kulude ümbertõstmine just nimelt Kodanikukaitse Koolituskeskusele. Saime vastuse, et kuna selle õppekeskuse baasil töötavad õppetöökoda ja garaažid, kus remonditakse päästetehnikat, ja on konkreetsed projektid ja võimalused, on ministeeriumis leitud, et sellele peaks raha eraldama. Kuna Päästekolledži õppekompleksi küsimus on tõepoolest, nagu te märkisite, lahtine, siis lähtudes nende rahade kasutamise otstarbekusest tuli Siseministeerium sellise ettepanekuga välja. Valitsus aktsepteeris seda ja mina rahandusministrina kaitsen seda teie ees.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/199 ... 1900002580

1992a on vastu võetud Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus, mis m.h. sätestas:
§ 26. Koolitussüsteem

(1) Kõigil tasanditel kodanikukaitset juhtivate ja selle tegevust korraldavate isikute, samuti õppeasutuste kodanikukaitse õpetajate väljaõpe toimub Eesti Vabariigi kodanikukaitse koolituskeskustes........
1993a üllitati raamat "Eesti Vabariigi kodanikukaitse"
Kodanikukaitse koosneb kahest osast: päästeteenistusest ja tsiviilkaitsest. Päästeteenistus tegutseb rahuajal, s.t. kaitseb inimesi igapäevaste ohtude ja õnnetuste eest, kõrvaldab või hoiab neid ära. Tsiviilkaitse tegeleb sõjalis-poliitiliste probleemidega. Valmistab majandust ja elanikkonda ette tegutsemiseks sõjaolukorras. Igal riigil on selles vallas oma eripära.
Eesti Vabariigis kehtis aastakümneid nõukogude tsiviilkaitsesüsteem. Alates 1992. a., pärast kodanikukaitseseaduse vastuvõtmist hakati Eestis moodustama sellekohaseid struktuure. Nagu seadusest selgub, võeti peasuund päästeteenistusele. Kodanikukaitse allub Eesti Vabariigi Siseministeeriumile.
Algses (aprill) 1997a Päästeameti põhimääruse versioonis loetakse Päästeameti haldusalasse kuuluvana ka "kodanikukaitse koolituskeskus".

1997a mais Riigi Päästeameti põhimääruse kinnitamisel sellist "allasutust" enam ei eksisteeri ja selle "allasutuse" jäljed kaovad kusagile märkamatult....

Päästeameti tekkelugu

Päästeala ajalugu, organisatsioon ja juhtimine > Tsiviilkaitse

"Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti põhimääruse" kinnitamise ning Eesti Vabariigi tsiviilkaitse süsteemi reorganiseerimise esmaste abinõude kohta

Kodanikukaitse koolitus täna :mrgreen:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Värske suurvalla vallavanem sigadekatku lahendamisel Eestis lokkavast pardakist:

http://online.le.ee/2015/08/26/mikk-loh ... aal-jouab/
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Lemet »

Hea, et tegu vaid sigadega on...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas toomas tyrk »

Valgustatud isikud võiks veel siinkohal ära tuua, milline seos on sigade matmisel tsiviilkaitse varjenditega? Et mataks sead tsiviilkaitsevarjenditesse või? Kui need olemas oleks?
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Lemet »

Ilmselt laiemas plaanis valmisolek erinevate Eestit ohustavate arengutega toime tulla. Paasiks vast paremini teemasse "Eesti pole kunagi nii hästi kaitstud olnud".
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Martin Herem »

... ja mesilaste vähenemisele ei ole valitsus jätkuvalt tähelepanu pööranud!
:lol:
kilo
Liige
Postitusi: 50
Liitunud: 01 Apr, 2008 18:07
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas kilo »

Hmm-hmm... valitsus on asunud tsiviilkaitsega esimesi samme astuma??

http://www.cv.ee/toopakkumine/riigikant ... 26395.html
ints999
Liige
Postitusi: 248
Liitunud: 05 Sept, 2012 16:09
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas ints999 »

Rakkerühm? Taaskord on üritatud Eesti keelt mingite tehislike "uudissõnadega" rikastada? Mis see näide siis tähendab?
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1600
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Smith »

Hiljuti Soomes viibides juhtusin nägema ühte pisikest hammasratast põhjanaabrite kellavärgis. Nimelt teatati raadios ja sõbrale tuli sõnum, et antud kohas on mobiilimastil signaaloirn läbi. Vahetatud saab homme kell x. Kõik , kes põristate erinevate lennuvahenditega - olge ettvaatlikud ja vältige seda piirkonda.

Servapidi teemasse. Meil peab olema ikka laip taga enne kui midagi saab ette võetud.

Samuti sai käidud mõnes varjendis - vägev !

Kas kohal viibivad jänkid pole uurinud meie tsiviilkaitse süsteemi kohta?
Meedias kuulda , et analüüsivad soomustehnika kasutamise nüansse jne.
Oskab ehk mõni targem öelda - kas on jutuks tulnud.
Üks kosutav näpuvibutus Mikide poolt kuluks marjaks ära ja ehk
võtab mõni minister jalad kõhu alt välja.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Tinker
Liige
Postitusi: 157
Liitunud: 19 Nov, 2015 22:38
Asukoht: Sakala
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Tinker »

https://riigikantselei.ee/et/uudised/ri ... e-eelnou-0
Riigikantselei ja siseministeeriumi koostöös on kavas moodustada elanikkonnakaitse rakkerühm, mille ülesanne on välja töötada Eesti elanikkonnakaitse kontseptsioon.

Elanikkonnakaitse eesmärk on tagada elanike kaitse mistahes kriisiolukorras. Rakkerühma koostatavas kontseptsioonis selgitatakse välja elanikkonnakaitse hetkeolukord Eestis, antakse ülevaade elanikkonnakaitse korraldusest ja kogemusest 3–4 välisriigi näitel, kirjeldatakse Eesti eesmärgid ning lepitakse kokku erinevate osapoolte rollid ja vastutus.

Rakkerühma tööd juhib Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. „Elanikkonna kaitse algab lihtsatest teadmistest, mis aitavad inimestel kriiside korral võimalikult iseseisvana toime tulla. Näiteks võiks igas kodus elektrikatkestuste puhuks olla taskulamp, joogivesi ja soojendamist mittevajav väike toiduvaru,“ ütles Klaos.

„Loomulikult peame mõtlema ka raskemate olukordade peale, kus paljude asutuste koostöös peab hakkama elanikke kaitsma. Sellistes olukordades on oluline, et iga ühiskonnaliige teaks, mida ta peab tegema,“ lisas ta. „Usun, et juba kevadel saame esmastest seisukohtadest ja edasistest suundadest rohkem rääkida.“

Kuna tegemist on laiapõhjalise riigikaitse ühe osaga, kavandatakse ulatuslikke konsultatsioone erinevate avaliku, era- ja vabasektori esindajatega. Vabariigi Valitsusele on kavas esitada vahearuanne 2016. aasta lõpus ja lõpparuanne 2017. aasta novembris.

Rakkerühma loomine on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015–2019 ja selle tööd rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondadeülest koostööd. Varem on riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siia juurde selgituseks.

Et meil täna tsiviilkaitset kui sellist ei eksisteeri, ei tulene mitte miski rakkerühma puudumisest, vaid sellest, et valdkonna eest pole konkreetset vastutajat ning kui vastutaja ka oleks, siis pole selleks ikkagi ressursse. Kui kodanikukaitset hakatakse looma sedasi, et vastavat planeerimistööd ja personalikulu finantseeritakse EL struktuurivahenditest, näitab see üsna ilmekalt meie riigi (eelkõige aga SM) suhtumist teemasse. Mõistagi on akuutsemaid teemasid nagu päästjate palgatõus ja suitsuandurite kontrollimine - ning nii see asi muudkui venib tähtsamate ja veel tähtsamate asjade varjus.

Mina isiklikult olen kaunis sketptiline nende komitee põhimõttel tehtavate asjade jätkusuutlikkuses. Kuna taolised tegevused eeldavad osapoolte kokkuleppeid ning ressurssi on kõigil enda asjadekski napilt, siis venitab igaüks seda napivõitu tekki enda peale. Eestis on millegipärast aga nii, et näiteks peaministril puudub voli anda nt siseministrile korraldusi.
Soomes on antud teema lahendatud nn juhtivministeeriumi süsteemiga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Castellum »

Vähemalt siin teemas vist kahe silma vahele jäänud artikkel (vabandan, kui mujal on leidnud äramärkimist):
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=71816921
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tänapäevane Eesti siseturvalisuse tagamine erinebki nõukogudeaegsest tsiviilkaitsest just sõjaohu ignoreerimise poolest.
Üsna tabav diagnoos :)

Järgmine mõttevälgatus:
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Priit Laaniste ütleb, et tsiviilkaitsevarjendeid ehitati peamiselt Teise maailmasõja ja külma sõja ajal, mil need olid mõeldud elanikkonna kaitseks tuumarünnakute ja vaippommitamiste eest.
Kas siseministeeriumis on kästud ametnikel sellist jama ajada...?
Mille poolest erineb 250 või 500 kilogrammise lennukipommi, mida hetkel Süürias muuhulgas asulatele poetatakse, kahjustavate efektide mõju "vaippommitamisest" või "tuumarünnakust", et selle kaitseks pole vaja rajada spetsiaalselt, suure tugevusastmega kaitse-ehitisi ehk varjendeid? Kuidas nende eest elanikkonda kaitstakse (sõjad Gruusias ja Ukrainas näitasid, et tsiviilelanikest sõjategevuse piirkonna tühjendamine on fantaasia)? Soovitatakse laua alla ronida? Külmutuskappi pugeda? Varjuda Prisma maa-aluses parklas, mis ei pea vastu isegi 122 mm vene haubitsamürsule, kus on kümmekond kilo lõhkeainet...?

Vastust sellele küsimusele asja jagavad foorumlased kindlasti teavad ja sel põhjusel pole ka Soome varjendiprogrammi peatatud. Need kaitsemeetmed on väga sarnased.
Millega seletada, et Soome ametnikud antud teemal ajavad sootuks vastupidist juttu?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist